Eelmisest seikluskindlate (või hoopis seiklussõbralike) kompaktkaamerate testist on möödunud ligi neli aastat ning on paras hetk olukorrale pilk uuesti peale visata. Kas, kui palju ja millises suunas on vahepeal arengud toimunud. Oli ju neli aastat tagasi see turg veel suhteliselt lapsekingades, nüüd on erinevaid tootjaid ja mudeleid tublisti juurde tulnud. Võib kohe ennetavalt öelda, et mõnes suunas on areng olnud tormiline ning võib juhtuda, et ka paremusjärjestus ja valikukriteeriumid on seeläbi muutunud.

Sel korral on vaatluse all Nikon Coolpix AW110, Panasonic Lumix FT5 ja Pentax WG-3 GPS – kõik vee-, põrutus- ja kõige-muu-kindlate kaamerate lipulaevad. Kõik värsked mudelid, välja tulnud 2013. aasta alguses. Kaamerad, millega ei pea pelgama ei reisile minekut, üksikule saarele jäämist ega erakordse hetke jäädvustamist.

Nii nagu eelmise testi, ei ole ka käesoleva eesmärgiks piksleid piiluda (kuigi eks veidike teeme ka seda). Palju olulisem on kasutusmugavus ja -loogika, disain, võimalused. Või nende puudumine. Ja muidugi ka see salapärane “miski”, mida iga edukas kaamera vajab – kas sellega on mõnus toimetada ning kas selle peale saab kindel olla.

Kuna ka peegelkaameratel muutub üha olulisemaks videovõimekus ning tänapäeval video on uus foto, siis ongi sel korral just videovõimalused veidi suurema luubi all. Milline kaamera saab videoga hakkama kõige suuremalt, sujuvamat, värvilisemat või teravamalt.

 

Seiklus alaku!

 

 

Võrdlustabel

 

 

