Kui esmapilgul tundub Pentax K-x olema lihtsalt järjekordne värsketküpsenud peegelkaamerahuvilistele suunatud mudel paljude seast, siis lähem tutvus paljastab nii mõndagi huvitavat.

Petlik esmamulje

Esimese K-x’i kohta välja antud pressiteate lugemine tegi mind ausalt öeldes üsna nõutuks. Ilmselt ummistas minu aju mõttekanalid rohke värvikombinatsioonide hulk, millest nii mõnigi pigem väikelastele mõeldud lelu meenutas. Tõsi, suuremat osa neist on võimalik tellida vaid Tõusva Päikese Maal ning ülejäänud maailm peab rahulduma hoopis napima valikuga tagasihoidlikematest toonidest.

Kuigi Euroopasse jõuab vaid murdosa kõikidest korpuse toonivariantidest, on Pentax K-x ikkagi kõige “värvilisem” siin pakutav peegelkaamera.

Eestis on hetkel võimalik hankida  musta,  valget, punast ja sinist K-x kaamerat. Vastavat värvi kaamera juurde kuuluvad ka täpselt sama tooni objektiivid.

Uus sisu

Akutalla puudumine võib pisut kahandada selle populaarsust “rasketehnika” sõprade seas, kuid tegelikult on Pentax K-x meeldivalt kompaktne ja mugavalt lihtne.

Kui värvikirevus välja arvata, on Pentax K-x visuaalselt äravahetamiseni sarnane eelmise entry level-mudeli, Pentax K-m’iga. Välimus on aga ülimalt petlik – koore all peitub hoopis teine sisu. Värskenduskuuri on läbi teinud pea kõik olulisemad sõlmed – sensor, pildiprotsessor, teravustussüsteem, katik… võib julgelt öelda, et mitmeski mõttes on K-x isegi täiuslikum  kui eelmise põlvkonna tippmudel K20D. Mõnel alal teeb see selja prügiseks isegi paljukiidetud „Seitsmel“.

Pentax K-x on lihtne ja selge aparaat – korpusel on juhtorganeid täpselt nii palju kui vajalik aga samas nii vähe kui võimalik. Erinevalt kallimatest mudelitest pole see küll ilmastikukindel, kuid seda oleks algajataseme kaameralt ka pisut palju oodatud. Loomulikult meeldiks mulle ka täisklaasist prisma, kaks säriparameetrite valikuketast ja ülapaneelile paigutatud eraldi ekraanike valitud parameetrite kuvamiseks, kuid siingi paneb asjad paika hind ning peamine sihtrühm. See eest on kaamera kerge ja kompaktne ning ülilihtne kasutada.

Sarnaselt paljudele teistele selle hinnaklassi kaameratele puudub ka Pentax K-x’i ülapaneelil  LCD-ekraan säriparameetrite kuvamiseks. Neid näitab suur ekraan aparaadi tagaküljel (vasakul). Vaid üks nupuvajutus toob nähtavale veel terve hulga valitud seadistusi (paremal).

Valitud seadistused ja säriparameetrid ei jää siiski varjule – need kuvatakse tagapaneeli LCD-ekraanile. \tegu on vana tuttavaga Pentax K-m’ilt – 2.7 tollise diagonaali ja 230 tuhande pildipunktiga, kuid lisavõimalusena saab seadistada selle värvustemperatuuri. Ekraani kõrvalt leiab terav silm ka suurima K-m ja K-x välise erinevuse – viimasel on olemas nupp LiveView-eelvaate sisse- ja välja lülitamiseks.

Nuppe-kettaid on täpselt nii palju kui hädapärast tarvis. Eelkäijaga võrreldes on lisandunud vaid üks nupuke Live View eelvaate lülitamiseks.

Kui LiveView ise on minu arvates endiselt üsna väheoluline „vile”, siis viimasel ajal kipub sellega koos tulema üks teine funktsioon, mis nii mõttetu pole – kõrglahutusega video jäädvustamine. K-x on suuteline „filmima” kuni 720p standardile vastavaid (1280×720 pildipunkti / 24 fps) klippe.

