Makroobjektiivide vahemik 90-105 mm on kõige mõistlikum valik esimeseks makroobjektiiviks. See fookuskaugus on kõige universaalsem, pakub pildistajale võimalusi nii makromaailmas kui ka tavalise teletoruna kasutades. Küllap universaalsuse tõttu on teevad selle fookuskaugusega makrotorusid erinevad tootjad, mis ostjale on ühest küljest hea, kuid võib valimise sageli keerukaks muuta. Üks asi on vaadata testilaborite graafikuid, teine asi on praktilised kasutusvõimalused.

Järgnevalt võrdlen kahte makroobjektiivi: Canon EF 100mm f/2.8L Macro IS USM ja Tamron 90mm f/2.8 SP Di MACRO 1:1 VC USD praktilist kasutuskogemust loodusobjektide jäädvustamisel. Kes soovib uurida laboriteste, siis Google otsing pakub hulgaliselt lugemist.

Tegin umbes kahe nädala jooksul pilte nii nagu tavaliselt ikka teen. Kasutasin kumbagi objektiivi tavapärases pildistamises. Kaameraks Canoni 5D Mark III. Kuivõrd loodusobjektid ei seisa paigal, siis ma ei seadnudki eesmärgiks teha identseid testikaadreid. Lihtsalt pidasin fotojahti kord ühe objektiiviga ja siis teise objektiiviga. Vahel õnnestus mõlema objektiiviga pildistada sama objekti enam-vähem samades tingimustes. Loomulikult võrdlesin ka objektiivide tehnilisi omadusi. Võtangi järgnevalt kokku minu võrdluse tulemused. Lihtsuse mõttes nimetan edaspidi tekstis ühte objektiivi Canoniks ja teist Tamroniks.

Alljärgnevas tabelis on toodud objektiivide tehnilised parameetrid. Hinnaerinevuse väljatoomiseks võrdlesin allahindluseta hinda B&H netipoes. See suhe ei arvesta võimalikke allahindlusi/tagasimaksmisi erinevate kampaaniate käigus, mida mõlemate tootjad/müüjad aeg-ajalt pakuvad.

	Canon EF 100mm	Tamron 90mm
Kuulutati välja	01.10.2009	13.03.2012
Fookuskaugus	100 mm	90 mm
Ava	f/2,8-f/32	f/2,8-f/32
Vaatenurk	24°	27°
Lähim teravustamiskaugus	30,48 cm	30 cm
Maksimaalne suurendus	1×	1×
Läätsegruppe/elemente	12/15	11/14
Diafragma lamelle	9	9
Optiline pildistabilisaator	Hübriid IS 4 astet 1× suurendusel 2 astet	VC 4 astet alates suurendusest ~0,5× ei toimi
Autofookuse mootor	USM	USD
Statiivikrae	lisavarustuses	puudub
Filtrikeere	67 mm	58 mm
Mõõdud	7,77 × 12,29 cm	7,64 × 11,45 cm
Vihmakindlus	jah	jah
Seesmine fokuseerimine	jah	jah
Kaal	625 g	550 g
Hinnavõrdlus (B&H suhe)	~30% kallim

 

Väliselt on objektiivid võrdlemisi sarnased. Oodatult on pikema fookuskaugusega Canoni objektiiv mõõtudelt pisut suurem. Samas on suuruse vahe üsna väike. Fotokotis mahuvad nad rahulikult samasse vahesse. 75 grammist kaaluvahet praktikas tähele ei pane.

Vasakul: Tamron 90mm f/2.8 SP Di MACRO 1:1 VC USD. Paremal Canon EF 100mm f/2.8L Macro IS USM. Valgusvarjukid on objektiivide kõrval. Canonil on küljes lisavarustusena saadav statiivikrae. Mõõtudelt on objektiivid võrreldavad. Pealtvaates on näha valgusvarjukite seesmise pinna erinevus.

 

Oodatult on Canoni filtrikeere suurem, kui Tamronil – vastavalt 67 ja 58 mm. Neist mõõtudest tuleneb Tamronile kaudne eelis. Nimelt on 58 mm filtrikeere võrdlemisi paljudel objektiividel. Isegi minu fotokotis on veel kolm objektiivi sellesama 58 mm keermega. Canoni 67 mm filtrikeere on vähem levinud ja minu fotokotis on ta ainuke selle keermega. Kui kunagi endale Canoni soetasin, siis pidin tema jaoks spetsiaalselt polarisatsioonfiltri ostma. Esilääts püsib fokuseerimisel ühes asendis mõlemal objektiivil, mis teeb mugavaks polarisatsioonifiltri kasutamise.

Valgusvarjuk on kaasas mõlemal objektiivil. Canoni varjuk on sile ja seestpoolt kaetud sametise kihiga. Tamroni varjuki plastikust sisepind on valguse peegeldamise vältimiseks sooneliseks tehtud. Nagu juuresolevalt pildilt näha, peegeldab sametkate vähem, kui struktuurne plastik. Siit saab eelise Canoni lahendus.