	Nikon AW110	Panasonic DMC-FT5	Pentax WG-3 GPS
Välja kuulutatud	– 29.01.2013	– 07.01.2013	– 29.01.2013
Mõõtmed	– 110 x 65 x 25 mm	– 110 x 67 x 29 mm	– 125 x 64.5 x 32 mm
Kaal	– 193 g	– 214 g	– 239 g
Efektiivsed pikslid	– 16,0 miljonit	– 16,1 miljonit	– 16,0 miljonit
Pildi resolutsioon (px) & küljesuhe	– 4608 x 3456 – 4608 x 2592 – 3264 x 2448 – 2272 x 1704 – 1600 x 1200 – 640 x 480 Küljesuhe: 4:3, 16:9	– 4608 x 3456 – 4608 x 3072 – 4608 x 2592 – 3648 x 2736 – 3456 x 3456 – 2560 x 1920 – 2560 x 1920 – 2048 x 1536 – 2048 x 1536 – 2048 x 1536 – 2048 x 1536 – 640 x 480 Küljesuhe: 4:3, 3:2, 16:9, 1:1	– 4608 x 3456 – 4288 x 3216 – 4224 x 2376 – 3216 x 3216 – 3072 x 2304 – 3072 x 1728 – 2592 x 1944 – 2592 x 1464 – 2048 x 1536 – 1920 x 1080 – 1024 x 768 – 640 x 480 Küljesuhe: 4:3, 16:9, 1:1
Video resolutsioon (px) & küljesuhe	– 1920×1080 @30fps (16:9) – 1280×720 @30fps (16:9) – iFrame: 960×540 @30fps (16:9) – 640×480 @30fps (4:3) – HS: 320×240 @8x (4:3) – HS: 640×480 @4x (4:3) – HS: 1280×720 @2x (16:9) -HS: 1920×1080 @0,5x (16:9)	– 1920×1080 @50fps (16:9) – 1280×720 pixels @50fps (16:9) – 1920×1080 @25fps (16:9) – 1280×720 @25fps (16:9)	– 1920×1080 @30fps (16:9) – 1280×720 @60fps (16:9) – 1280×720 @30fps
Sensor	– CMOS – 1/2,3″(6,17 x 4,55 mm, 0,28 cm²)	– CMOS – 1/2,3″(6,08 x 4,56 mm, 0,28 cm²)	– CMOS – 1/2,33″(6,17 x 4,55 mm, 0,28 cm²)
Stabilisaator	– optiline	– optiline (Mega O.I.S.)	– sensori nihutamisega
Objektiiv	– 28 mm – 140 mm (5x) – digitaalne 4x – F3.9 – F4.8	– 28 mm – 128 mm (4.6x) – digitaalne 5x – F3.3 – F5.9	– 25 mm – 100 mm (4X) – digitaalne 6,28x – F2.0 – F4.9
Tundlikkus (ISO)	– auto, 125, 200, 400, 800, 1600, 3200	– auto, hi-auto (1600-6400) 100, 200, 400, 800, 1600, 3200	– auto (125-6400), 125, 200, 400, 800, 1600, 3200, 6400
Teravustamine	– 9 punktiga TTL kontrastituvastusega süsteem – minimaalne teravustamiskaugus 1 cm	– 23 punktiga TTL kontrastituvastusega süsteem – manuaalne teravustamine – minimaalne teravustamiskaugus 5 cm	– 9 punktiga TTL kontrastituvastusega süsteem – manuaalne teravustamine – minimaalne teravustamiskaugus 1 cm
Säritamine	– 1/1500 – 1 sek – särikompensatsioon -2 kuni +2 EV, sammuga 1/3 EV – 24 võtterežiimi	– 1/1300 – 60 sek – särikompensatsioon -2 kuni +2 EV, sammuga 1/3 EV – 29 võtterežiimi	– 1/4000 – 4 sek – särikompensatsioon -2 kuni +2 EV, sammuga 1/3 EV – 29 võtterežiimi
Sarivõte ja iseavaja	-2,1 kaadrit sekundis ~37 pilti – 8 kaadrit sekundis, max 6 pilti – 120 kaadrit sekundis ~50 pilti – 60 kaadrit sekundis ~20 pilti – pildistamiseelne salvestus (vähendatud resolutsiooniga) – 2 sek, 10 sek iseavaja	– 2 kaadrit sekundis ~100 pilti -10 kaadrit sekundis ~7 pilti – burst mode: 40 kaadrit sekundis (5MP); 60 kaadrit sekundis (2.5MP) – 2 sek, 10 sek iseavaja – intervallvõte	– 1 kaader sekundis mälukaardi täitumiseni – 10 kaadrit sekundis, max 30 kaadrit 2 sek, 10 sek iseavaja – intervallvõte
Värvustasakaal (WB)	– automaatne – päevavalgus – pilvine – hõõglamp – luminofoorlamp – välklamp – kasutajarežiim	– automaatne – päevavalgus – pilvine – varjus – välklamp – hõõglamp – kasutajarežiim	– automaatne – päevavalgus – pilvine – hõõglamp – luminofoorlamp – kasutajarežiim
LCD-ekraan	– 3,0″, 614 000 px	– 3,0″, 460 000 px	– 3,0″, 460 000 px
Välklamp	– automaatrežiim – täitevälk – välgukeeld – 5,2 m	– automaatrežiim – täitevälk – välgukeeld -punaste silmade vähendus – 5,6 m	– automaatrežiim – sundvälk – välgukeeld – pehme välk – punaste silmade vähendus – 10,4/4,2 m
Veekindlus	– 18 m sügavuses vees	– 13 m sügavuses vees kuni 60 minutit	– 14 m sügavuses vees kuni 12h
Põrutuskindlus	– kuni 2 m kõrguselt kukkumisel	– kuni 2 m kõrguselt kukkumisel	– kuni 2,0 m kõrguselt kukkumisel
Töötemperatuur	– -10°C – 40°C	– -0°C – 40°C	– -10°C – 40°C
GPS ja andmeside	– GPS – maailma kaart + POI – WIFI (telefoni/arvuti kaudu juhitav, piltide saatmine ja kuvamine)	– GPS /GLONASS – WIFI (telefoni/arvuti kaudu juhitav, piltide saatmine ja kuvamine) – NFC	– GPS
Muud lisad	– näotuvastus – naeratustuvastus – silmapilgutustuvastus – Action-nupp vasakul küljel – 3D pildistamine – elektrooniline kompass – altimeeter, baromeeter, sügavusmõõtur – maailma kaart + POI (huviväärsused) – lihtne panoraamirežiim (vähendatud resolutsiooniga) – LED-tuli – pre-shooting cache -aegluubis video (madalaresolutsiooniline) – piltide ja videote töötlus – auto sort mode – best shot selector	– näotuvastus – naeratustuvastus – silmapilgutustuvastus – 3D pildistamine – POI (huviväärsused) – altimeeter – histogramm – intervallvõte -LED-tuli – stereomikrofon – piltide ja videote töötlus – lihtne panoraamirežiim (vähendatud resolutsiooniga) – Motion Deblur – intelligentsed võtterežiimid (kaamera tuvastab sobiva vastavalt oludele)	– näotuvastus – naeratustuvastus -silmapilgutustuvastus – pildi salvestamine videorežiimis (kuni 3 tk) – karabiiniga rihm – altimeeter – seadistatav roheline nupp – seadete salvestamine – aegluubis video – intervallvõte – intervallvideo – pan-fookus – intervallvõte – intervallvideo – 6 LED-tuld ümber objektiiv – digitaalne mikroskoop – filtriadapter – kaugjuhtimispuldi kasutamise võimalus
Salvestusmeedium	– SD või SDHC mälukaart, sisemine mälu (83 MB)	– SD või SDHC mälukaart, sisemine mälu (10 MB)	– SD või SDHC mälukaart, sisemine mälu (70 MB)
Vooluallikas	– EN-EL12 – 250 pilti	– LI-50C – 370 pilti	– D-LI92 – 240 pilti
Hind	– 299  EUR	– 349 EUR	– 349 EUR