Kahjuks vähendab selle mängu ilu aga nii LiveView kui videorežiimi ühine häda – kontrastituvastusel põhinev teravustamine, mis on tattaeglane ja kohati ka üsna ebatäpne. Loomulikult ei keela keegi käsitsi teravustada. Muide, sisselülitatud LiveView võimaldab jäädvustatava kaadri keskosa seejuures kuni 10x suurendada (selle triki olen ma nõus juba enamaks kui „vileks” tunnistama!).

Tavapärase faasituvastusega AF üle pole samas mingit põhjust nuriseda. K-x teravustab nii valges kui hämaras vähemalt sama kiiresti kui konkureerivad kaamerad ning SAFOX-algoritmi eripära tõttu peaks see olema isegi pisut täpsem.

Valitavaid teravustuspunkte on 11, kuid tõrvatilgana meepotis mõjub see, et pildiotsijas neid ei näe. Seal leidub vaid indikaator, mis süttib, kui kaamera on kaadris valitud punktis asuvale objektile teravustanud.

Väheses valguses on elektroonikale abiks kaameravälguga integreeritud abivalgusti. Kui te tahate kasutada ainult abivalgustit, tuleks pisivälk lihtsalt väliste wireless– välklampide juhtimisele sättida. Rohkelt lisavõimalusi pakkuv juhtmevaba sünkroniseerimine toimib kenasti nii AF-360FGZ kui AF-540FGZ välklampidega.

Õnneks pole Pentax kaasa läinud tobeda kummist kattekaante trendiga – mälukaardi pesa katab endiselt korralik ja tugev luuk.

Nii mõnegi kriitiku arvates on lisaks teravustamisele Pentaxi kaamerate nõrgaks kohaks läbi aegade olnud liialt aeglane sarivõte. K-x’ile pole ses suhtes midagi ette heita – uue katiku (ja PRIME II pildiprotsessori) võimaldatav 4.7 kaadrit sekundis peaks küll igati piisav olema. Mälupuhvrisse mahub säärase ridatule puhul kas 17 JPEG- või 5 RAW-vormingus pildifaili. Valides sarivõtte kiiruseks 2 fps, saab terve mälukaardi ilma pausideta JPEG-pilte täis tulistada. Katiku töökiiruselt jääb K-x alla vaid K-7’le (1/8000s), võimaldades säriaegu alates 1/6000 sekundist. Katiku elueaks lubatakse vähemalt 100000 võtet.

Pentax K-x võib endale hankida nii ainult kere kujul kui ka koos lihtsa varioobjektiiviga. DA L 18-55 f/3.5-5.6 korpus on küll valdavas osas plastikust, kuid optiliselt on see igati pädev „toru”. Värviliste kaamerate sõpradele pakutakse seda kerega sobivas toonis. Saadaval on ka komplektid DA L 50-200mm F4-5,6 ED ja DA L 55-300 f/4-5.8 ED objektiividega.

Pildikvaliteet

Ah, et sensorist polegi veel juttu olnud? Ärge muretsege, kohe tuleb. Megapikslitest ei tahaks ausalt öeldes eriti rääkidagi – olgu neid 6 või 16, algajale fotohuvilisele sihitud kaamera puhul on see tegelikult igal juhul piisav. Aga olgu peale – Pentax K-x CMOS-sensoril on 12,4 miljonit pildipunkti.

Oluliselt märkimisväärsem on hoopis, et suurim (ekvivalentne) tundlikkus on tõusnud ISO 12800’ni. Loomulikult on ülikõrge tundlikkusega tehtud pilt omajagu mürane, kuid ka „keskmiselt kõrgete” ISOde (ISO3200-6400) juures teeb uus kaamera kohati silmad ette isegi Pentax K-7’le.

Sellele pildile on kokku miksitud ühe ja sama nahkse logo jäädvustused erinevate tundlikusseadetega. Pildimaterjal pärineb JPEG-kujul otse kaamerast, kasutasin müratasanduse vaikeseadeid. Vasakpoolses tulbas ülalt alla ISO200, ISO400 ja ISO800, paremal ISO 1600, ISO3200, ISO6400 ja ISO12800. Pentax DA L 18-55/3.5-5.6 AL.

