Ma olen ikka täiega vanakooli inimene, ei oska tänapäeva tehnikasaavutustest kohe üldse lugu pidada. Vot selline mõte käis läbi mu peast, kui ma kruvisin puutetundliku ekraaniga Metz 52 AF-1 välklampi enda kaamerale ning silmanurgast Metz Mecalight LED-160 videovalgustit põrnitsesin. Miks on üldse vaja peegelkaameraga filmida või kasutada puutetundlikku ekraani välgu juures. Mis järgmiseks? Hakkame peegelkaamerat kasutama, nagu me kasutame kompaktkaameraid? Säravate menüüdega ning kadreerimiseks ekraani kasutades? Niimoodi ma oma mõtteist reaalsusesse tagasi tulin, lülitasin enda 5D Mark III kaamera sisse ning kiikasin läbi pildiotsija.

 

Tegelikult ma ka ei taha rääkida tulevikutendentsidest. Päriselt kah. Ning peale poolt minutit avastasin Live View funktsiooni olemasolu juba päris vanadel peegelkaameratel. Peaks vist ikkagi omadega 2014. aastasse tulema.

 

Metz 52 AF-1 on Metz välkude tooterivis kõige uuem mudel, kuid mitte kõige võimsam. Paigutub see lipulaeva 58 AF-2 ning natuke lihtsustatud 44 AF-1 vahele. Suurimaks erinevuseks selle välgu puhul ongi varasema 48 / 50 seeria ning ka 58 seeria mudelitel tuttavaks saanud kasutajaliidese ümber tegemine. Ümber tegemine just selles mõttes, et enam ei ole kasutusel nelja nupu loogikat välgu juhtimisel, vaid kasutatakse kahte juhtnuppu, toitelülitit ning puutetundlikku ekraani sisendite andmiseks.

 

 

Juhtarv: 52 (meetrit, ISO 100, 105mm)

Reflektori suumivahemik: 24 – 105 mm, automaatne ning manuaalne suum

Integreeritud reflektorkaart, 12mm lainurkhajuti

TTL välgurežiim, TTL orjarežiim, manuaalrežiim (1/1 – 1/128), orjarežiim

Puutetundlik ekraan

Toide: 4× AA leelis- või liitiumpatareid, NiMH või NC laetavad akud, kuni 240 välgatust

Plastikkorpus, metallist välguking

Laadimisaeg 0,1 – 4,5 sekundit

Mõõdud 143 × 90 × 73 mm, 346 g kaal

Komplektis kandekott ning välgualus

Puutetundlik ekraan, on see mõistlik?

Ma tunnistan ausalt, suhtusin puutetundliku ekraaniga välku teatud reservatsiooniga. Seda just kontekstis, kus on harjumus kasutada režiimirattaga ning paljude juhtnuppudega välklampe, nagu Pentax AF-540 FGZ või Canon Speedlite 580 EX II. Viimatimainitud mudelite suureks eeliseks ongi paljude funktsioonide toomine eraldi nuppude alla, mis omakorda annab paindlikkuse ja mugavuse välgu juhtimisel. Eriti just siis, kui valgusolud on kiirelt muutuvad ning kõik ei jääta automaatika hoolde.

Metz 52 AF-1 loomisel on samas kasutatud just sellist lähenemist, et fotograafil oleks välku mugav ning lihtne, kuid kohe kindlalt mitte kiirem juhtida. Siiski ei tasu selle pisiasja pärast nuriseda, kuna välgu seadistamine puutetundlikult ekraanilt oli lihtne ja mugav enamuse ajast. Ainult siis tundsin pööratavast juhtrattast puudust, kui oli vaja välk manuaalrežiimis täisvõimsuselt miinimumi peale tuua. Samas reageerib välk ülikiirelt sisendite peale ning kõige hullem ei ole. Selle koha pealt on Metz näiteks Nissini välkudest mäekõrguselt üle.

