Looduse pildistamisel on ülipikkade teletorudega tehtavatele fotodele olemas täiesti elujõuline alternatiiv. Selle asemel, et 600 mm toruga kurge „lasta” võib 60 mm makroobjektiivi abil jäädvustada vähemalt sama huvipakkuvaid stseene. Ning see pole kaugeltki kõik, milleks uus Tamron võimeline on.

Vanad ja uued

Vanadel headel filmiaegadel leidus iga enesest vähegi lugu pidava fotohuvilise sumadanis 100 millimeetrise fookuskaugusega makroobjektiiv. Kes päris elusuuruselt reprodutseerivat toru osta ei jaksanud, üritas vähemalt 1:2 objektiivi hankida. Eks see filmile makrotamine oli nagu ta oli – õnnestunud piltide protsent, eriti välioludes pildistades, polnud just jalustrabavalt suur.

Siis tuli digi ja tehnilise kvaliteedi (õigemini selle madala taseme) võis korvata kvantiteediga. See muutis pisimaailma pildistamise vägagi populaarseks tegevuseks. Kui palju teised objektiivid muutusid koos digikaameratega oluliselt, siis putukahuviliste fotomaanide varustusse jäid vaatamata „kropp-faktorile” endiselt nii Canoni-Nikoni-Pentaxi 100 mm (ja poole lühemad) optikad. Digiversioonid tähendasid eeskätt vaid vääristuse muutmist, et vähendada võimalikke peegeldusi sensori ja tagaläätse vahel – ning vanade ja uute versioonide vahed olid ikkagi olematud.

Ausalt öeldes ei mäletagi, kes makroobjektiivide tõsisema digitaliseerimisega otsa lahti tegi, kuid mingil hetkel hakkasid ilmuma ebaharilike fookuskaugustega versioonid. Uusim täiendus nende ridadesse kannab nime Tamron SP AF 60mm F2.0 Di II LD [IF] Macro 1:1.

Tamroni uus makroobjektiiv on juba saadaval Canoni digipeeglitele. Sony kinnitusega objektiivi tarneid on Tamron juba alustanud, kuid need ei ole veel Photopointi jõudnud. Nikoni bajonetiga mudeli tarneid Tamron veel alustanud ei ole.

Multitalent

Mida on vaja hea makrovõtte jaoks? Teadagi – sobivat fookuskaugust (et pildistatavale mitte objektiiviotsaga pihta virutada) ja väikest ava (et mingisugustki teravussügavust saavutada). Milleks siis Tamronile f/2 ava? Digikaamerate pildiotsijad ei paista paraku just silma erilise eredusega – kui te mind ei usu, kiigake mõne vanema korraliku filmikaamera pildiotsijasse – mistõttu, suur ava kulub teravustamisel igati marjaks ära. 60mm fookuskaugus viib aga mõtte üsna loogiliselt veel teiselegi võimalikule põhjusele – sobib ju selline objektiiv koos „poolekaadrise” kerega suurepäraselt portreefotode jäädvustamiseks, mille juures f-stopi jagu lisa on vägagi teretulnud.

Kuidas uus Tamron oma võimalike ülesannetega hakkama saab? Kehva makroobjektiivi annab otsida, need jagunevad pigem väga headeks ja veel paremateks. Tamroni 60 mm f/2 liigitub viimasesse kategooriasse. Klassikalisest lühem fookuskaugus sunnib küll pildistatavale objektile lähemale minema (mis kartlikumate elusolendite korral ei pruugi alati hästi lõppeda), kuid tekitab suurema teravussügavuse (millega makrovõttel pea kunagi laiutada pole).

Väikesed asjad on sageli pilkupüüdvama kui suured. (Canon EOS 40D, Tamron 60mm Macro, f/8)

Optiliselt üpris keeruka ehitusega objektiiv pakub head teravust praktiliselt täisavast alates ning väikeste avade poolt seab piiri pigem difraktsioon. Teravustamine on tänapäevaste ajamitega harjunute jaoks üpris aeglane. Kuna teravustuskauguse piiraja puudub, kerib automaatteravustamise süsteem pahatihti läbi kogu skaala 23 sentimeetrist lõpmatuseni. Käsitsi teravustamiseks tuleb nihutada lülitit objektiivi korpusel. Siiski tundub mulle sama tootja 90 mm objektiivilt tuttav teravustusrõnga edasi-tagasi nihutamisega toimiv MF/AF ümberlülitus on hõlpsam ja mugavam lahendus.

Uue Tamroni värviülekanne on laitmatu ning geomeetrilistest moonutustest rääkimine tundub suisa kohatu. Nii mõnegi makroobjektiivil asub esilääts suhteliselt sügaval korpuses, mis kaitseb küljelt langevast valgusest tekkida võivate ebameeldivuste eest. Uue Tamroni korpus optikale säärast kaitset ei paku, mistõttu tasub kasutada komplektis leiduvat varjukit.

Probleeme ei teki ka suuremate pildistamisdistantside korral. Suur maksimaalne ava võimaldab mugavalt jäädvustuva (eba)teravusega eksperimenteerida. Õlad-pea-portree puhul tasuks muidugi olla ettevaatlik ninadega, kuna 60mm võib mõnda nosplit ebameeldivalt suurendada. Võimalusel võiks pildistada veidi kaugemalt ning hiljem kaadrit kärpida. Samuti ei tohiks unustada, et makrooptika toob halastamatult esile väikseimadki nahadefektid.

Hoolika teravustamise puhul pole makrovõtteks sugugi alati vaja ava väga väikeseks keerata. (Canon ESO40D Tamron 60mm Macro, f/5.6, ca. 50% kaadrist)

Kokkuvõtteks

Jutud APS-C mõõdus digipeegelkaamerate kiirest väljasuremisest on selgelt liialdatud. Seda kinnitavad ka üha uued spetsiaalselt neile konstrueeritud objektiivid, Tamroni 60mm f/F2.0 Macro nende hulgas.Suurepärane optiline lahendus on paigutatud kompaktsesse korpusesse, mis teeb kaasaskandmise ja kasutamise mugavaks.

Suurimaks tõrvatilgaks meepotis on aeglane automaatne teravustamine, mida veelgi võimendab teravustuskauguse piiraja puudumine. See ei peaks siiski objektiivi valikul määravaks saama – pildikvaliteedilt on uus Tamron suurepärane.

Tehnilised põhiandmed:

Fookuskaugus: 60mm (90/96mm ekv)
Optiline valem: 14 elementi 10 grupis
Vaatenurk: 26 kraadi
Lühim teravustuskaugus: 0.23 m (1:1 suurendus)
Avade valik: f/2…f/22
Ava lamellide arv: 7
Varjuk: HG005, komplektis
Mõõtmed: 73 x 80 mm
Kaal: 400 grammi
Filtrikeere: 55 mm
Hind Photopointis: 8499 krooni

Tamron SP AF 60mm F2.0 Di II LD [IF] Macro 1:1 Photopointi veebipoes

Vaata Tamroni näidisfotosid ning pilte Canoni bajonetiga objektiivist Photopointi Ajaveebis

Suur ava võimaldab keskendada vaataja pilgu täpselt i täpile (Canon ESO40D Tamron 60mm Macro, f/2)