Enamikul tehtud piltidel on digimüra kuni ISO1600 piirini väga hästi kontrolli all (s.t. praktiliselt märkamatu, kui Saksa pensionäri kombel luubiga otsima ei hakka) all ning ei muutu otseselt häirivaks ka kaks korda kõrgema seadistusega. ISO6400 on samuti (arvestades, et K-x omanik ilmselt pildistab pigem enda lõbuks kui klantsajakirjadele esikaanefotosid) täiesti viisakas.

Tuleb ainult arvestada, et koos sensori ülitundlikuks „keeramisega” vähenevad kujutise dünaamika ja värvitäpsus ning kunstvalguses jäädvustatud fotod vajavad ilmselt keskmisest enam järeltöötlust. Ärge seejuures üle pingutage ja arvestage, et paberil näevad ülisuure tundlikkusega tehtud fotod välja oluliselt paremad kui arvutiekraanil.

Kõrge tundlikkus ja kollakad tänavavalgustid sobivad omavahel suhteliselt kehvasti kokku. Siiski on väikese lisatööga võimalik värvitoone oluliselt parandada. Pentax FA 50/1.4, ISO1600, 1/40s, f/1.4, DNG+JPEG. Paremas ülanurgas töötlemata JPEG otse kaamerast.

Nagu peegelkaamera puhul ikka, ei maksa peljata RAW-fotograafiaga seotud lisavõimalusi. Pentax K-x pakub selleks suurepärast algmaterjali nii PEF- kui DNG-failide näol. Vajalik tarkvaragi (Pentax Digital Camera Utility 4) tuleb kaameraga CD-plaadil kaasa ning tasub kindlasti tutvumist.

Mida rohkem valgust, seda kenama foto Pentax K-x kõrgel tundlikkusel teeb. Alasäri tuleks igal juhul vältida, mis õnnestub enamasti ka välklampi kasutamata. Pentax FA135/2.8, ISO6400, 1/125s, f/3.5, PEF. Konverditud tarkvaraga Pentax Photo Laboratory 4.11.

Vähegi normaalsetest valgusoludes on Pentax K-x pildikvaliteet suurepärane. Ainus lisasoovitus, mida võiksin anda – vältige alasäri varjualades (+0.3EV särikorrektsioon on küllaldane). Tehaseseadistuste puhul on JPEG-failid Pentaxile tavapäraselt arvutiekraanil vaatamiseks vast pisut liialt neutraalsed (inimestele lihtsalt meeldivad tegelikkusest kärtsumad värvid ja suurem teravus), kuid keegi ei keela ju kaamera seadistusi muuta. Selleks pakub K-x mitmeid erinevaid kaamerasisese JPEG-töötluse juhtvõimalusi.  Kõige lihtsam on valida Custom Image-menüüst Natural-režiimi asemele näiteks Bright või Vibrant ning fotod muutuvad kui imeväel erksamaiks. Soovi korral saab eelsalvestatud valikuid veel lisakski „tuunida”.

Tegelikult muidugi töötluse käigus midagi kusagilt juurde ei tule ning samast „toorikust” luuakse lihtsalt pisut erinev tulemus, kuid kas peab siis selle saavutamiseks kindlasti just arvuti taga istuma?. Kui veel näiteks viis aastat tagasi ampsasid kaamerate pildiprotsessorid seejuures kvaliteedist üsna tuntava tüki, siis tänaseks on need juba sedavõrd võimsad, et saavad oma ülesandega hakkama ilma nähtavaid kadusid tekitamata. Julgelt võib soovitada isegi kaamerasisest RAW-konvertimist.

Lisaks juba standardiks saanud seadevõimalustele pakub K-x ka dünaamikalaiendust (helendeid ja varje käsiteldakse seejuures eraldi), HDR-piltide kokkuseadmist kolmest järjestiku jäädvustatavast kaadrist ning mitmeid digitaalseid filtreid.

