Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et juba pikemat aega oli plaan tüdruksõbrale kaamera kinkida. Ilus, odav ja hea. Plaan iseenesest väga lihtne, kuid vahepeal ei olnud sobiva hinnaga kaameraid, siis jälle polnud üleliigset finantsi.

Kui aasta alguses hakkas Olympus fe-4000 maksma koos mälukaardiga 1500 krooni, siis tundus, et see on just see, mida vaja – hea pisike, ilus ja roosa ning koos mälukaardiga vägagi hea hinnaga. Kuid käies poes testipilte tegemas, sai üsna ruttu selgeks, et see ei ole kohe kindlasti see, mida tahaks. Välimus välimuseks, kuid kaamera peaks pilti ka tegema. Selle piltidega  ma kahjuks rahule ei jäänud.

Veidi pärast seda lugesin uudist Pentaxi uute mudelite kohta. Seal tutvustatud H90 tundus kohe sümpaatne- väga meeldiva ning huvitava välimusega ning kuna varasem kogemus Pentaxi seebikaga (mu 77  aastane vanaema kasutab veidi vanemat E65 ning isegi tema suudab sealt täitsa korralikud pildid kätte saada) on tekitanud usaldust selle brändi vastu, siis jäingi H90t ootama. Kui kaamerad olid poodi jõudnud, käisin tegin mõned testklõpsud ning nende järgi otsustades saigi kaamera ära ostetud – musta-hõbe-oranž Pentax H90.

Üldine ning välimus

Nagu mainitud, siis valituks osutus must-hõbe-oraanž kaamera. Piisavalt kena välimusega ning omasuguste seas küllaltki omanäoline. Kaamera on 5x suumiga(35mm ekvivalendina 28-140mm) ning 12 mp sensoriga, sisaldab endas 24 pildistamisprogrammi, sh ka panoraamipildistamisprogramm.

Kaamera korpus on kergelt kare ning matt ning see ei tekita tunnet, et tahaks kohe käest maha kukkuda. Kaamera pealmisel küljel asuvad päästikunupp ning sisselülitusnupp, ülejäänud nupud asuvad kõik tagaküljel ekraani(mis on piisavalt suur ja selge) paremas servas.

Nuppude asetus tundub küllaltki standartne, neid on mugav kasutada ning midagi head või halba nende kohta välja ei oska tuua. Kaameral on ka statiivkeere, mis mingil põhjusel on all vasakus servas, mistõttu kaamerat statiivile pannes jääb see ainult nurgaga kiirkinnitusplaadile toetama ning enamus kaamerat kiigub õhus.

Pildistamine

Ega odava kompaktkaamera kasutamine iseenesest midagi rasket ei ole. Lülitad sisse, vajadusel suumid natuke ning vajutad päästikut. Nii ka selle kaameraga- mingi suurem teadus see kindlasti ei ole.

Kõik tagaküljel asuvad nupud on lihtsalt pöidla abil kasutatavad ning ka menüüdes liikumiseks pole rohkem sõrmi vaja. Menüü on lihtne ning arusaadav, kui valida erinevate pildistamisrežiimide vahel, siis igal režiimil on juures ka väike kirjeldus, mis puhul seda hea kasutada on. Kaamera menüüd on 21 eri keeles, eesti keelt nende hulgas pole, kuid noor inimene saab vabalt ka ilma selleta hakkama ning kui tõesti häda peaks käes olema, siis saab abi sentimeetripaksusest maakeelsest juhendist.

Üks režiim on värinastabilisaator, kuid selle kasutamisel läheb tundlikkus üsna kõrgeks, mistõttu kaovad värvid ning pilt jääb mürane. Ilmselt võib tekkida olukordi, kus on hea meel ka sellise pildi üle, selle asemel, et pilt üldse tegemata jätta.

Aku tundub küllaltki vastupidav, esimeste päevade aktiivsele „näppimisele“ on see vapralt vastu pidanud.

Vahvad lisavidinad

Kaamera peidab endas portsu lisasid, mis küll reeglina paremat pilti ei tee, kuid mis aitavad muuta kaamera isikupärasemaks ning rõõmsamaks. Kindlasti on veel kuhjaga kaameraid, mis suudavad sama, kuid hea, et need ka selles kaameras olemas on.

Sisselülitamisel kassi hääl-täitsa vahva, kui kaamera „mnjäu“ teeb. Kahjuks ei saa seda kasutada siis, kui tavaline klahviheli on maha võetud- kui tahad nurruvat kaamerat, pead ka klahvipiikse kannatama.

Lemmiklooma pildistamise reziim- saab valida musta, halli ja valge lemmiku vahel, lisaks on kaamera jaoks oluline, kas tegemist on koera või kassiga.

Kaamerasisene pilditöötlusvõimalus- mõnus ajaveetmisvõimalus nt bussiga sõites-pilte saab lõigata, muuta teravust, tooni, värve, lisada värvifiltreid ning raame (umbes 100 erinevat).

Kaamera sisselülitamisel saab kuvada ekraanile mõne oma lemmikpildi- vahva võimalus iga kord kaamerat kasutama hakates näha oma lemmiklooma, kallimat vms.

Panoraamprogramm- hea lihtne variant panoraame teha. Näidisel on küll servad ja liitmiskohad veidi tumedamad, kuid ehk muudes tingimustes kui lumine maastik, liitmiskohad nii selgelt näha ei jää.

Manuaal ne teravustamine – 99 protsenti selle kaamera kasutajaid seda ilmselt ei kasuta, kuid selle ülejäänud 1% jaoks on ehk hea, et see olemas on.

Plussid

• Meeldiv välimus
• Hinna kohta hea pildikvaliteet
• Palju lisavõimalusi
• Mahukas juhend

Miinused

• Statiivikeere imelikus kohas
• Liiga hea, et ära kinkida:)

Kokkuvõtteks

Pentax H90 on meeldiva välimusega ja korraliku pildikvaliteediga igapäevaseks kaasaskandmiseks ja kasutamiseks sobiv kaamera. Piisavalt väike, et kogu aeg kotis hoida ning vajadusel „tulistada“. Sobilik nii noorele esimeseks kaameraks, et pildistamismõnusid avastada, kui ka aktiivsemale pildistajale aeg-ajalt peegelkaamerat asendama.

Pentax H90 Photopointis: 1999.-

[nggallery id=59]