 

Laboratoorsed katsed

Aga enne veel, kui väljas ringi seigelda ja kaameraid proovida, veidi kuivi (mitte otseses mõttes) tulemusi ja laboratoorseid mõõtmisi, et edaspidine analüüs ja võrdlused oleks vettpidavad (nii otseses kui ka kaudses mõttes).

 

Mõõtmed ja nupud

Nii nagu pole rannas kahte ühesugust liivatera, ei ole testis kahte ühesugust kaamerat. Mingi üldine nuppude paigutus küll osaliselt kattub, aga tootjate loogika on kohati ikka väga lahknev. On huvitav, et kuigi kõik kaamerad omavad tagaküljel neljasuunalist valitsat, kus paiknevad ka võrdlemise analoogilised funktsioonid, asuvad need kõigil kaameratel erinevates suundades.

Nikon ja Panasonic jätsid esmapilgul välimuselt väga sarnase üldmulje. Umbes nagu Peugeot Expert ja Renault Traffic – et mark on küll erinev, aga tegelikult sisu on samast kohast pärit. Järgnev tutvumine selle mulje aga kustutas, nii välimuse kui sisemuse seisukohast.

Kõigil kolmel kaameral on olemas eraldi videosalvestuse alustamise nupp. Tegelikult väga mõistlik lahendus ning tekib küsimus, miks vanasti nii ei olnud. Ilmselt ei olnud video funktsioon nii tähtis. Ära peab märkima selle, et Nikon ja Pentax on video nupu paigutanud traditsioonilisele videokaamerale kohaselt – salvestusnuppu vajutatakse pöidlaga, mitte nimetissõrmega. Panasonic on enda kaameral videonupu viinud pildipäästiku kõrvale, mis ei pruugi kõige parem lahendus olla – vahel võib sõrm eksida.