Pentax K-x saab kenasti hakkama ka üliküllastunud toonide jäädvustamisega. Selle stseeni valgustamiseks kasutasin kahte juhtmevabalt sünkroniseeritud AF-360FGZ välklampi. Tamron 90/2.8 Macro, ISO200, 1/180s, f/11, PEF. Konverditud tarkvaraga Pentax Photo Laboratory 4.11.
Päris uute võimalustena on lisandunud nn. krossimist (eeskätt slaidfilmi negatiivi kombel ilmutamist) ja mitmiksäri jäljendavad funktsioonid. Viimane toimib ka RAW-failidele. Ma ei oska muidugi ennustada, kui paljudele mängufotoka või krossimise jäljendamine otse kaameras otseselt vajalik võiks olla, kuid ära proovida võib need ju ikka – kui sellest ehk head pilti ei saagi, saate vähemalt uudishimu rahuldatud ja ehk tõmbab näogi naerule.

Patareidest ja akudest

Kui ma tavaliselt kaamerate vooluallikatest eriti pikalt juttu ei tee, siis Pentax K-x on ses suhtes erand. Võib isegi öelda, et just seetõttu venis K-x testimine ja käesoleva loo kirjutamine üsna mitu nädalat tavapärasest pikemaks. Milles siis asi?

Nimelt tabas mind ebameeldiv üllatus, kui K-x kenasti täis laetud Eneloop akud lootusetult nõrkadeks tembeldas. Tavaliste patareidega (mis ka esmalt kaamerasse said pandud) toimis aga kõik kenasti. Vähe sellest – kui ma needsamad akud mõni tund hiljem taas kaamerasse pistsin, õnnestus mul ikkagi paarkümmend kaadrit pildistada.

Kiirpilk üle internetiavaruste kinnitas, et ma pole sugugi ainus, kellega säärane asi juhtunud. Küll soovitati seal teist tüüpi akude proovimist, küll liitiumpatareidele üleminekut… nädalake hiljem tuli aga ühelt ameerikamaa Pentaxi esinduse töötajalt soovitus peale uute vooluallikate kaamerasse panekut mitte kohe pildistama asuda vaid mõni minut oodata. Elektroonika pidavat selle ajaga uusi akusid tundma õppima ja vastavalt kohalduma. Ja nii ongi!

Tundub, et insenerid tahtsid parimat, kuid ei arvestanud, et paljudel on paralleelselt kasutusel erinevate parameetritega akukomplektid (minul näiteks 4 Eneloopi ja 4 Duracelli 2300mAh), mis käituvad reaalselt voolu andes üpris erinevalt. Vahe mittelaetavate patareidega on veelgi suurem. Selleks, et vooluallikate võimsust parimal moel ära kasutada (s.t. teha ühe komplektiga võimalikult palju pilte), peab kaamera tõepoolest välja nuuskima, millega tegu.

Kui leiate, et teil tõepoolest pole aega peale iga akuvahetust ca. 5 minutit oodata, kuni K-x end nendega kohaldab, hankige endale lihtsalt ühesugused akukomplektid. Arvestage seejuures, et sama marki, kuid erineva vanusega akud ei pruugi samuti kaugeltki võrdsed olla!

Täiendus: 3. detsembril 2009. ilmunud püsivara versioon V1.01 vähendas Pentax K-x pirtsakust erinevat tüüpi  vooluallikate suhtes oluliselt.

K-x kasutab küll laialtlevinud AA-mõõdus vooluallikaid, kuid nende valikul tasub olla tähelepanelik.

Kokkuvõtteks

Vaatamata kõigele tehnika progress siiski toimib! Pentaxi tänane soodsaim digipeegelkaamera ületab päris mitmel alal paari aasta vanust tippmudelit. Võrreldes Pentax K-m’iga on edasiminekut näha suisa igas punktis, eriti pildikvaliteedi kui lisavõimaluste osas. Lahenduse on leidnud mitmed Pentaxi „traditsioonilised” hädad nagu näiteks aeglane automaatteravustamine. Sarivõtte kiirus on tõusnud suisa oma hinnaklassi parimale tasemele.

