Sony RX100. Seda kaamerat esimest korda Photopointi ajaveebi uudistevoos nähes oli mu esimeseks mõtteks, et see on hiljaks jäänud aprillinali. Mis mõttes 1″ sensoriga kaamera mahub tagatasku?! Ilmselgelt on kompaktsus tulnud pildikvaliteedi ja mugavuse arvelt, muud moodi ei ole võimalik. Võtsin selle soliidse välimusega aparaadi kätte ja proovisin ära.

Sony RX100 olulisemad tunnusjooned

• 1″ Exmor CMOS sensor
• 20.9 millionit efektiivset pikslit
• 28-100mm f/1.8-4.9 Carl Zeiss Vario-Sonnar T* objektiiv
• ISO 125-6400 (ISO 80 ja 100 laiendatud)
• tagumine valikuratas ja seadistatav objektiivi ümbritsev ‘Control Ring’
• 10 kaadrit sekundis pidev sarivõte ‘Speed Priority’ režiimis
• 3-tolline, 1228.8 tuhande punktiga ‘WhiteMagic’ LCD ekraan
• 1080 60p video (AVCHD/MP4)
• sisseehitatud stereomikrofon

Frakk seljas

Kaamera esipaneel jätab mulje nagu hübriidkaamera oleks kruustangide vahel kokku pressitud ning ülevalt ja alt korpus ära lõigatud. Seda põhjustab tohutu, terve kaamera kõrgune objektiiv. Iseenesest arusaadav – 1″ sensor vajab f/1.8 juures (kompaktkaamera kohta) suurt klaasi.

Objektiivi ümbritseb sujuvalt liikuv rõngas, millele saab vajaliku funktsiooni omistada. Sellest funktsioonist oleneb, kas rõnga kasutamine paneb sind seda vihkama või armastama. Astmeliselt muutuvate parameetrite (ava, säriaeg, ISO) seadmisel ei saa vähimatki tagasisidet selle kohta, kui palju antud parameetrit muudetud on. Täiesti tavaline on olukord, kus rõngast tuleb korduvalt edasi-tagasi kruttida enne, kui õige väärtus käes. Teravustamisel ja suumimisel on aga hoopis teine tera: sujuv liikumine võimaldab neid toiminguid teha väga täpselt.

Veel leiame esiküljelt AF abivalguse tulukese ja suuminupu väljaulatuva osa.

Tagumine paneel vastab üleüldisele minimalistlikule väljapeetud disainile. Standardne 3-tolline ekraan mahutab veidi üle 1,2 miljoni piksli. Lisaks tavalistele RGB pildipunktidele on lisatud veel ka lihtsalt valgeid, et eredama valguse käes pilt piisavalt selge oleks. Selline lahendus langetavat Sony väitel ka voolutarvet pimedas. Kahjuks puutetundlikkusest pole ekraani juures halba lõhnagi.

Üheksa nuppu asuvad enam-vähem klassikalisel moel: viie nupuga valikuratas (üks igas suunas ja üks keskel), menüü- ja funktsiooninupp selle kohal, taasesituse ja “prügikasti” nupud selle all. Eraldi video salvestamiseks (enamikus režiimides) mõeldud nupp asub pöidla toetuskummi paremas servas. Võib julgelt öelda, et ühe käega seda kõike ei hooma…

Pealmise paneeli kujundus ülejäänud aparaadi omast ei erine. Vasakul on vajadusel välja kargav välklamp. Kasulik näpunäide: vajadusel saab välku sõrmega tagasi hoides peaaegu otse lakke suunata. Edasi paremale liikudes on nähtavad stereomikrofoni avad, sisse- ja väljalülitusnupp, suumirõngaga ümbritsetud päästikunupp ning režiimivaliku ratas. Viimane on küllaltki jäiga käiguga, selle kogemata keeramine on minu jaoks kujutletamatult raske.