Canonile saab lisavarustusena osta statiivikrae. Kuigi Canoni enda statiivikrae maksab pea viiendiku objektiivi hinnast, teeb ta pildistamise oluliselt mugavamaks. Makropildistamises on palju tööd statiiviga. Kes kord on harjunud statiivikraed kasutama ei taha muid variante statiivi juures enam näha. Tamroni konstruktsioon statiivikrae lisamist ei võimalda.

Mõlema objektiivi bajoneti ümber on kummitihend, mis hoiab ära vihmapiiskade kaamerasse sattumise. Objektiivide konstruktsioonis on märjemate loodusoludega arvestatud. Canoniga olen varemgi kerge vihmaga pildistanud ja ega Tamrongi päris kuivaks jäänud. Probleeme pole kummagagi.

 

Makroobjektiivide stabiliseerimine on tõsine tehnoloogiline väljakutse. Canon on siiani esimene ja ainuke makroobjektiiv, kus stabilisaatorist on kasu ka 1× suurenduse juures. Algselt 4-astmelisest efektist jääb 1× suurenduse juures alles pool, 2 astet, kuid sellest on abi. Tamroni stabilisaatori algselt 4-astmeline efekt kaob juba 0,5× suurenduse juures. 1× suurenduse juures saab Tamroni kasutaja loota vaid säriajaga külmutamisele või statiivile. Stabilisaatorieelis selgelt Canonile.

Fotopaar: Kestumisest kuivav mustlaik-apollo. Päevaliblikad on suurenduse piiriks, kus alates Tamroni pildistabilisaator hakkab tuntavalt hätta jääma. Pildi sain kätte ka Tamroniga, kuid Canoni stabilisaator annab parema saagise. Pildistan pikali maas ja toetun küünarnukkidega maapinnale.

Autofookuse töö on mõlemal objektiivil kiire, täpne ja inimkõrva jaoks vaikne. Putukate pildistamisel saab vilunud pildistaja mõlemaga edukalt kasutada isegi jälgivat autofookust. Vajadusel saab alati objektiivi käsitsi teravustada, sest hammasrattaid teravustamismehhanismis ei ole. Objektiivide pikkus fokuseerimisel ei muutu. Kui kunagi võis Canonit pidada kiire autofookuse etaloniks, siis Tamron on kahtlemata tublit tööd teinud.

Pean ütlema ühe huvitava tähelepaneku Tamroni ja 5D Mark III kokkusobivuse osas. Kui proovisin Tamronit talvel, siis panin tähele, et enne teravustamise lõplikku lukustamist tegi objektiiv ühe tillukese edasi-tagasi nõksaku. Canoni enda objektiiv fokuseeris viivituseta ehk mõni millisekund kiiremini. Vahepeal uuendas Canon 5D Mark III tarkvara, kus oluliseks arenduseks oli autofookuse võimaldamine ka avaga 8. Nüüd suvel, uuendatud tarkvaraga kaamerat kasutades ma fokuseerimise nõksakut sellesama Tamroni objektiiviga enam ei täheldanud.

Niidupunnpea. Kui kaamerat veidi toetada ja kasutada lühemat säriaega, siis saab Tamroniga pildistada ka tillemaid liblikaid. Toetasin kaamera monopoodile. Jälgiv autofookus sai minu enda väikese liikumise ja taime kõikumisega edukalt hakkama. Tamron, f/13, 1/500s, ISO 1600. Pilt on veidi kärbitud.

 

Pildikvaliteet on mõlemal objektiivil makroobjektiivi vääriline. Praktilises kasutuses on raske anda ühele mingit olulist eelist. Rõõmu valmistavad nii Canoniga tehtud pildid kui ka Tamroniga tehtud pildid.

 

Fotod: Valguta polder. Makroobjektiivid on kasutatavad ka putukatest suuremate objektide pildistamisel. Panoraamide kokkupanek läks mõlema objektiiviga probleemitult. See näitab, et nende kujutise kvaliteet on väga hea. Panoraami pildistamine on pikk protsess ja valgusolud on veidi erinevad, kuid tehniliselt on tulemus võrdne. Teravustasin mõlemat panoraami tehes käsitsi (Live View!) samale rohutitile.

Panoraam 13 kaadrist. Tamron, üksikkaadri võtteinfo: f/13, 1/320s, ISO 400.

Panoraam 15 kaadrist. Canon, üksikkaadri võtteinfo: f/13, 1/250s, ISO 400.

 

Kes vajab makrovõimalust aeg-ajalt, pildistab enamasti staatilisi objekte, siis Tamroni teeb oma tööd korralikult. Suuremate objektide pildistamisel on ka pildistabilisaatorist kasu. Boonuseks võib lugeda levinuma filtrikeerme.

Kes on tulihingeline makrogurmaan, siis Canoni tunduvalt parem pildistabilisaator, natuke parem valgusvarjuk ja statiivikrae kasutamise võimalus on tõsised vihid otsustamise kaalukausil. Mõlemad objektiivid on oma hinda väärt.

• Canon EF 100mm f/2.8 L USM IS Macro objektiiv Photopointis 999€
• Tamron AF 90mm f/2.8 SP Di VC USD Macro objektiiv Photopointis 499€