Kõik see tähendab, et Pentax K-x pakub nii algajale kui kogenud fotograafile oluliselt enamat, kui esmapilgul oodata võiks. Ükskõik kui värviline ja mänguasjalik see kaamera reklaamimaterjalides ka ei tunduks, on tegu suurepärase hobivahendi ja miks mitte ka tubli tööriistaga.

Pentax K-x Photopointis:

K-x kere
Pentax K-x + 18-55mm must
Pentax K-x + 18-55mm punane
Pentax K-x + 18-55mm sinine
Pentax K-x + 18-55mm valge
Pentax K-x + 18-55 + 50-200mm must
Pentax K-x + 18-55 + 55-300mm must

Tehnilised põhiandmed

Mõõdud ja kaal (ilma objektiivita): 122.5(L)x91.5(K)x67.5(S) mm, kaal akudeta 515 grammi, koos akude ja mälukaardiga 580 grammi.
Objektiivid: täielik ühilduvus Pentax KA, KAF-, KAF2- või KAF3-objektiividega (A, F, FA, DA, D-FA, FA-J, DA, DA L, DA* seeriad). Sobivad ka muud K-bajonetiga või vastavate adapteritega varustatud objektiivid (M42, Pentax 645/67 jne). Automaatse ja käsiteravustamise võimalused.
Komplektiobjektiiv: SMC Pentax DA L 18-55mm f/3.5-5.6 AL
Sensor: Elektromagnetilise pildistabilisaatori (SR) ja tolmueemaldussüsteemiga APS-C mõõdus (23,6×15,8mm) 12.4 miljoni kasutatava pildipunktiga CMOS-sensor. Ekvivalentne tundlikkus ISO 200-6400, laiendatav kuni ISO100-12800.
Pildiotsija: dioprilise korrektsiooniga pentapeegel-pildiotsija, suurendus 0.85x, nähtav ala ca 96% kaadri pindalast
Pildiprotsessor: PRIME II
LCD ekraan: 2.7″ TFT LCD ekraan, 230 000 pildipunkti
Välklamp: integreeritud AF-abivalgustiga välklamp, GN16 (ISO200), väliste välklampide juhtmega ja juhtmevaba juhtimine.
Teravustamine: Kolmerežiimne (AF-A/AF-S/AF-C) 11 teravustuspunktiga faasituvastusega SAFOX VIII TTL-sensor + kontrastituvastusega TTL LiveView teravustamine. Keresisene teravustamismootor ja SDM-objektiivide juhtimine.
Katik: elektroonilise juhtimisega vertikaalne metallkatik, võimalik säriaegade vahemik 30-1/6000 sekundit + aegvõte. Sarivõte kuni 4.7 kaadrit sekundis, välklampide sünkroniseerimine kuni säriajani 1/180s
Särimõõdik: 16-segmendiline multisegment-, kesk-kaalutud või punktmõõtmine
Särireziimid: P, Av, Sv, Tv, M, Video ja 10 motiivprogrammi.
Särikompensatsioon: +/- 3 EV.
Pildifaili tüüp: 12-bitine RAW (PEF või DNG) või kolme pakkimistasemega JPEG (EXIF 2.21); maks. 4288×2848 pildipunkti
Videofaili tüüp: 720p standardile vastav Motion JPEG (AVI) 1280×720 pildipunkti / 24fps või Motion JPEG 640×416 pildipunkti / 30 fps. Monoheli.
Mälukaart: Secure Digital (SD) või Secure Digital High-Capacity (SDHC)
Vooluallikas: 4 AA-mõõdus akut või patareid.
Ühendused: USB 2.0 Hi-Speed / AV-väljund (PAL/NTSC)
Tarkvara: Pentax Photo Laboratory 4
Hind: 7999.- (ainult kaamerakere), 8499. – (koos SMC Pentax DA L 18-55mm f/3.5-5.6  AL objektiiviga)