Välgupea liikuvus ning võimalused

Nii, läheme nüüd välgu funktsionaalsuse juurde. Sedasorti valgusallikat valides on üheks tähtsamaks kriteeriumiks just see, kuidas valgust suunata saab. 52 AF-1 on selle koha pealt piiranguteta: välgupea liigub nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning valgusvihku saab lasta just täpselt sinna, kuhu sina vajad.

52 AF-1 on ka integreeritud suumimootoriga, mis suudab valguse vajadusel kokku koondada. Valgusvihu laius sobib 24mm kuni 105mm objektiiviga töötamiseks, samas keegi ei takista veel pikema toru juures seda käigus hoida. Välgu reflektori asendit saab jätta automaatika peale (valgusvihu laius sõltub objektiivi asendist) kuid ka välgust käsitsi seadistada.

Lisaks on välgu reflektori juures nii peegeldi, mis aitab pehmendada natuke lõua alla tekkivaid varje, kuid kasutada laepeegeldust. Peegeldi juures on peidus ka lainurkhajuti, mis teeb valgusvihu veel laiemaks, sobides sellega 12mm objektiiviga kasutamiseks (kõik numbrid on välja toodud täiskaader kaameraga kasutamisest lähtudes).

Lisaks on välguga komplektis kaasas väikene jalg, mida saab kasutada välgu lauale või statiivile panekuks. Strobistidele on see ainult hea uudis.

Välgu režiimidest

Veel üks oluline kriteerium välgu valimisel on selle tarkvaraline võimekus. Ekslikult arvatakse, et kui välk on soodne, siis töötab ainult käsitsi juhtimisega. Tegelikult on ikkagi vastupidi – enamus letis olevad välgud on TTL režiimiga varustatud. Küsimus on pigem kõikides muudes võimalustes, mida välk pakkuma peab.

Metz 52 AF-1 ei ole selles osas mingi erand. Ka sellel on olemas TTL (läbi objektiivi kaamera poolt valguse mõõtmine) režiim – välk suhtleb kaameraga selles osas, kuidas saada kaadri täpne valgustus välgu abil. Sõltumata sellest, millise platvormiga versiooni me ka ei vaataks, on viimane versioon kaameratootja TTL režiimist saadaval. Lisaks toetab 52 AF-1 ka sünkroniseerimist lühikese säriajaga (nn. HHS ehk High Speed Sync) – võimalust kasutada välku lühema sünkroajaga, kui kaameral ette nähtud.

Lisaks on olemas välgul ka nii mõnedki vajalikud lisarežiimid. 52 AF-1 on varustatud juba eespool mainitud manuaalrežiimiga kuid ka juhtmevaba režiimiga. Juhtmevaba režiim jaguneb kolmeks – kontrollvälk (master), juhtmevaba (remote) kuid ka manuaalne juhtmevaba režiim (manual remote; slave). Viimasel juhul ei toimu kaameraga võimsuse osas suhtlemist, vaid kasutatakse strobovälguna/orivälguna.

Kõikides režiimides saab lisaks kasutada ka välgu võimsuse kompensatsiooni. Paljudel kaameratel saab seda teha ka otse kaamerast, kuid alati jääb võimalus teha seda ka välgult.

Konstruktsioon

Ning ka välgu ehitusest natuke. Metz 52 AF-1 on plastikust korpusega ning see ei ole kahjuks ilmastikukindel. Samas, võib eeldada, et tubli enamus kasutajatest ei hooli välgu puhul sellest. Kui sa just ei ole strobismifänn, kes ka vihmasajus välkudega väljas pildistamas on. Samas positiivne aspekt on see, et materjal on kvaliteetne ning võrdlemisi leplik väärkohtlemise osas.

Välgu kõige õrnem osa – välguking – on metallist. Tavaliselt see just ongi kõige esimesena ära lagunev punkt, kuna suurt välku annab kergelt ära murda kaamera pealt. 52 AF-1 on õnneks suhteliselt vastupidav.