Funktsionaalsuse võrdlus

Kui nüüd kaameraid omavahel võrrelda, siis tänu laiale rihmale istub käes kõige paremini Pentax, sellele järgneb tänu väikesele käepidemele Panasonic ning kõige lõpus longib oma libeda kerega Nikon. Kõige raskem-pikem-paksem on Pentax. Kompaktkaamerate kategoorias on see miinuseks. Ei teagi miks see nii olema peab. Juhul, kui vaid tänu sellele on olnud võimalik paigutada objektiiv kaamera keskele, annan suuruse suurima hea meelega andeks. Võibolla on tegu vaid minu kasutamisharjumustega, aga Nikoni ja Panasonicu ülanurgas asuv objektiiv kipub jube tihti ülearuseid objekte pildile jäädvustama. Näiteks pildistaja sõrmi – seega Pentaxi keskel asuv objektiiv tundub jätkuvalt palju mõistlikum. Samuti oleks see lubanud statiiviaugu objektiiviga samale joonele panna, aga irooniliselt asub Pentaxi statiiviauk nii servas kui üldse võimalik ja näiteks hoopis Panasonicul keskel ning Nikonil kusagil ebamäärases kohas. Ehket mitte ühelgi kaameral pole see objektiiviga kohakuti. Kummaline ja veidi arusaamatu disainilahendus. Teisalt, kes see seikluskaamerat ikka statiivile kinnitab, see poleks ju enam kellegi seiklus, vaid ühe koha peal passimine, eksole.

Üks parimaid asju, mis Pentaxit teistes eristab, on lainurkobjektiiv (25 mm). Kuna tegu on seikluskaameraga, siis on alati positiivne, kui pildi peale mahub pigem rohkem kui vähem. Seda eriti näiteks mõnes aktiivsemas situatsioonis videot tehes. Päris GoPro tasemele Pentaxi vaateväli muidugi ei ulatu, aga antud testi konkurentidele teeb kenasti ära. Laiemas otsas on igal millimeetril juba oluline kaal ning 25 mm VS 28 mm on vägagi tuntav erinevus.

Pentax lubab spetsiaalse adapteri (on komplektiga kaasa) abil lisada kaamera objektiivi ette filtreid (ei ole komplektiga kaasas). Samuti on väga abiks asi ümber objektiivi paiknevad 6 LED-tulukest. LED valgustus on olemas ka teistel konkurentidel, aga vaid ühe tulukese näol, mis ajab küll asja ära, aga ei anna näiteks makropildistamisel nii ühtlaselt valgustatud tulemust.

Nii Pentaxil kui Panasonicul on olemas intervallvõte. Seejuures selgus Pentaxi puhul küll üsna tobe disainiviga. Kui kasutada 10 sek tagant piltide tegemist, siis ei ole kaamerat võimalik enam pilditegemiserežiimist välja tuua. Kaamera lihtsalt teeb enne uue pildi, kui väljalülitamiseks vajalikku nuppu saab pressida. Õnneks aku eemaldamine aitab hädast välja. Panasonic seevastu on teistipidi veidi ebapraktiline – intervallvõte toimub selliselt, et ekraani välja ei lülitata. Aku ei saa niiviisi pilti tehes küll väga kaua vastu pidada.

Üks asi, mis selgelt silma torkas ja närvidele hakkas käima on see, et Nikoni kaamera on masendavalt aeglane, eriti päras sarivõtteid jms. Ei loe ka kaardi kiirus – sai proovitud erinevaid, aga suurt vahet polnud, ikka mõtleb kauem, kui mõistlik oleks. Sama lugu on nii piltide kuvamisega, kui ka lihtsalt menüüde avamisega. Mitmel korral jõudsin mingit nuppu juba teist korda ka vajutada enne, kui midagi toimuma hakkas. Panasonic ja Pentax selle mure käes ei kannatanud. Eriti kiire ja lühikese reaktsiooniajaga oli Panasonic.

Kõikidel kaameratel on olemas GPS, nii et kui see sisse lülitada, on pildid varustatud geograafiliste koordinaatidega ning neid saab näiteks Picasa abil üsna lihtsalt kaardil kuvada. Ainukesena on Panasonicul venelaste GLONASSi tugi, mis muudab täpsuse ja ühenduse saavutamise paremaks. Nikonil on sisse ehitatud küllaltki detailne maailma kaart, isegi Eesti kohta on üht-teist olemas – nii väiksemate teede kui huvipunktide osas. Kuigi maapiirkonnas on valik loomulikult hõredavõitu – näiteks Kurtna järvestikus viibides kirjutas Nikoni kaamera, et asun sõjaväekalmistul… Nikonil ja Panasonicul on lisaks ka WIFI tugi, nii et kaamerat saab juhtida läbi arvuti või nutitelefoni – teha pilte, neid alla laadida jne.