Mõõdu poolest on RX100 tavalisest kompaktkaamerast siiski veidi suurem. Muidugi see, et kaamera taga- või rinnataskusse mahub, ei tähenda, et nii kõige mugavam oleks. Mõõtmete ja hinna jalustrabavat vahekorda peakski kompenseerima just järgmine peatükk.

Sony RX100 Pildikvaliteet

Nagu arvata võib, ei tule siit aparaadist tavaline kõrgel tundlikkusel küpsenud pikslite agregaat. Taskusuuruse kaamera kohta on tulemus väärt poolseisvaid ovatsioone. Ma ei räägi muidugi pixel peeper’itest – täiusliku pildikvalideedi saavutamiseks on hoopis teised vahendid. RAW-failiformaat annab soovi korral võimaluse hea/halva pildi piiri edasi lükata, nagu ka 20 miljonit pikslit.

Alltoodud pildid on võetud otse kaamerast (JPEG), mõnel juhul kärbitud ja säritust/kontrasti parandatud. Lahti klikkamisel arvesta suure (~5-10MB) failimahuga.

Sony DSC-RX100 1/100s, f/5, ISO 800, JPEG

Sony DSC-RX100 1/10s, f/2, ISO 800, JPEG

Sony DSC-RX100 1/100s, f/5.6, ISO 125, JPEG

Sony DSC-RX100 1/100s, f/2.8, ISO 125, JPEG

Sony DSC-RX100 1/2s, f/1.8, ISO 200, JPEG

Sony DSC-RX100 1/6s, f/1.8, ISO 400, RAW->JPEG, pildistatud käest

Sony DSC-RX100 1/1.6s, f/3.2, ISO 200, JPEG, pildistatud käest

Makrorežiimis saab see pisike must karp üsna hästi hakkama. Lähim teravustamiskaugus 5cm võib olla küll konkurentide omast kordades pikem, kuid pildi kvaliteedis ja teravuses on lugu vastupidine:

Sony DSC-RX100 1/250s, f/5.6, ISO 160, JPEG

Head ja mitte nii head

Miinused:

• objektiivi kontrollrõngas sujuva liikumisega – ei mingit tagasisidet
• GPS, WiFi, puutetundliku ekraani puudumine
• peegelkaamerate hinnaklass
• ebaloomulikult pikk viivitus taasesitusrežiimis pildi suurendamisel
• RAW -> JPEG kaamerasisese ümbersalvestamise puudumine
• ereda valguse käes jääb 1/2000 s säriaeg liiga pikaks – vajalik ND filter
• konkurentidest kitsam objektiivi lainurk

Plussid:

• “steroididel” 1-tolline väga valgustundlik sensor – rohkem õnnestunud pilte hämaras valguses
• palju seadistusvõimalusi pakuvad kaks ratast ja üks funktsiooninupp
• MR mode salvestab kuni 3 kasutaja seatud parameetritega režiimi
• ere või akut säästev ekraan
• hea aku vastupidavus, julgelt üle 300 võtte
• võimalik adapteri abil filtreid kasutada
• efektiivne värinastabilisaator
• käsitsijuhtimisega videorežiim
• valgusjõuline objektiiv lainurga asendis (f/1.8 @ 28 mm)

Kokkuvõteks

Pärast Sony DSC-RX100 pikemat kasutamist on mulle alles jäänud nii mõndagi: kasutajaliidesest läbi murdmisele kulunud (peaaegu) tunnid, wow-efektiga üllatused, kümned gigabaidid andmemahtu ning loomulikult ilusad pildid. RX100 on nagu mõni üksik nurgas istuv võõras, kellest paljud ringiga mööda käivad. Aga kui teda juba kord tundma õppida, siis on “armumine” peaaegu möödapääsmatu: suur süda ja veidi hullunud käitumine teevad temast ideaalse kaaslase igaks sajaks juhuks. Seda muidugi siis, kui taskud on piisavalt suured. Igas mõttes.

Sony RX100 kompaktkaamera Photopointis: 629.00 €