 

Komplektis on kaasas ka pisitilluke videovalgusti. Või noh, pisitilluke võrreldes Mecalight LED-480‘ga võrreldes või hoopis Manfrotto Spectre seeriaga. Just sel foonil vaadates ei arvanud ma esimese hooga videovalgustist mitte midagi ning jätsin karbipõhja vedelema. Omaette mõtlesin veel: kui vastu ööd välja pildistama lähen, võtan kaasa light painting’u jaoks kaasa…

24 LED dioodi, 5600K

160 lux valgustatus, 65° valguse nurk

Kinnitus kaamera välgukinga või 1/4″ kinnitusega statiivile

Mõõdud 55 × 72 × 40 mm, kaal 95 g

Komplektis 3200K tehisvalguse filter ning hajuti

 

Mecalight LED-160 disain

LED-160 on pisike ning kompaktne 24LED’iga videovalgusti. Korpus on sel plastist ning sama kehtib ka kinnituse kohta. Keerata saab seda nii välgukinga kui ka 1/4″ poldi otsa. Viimane on kasulik just siis, kui tahad videovalgusti statiivi külge panna või nagu tootja soovitab – painduva liigendiga pildistatavale – filmitavale objektile lähemale viimiseks. 1/4″ keermed on olemas nii kinnituskinga teisel otsal kui ka seadme külgedel. Samas on sel olemas küljepeal lisakontaktid. Vajalik see selle jaoks, et keerates Mecalight LED-320 või LED-480 külge, kontrollib suurema videovalgusti dimmer ka väiksema valgusallika intensiivsust. Miinusena just see, et dimmer sel seadmel endal kahjuks puudub.

Kasutuses

Jätkates videovalgusti sissejuhatuses välja kirjutatud mõtet. Antud seadeldis on pisike ning lõin eelduse, et midagi väärt pole. Üllatus oli suur, kui kaks AAA akut sisse panin ning seadme sisse lülitasin. Valgustus on piisavalt intensiivne, et pimedas filmimise võimalikuks teha. Seda eriti siis, kui natuke võimekam kaamera peos. Lisaks saab antud videovalgustit väga edukalt kasutada light painting situatsioonides – näiteks pika säriga pildistades varju jäävatele objektidele lisavalguse andmiseks või siis täitevalgustusena lühema säriga pildistades. Kuna videovalgustil on komplektis ka 3200K tehisvalguse (CTO ehk oranž) filter ning ka hajuti, siis paindlikkust ning kasutusmugavust oli küllaga.

 

Mecalight LED-160 on asjalik vidin, mida saab kasutada päris mitmetes erinevates olukordades ning eesmärkidel, seega kasulik lisavidin iga fotograafi fotokotis. Kuid egas sellel ma rohkem enam ei peatu – suurem rõhk läheb välgule.

52 AF-1 algselt ülevaateks võttes mõtlesin, et sellest jääb väheseks mu Mark III peal, kuid pidin oma suhtumist kiirelt korrigeerima. Jah, seda ei ole niipalju, kui Canoni, Nikoni, Pentaxi või Sony tippvälgud, kuid sellegipoolest teeb oma töö suurepäraselt ära. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et Metz 52 AF-1 on suuremate vendadega võrreldes ainult kolmandiku hinnaga (kuid kindlalt mitte ainult kolmandiku funktsionaalsusega). Elukutselised fotograafid-reporterid võivad jah, sellest kerge põlgusega mööda vaadata, kuid tavakasutaja vajadustest lähtuvalt on välku maa ja ilm ning vaat et rohkemgi veel.

Just seetõttu ma võin südamerahuga öelda seda, et kui otsid välku mis töö suurepäraselt ära teeks, oleks kvaliteetne ning soodne, siis Metz 52 AF-1 peaks olema esmane variant, mida vaadata.

Metz välk 52 AF-1 + LED-160 Kit Photopointis 259€

Metz välk 52 AF-1 Photopointis 249€