Vastupidavus ja veekindlus

 

Pildistamisvõimekus

Videovõimekus ja dünaamiline ulatus

Üks asi, mis Panasonicut teisest kahest eristab, on see, et video jäädvustatakse 50 kaadrit sekundis, mitte 30 kaadrit sekundis. Põhimõtteliselt ainult Panasonic vastab Euroopa videostandardile (PAL, 25 kaadrit sekundis), kui Nikon ja Pentax triivivad oma 30 kaadriga sekundis USA paadis (NTSC standard). Seda erinevust tuleb veidike arvesse võtta ka järgnevate videote vaatamisel, sest Youtube omakorda mängib videosid 30 kaadrit sekundis. Seega Panasonicu pilt seal ilmselt veidike oma sujuvusest kaotab.

NB!!! Et hinnata ja näha videote kvaliteeti ligilähedaltki selliselt, nagu see kaamerast tuleb, kuva Youtube’i videod kindlasti täisekraanil ning kvaliteet muuda 1080p HD peale.

Alveevõtted

Alveevideote tegemisel olid kaamerad automaatrežiimis, mis annab tugevalt tunda eelkõige WB seadmisel. Hilisem konsultatsioon sukeldujatega tuvastas, et päris õiget värvi ei kuva ükski kaamera. Kõige loomulikuma lähedane värvilahendus on antud juhul Pentaxil, kuigi ikka veidike liiga kollane. Panasonic seevastu on värvid liiga külmaks keeranud ning Nikon on puha kollane. Kui tahta loomulikku tulemust, peab ilmselgelt tegelema kõikide kaamerate puhul WB seadistamisega. Panasonic on selgelt teistest üle teravuse ja pildi sujuvuse osas. Tänu kõrgele kaadrisagedusele võib sisuliselt iga video stoppkaadri pildina ära salvestada. Nikon on üldjoontes OK – mitte halb, aga mitte ka ideaalne. Pentaxi allveevideopilt valmistab seevastu pettumuse. Teravus on kuhugi väga ära kadunud.

Dünaamiline ulatus ja pildi sujuvus

Võrreldes erinevaid kaameraid erinevates (kuid heades) looduslikes valgusoludes nii linnas kui rannas, on tulemused küllaltki sarnased. Millegi väga eriliselt hea või halvaga ükski kaamera silma ei jää. Panasonicu 60fps annab jätkuvalt kõige sujuvama tulemuse ning teistega võrreldes ka teravama. Pentaxi video kipub olema veidi hüplik ning miskipärast väga kontrastne. Nikon kipub aeg-ajalt mööda teravustma ning ei suuda piisavalt ruttu pilti uuesti fookusesse saada. Vasakul on paralleelselt tehtud videod Stroomi rannas õhtusel ajal ning paremal TTÜ lähistel. Otsustage ise, kelle pilt on parim.

Kehvad ja muutlikud valgusolud

Kui võrrelda kaamerate võimekust hämaras pilti salvestada, torkavad silma üsna huvitavad asjad. Esiteks, et kaamerate võime teravustada ning reageerida valgusolude muutumisele on väga erinev. Teiseks, et näiteks kui Panasonic kasutab üsna agressiivset müraeemaldust ka videote puhul, saades tulemuseks vägagi “seebise” ja silutud koleda pildi, siis Pentax ei paista müraeemaldust üldse kasutavat ning tulemuseks on digimürane ja kole pilt. Ning kolmandaks, et üllatuslikult tuleb Nikon kehva valgusega selgelt väga hästi toime. Vaadata ja pausile panna tasub kõrvalolevat videot umbes 18 sek juures. Väga selgelt avalduvad erinevate kaamerate mainitud eripärad – Nikoni pildil on detailid, mis Panasonicul on ära seebistatud ning Pentaxil digimürasse uppunud.

 

Huvitavad lisavõimalused

Kõikidel kaameratel on mõningaid huvitavaid lisarežiime ja -võimalusi. Eriti palju Pentaxil, kuhu insenerid on lisanud hulgaliselt lisavidinaid – näiteks on juba ammused tuttavad intervallvõte ja sellest tehtavale videole lisandunud kiirendatud video ja aeglustatud video – väga lõbusad mänguasjad. Aeglustatud video režiimis teeb kaamera kõrgendatud kaadrisagedusega 15 sek videoklipi ja venitab selle siis kohe 1 min pikkuseks aegluubis videoks. Nalja kui palju. Kusjuures video resolutisooniks jääb 720p.

Nikonil on isegi veel suurema kaadrisagedusega (240 fps) aeglustatud video režiim, kuid tulemuseks on vaid 320 x 240 px. Panasonicul sellised videorežiimid küll puuduvad (kuid teeb niisama video 50fps, nii et vajadusel saab ka arvutis ilma kaduteta aeglustada), seevastu on kaameral ülikiire burst mode (60 kaadrit sekundis 2 sek vältel), millest põhimõtteliselt annab samuti suhteliselt sujuv videoklipp kokku monteerida. Küll veidi lühikesevõitu muidugi. Nikon suudab pildistada kuni 120 kaadris sekundis, aga mitte üle 50 pildi. Ja pärast seda tuleb üsna mitu aega oodata, et kaameras midagi edasi toimuks.

Muud tähelepanekud ja näited

Erinevates oludes tehtud videote põhjal saab öelda, et Panasonicu 50 fps kaadrisagedus annab enamikel juhtudel selgelt parima tulemuse. Hämares oludes paistab parima müraeemaldusalgoritmiga olevat Nikoni kaamera, mille pilt küll on veidi “lame”, aga keskeltläbi üsna korralik. Vaid allveevideos on WB üle võlli kollaseks keeratud ning autofookus ei ole väga täpne, vahel teravustab mööda. Pentax paraku saab videoga hakkama parimal juhul vaid keskpäraselt. Ei ole piisavalt ei teravust ega pildi sujuvust ning hämaras on pilt juba päris jube. Muutlikes valgusoludes keeratakse pilt mõttetult kontrastseks.

 

Seikluse lõpp ja autasustamine

Kuigi need kolm kaamerat olid minu käes mitu nädalat ning neid sa proovitud nii, naa ja kolmandat moodi, on lõppkokkuvõttes väga keeruline välja tuua üldvõitjat.  Ei ole ükski nende hulgas nii ideaalne, et teistele puhas seljavõit teha ja uhkes üksinduses üle teiste troonima jääda. Mõnes asjas on parem üks, mõnes teine ja kolmandas asjas kolmas. Aga võtame plussid, miinused ja muljed lühidalt kokku.

Nii et kes keda? Igaks asjaks oma kaamera. Kui on vaja tõeliselt sügavale sukelduda, vali Nikon (kannatab 18 m) ning ära lase end veidi kohmakatest menüüdest ja nuppudest häirida. Kui tähtis on kvaliteetne ja sujuv video, kena välimus ning üldiselt stabiilne ja heal tasemel sooritus, vali Panasonic. Kui meeldib kaamerat oma käe järgi seadistada, tahad laialdast valikut lisavidinaid, silmatorkavat välimust ning lainurkobjektiivi, vali Pentax. Niisama lihtne see ongi.

Kui mõnd lugejat huvitab allakirjutanu täiesti isiklik ja puhtalt subjektiivne eelistus, siis osutuks antud hetkel valituks Panasonic. Ja seda olukorras, kus oman Pentaxi esimese põlvkonna veekindlalt kaamerat (W60), millega olen endiselt täitsa rahul.

Sest tõesti – Panasonicu videokvaliteet ON palju parem kui teistel ning välimus on samuti my cup of tea. Ning ka kõiki teisi asju teeb Panasonic täiesti mõistlikult ja hästi, kuigi mitte alati silmapaistvalt.