Pentax 150-450mm telesuumobjektiiv – sõbralik jõehobu :: Digitest
Pentaxi täiskaaderkaamera kõrvad juba paistavad. Aastaid oodatud aparaadi jaoks ilmuvad objektiivid on üks märkidest, mis selle peatset saabumist ennustavad. Üheks neist on televario HD Pentax-D FA 150-450mm f/4.5-5.6 ED DC AW.
Esimene emotsioon läikiva karbi avamisel oli, et kas mitte pole keegi minuga nalja teinud ja objektiivi asemel telliskivi testimiseks saatnud. Aukartustäratava suurusega karbist väljus pea samasuur nailonvutlar ning sellest omakorda vägevate mõõtmete ja kaaluga objektiiv. Lisaks veel tõsine varjuk. No on alles jõehobu, mõtlesin. Tea, kas ka iseloom on sama ettearvamatu, kui mangroovisoode pahural kuningal?
Objektiivi üldiseloomustus
Tehniliselt on tegemist väga moodsa optilise seadmega. Nime lahtimõtestamisel saame teada, et tegemist on uusimat vääristust kandva (HD) täiskaadrikõlbuliku objektiiviga (Pentax-D FA), mis kurja välisilma eest tihenditega korralikult kaitstud (AW). Teravustamisel on kasutusel kiire alalisvoolumootor (DC) ja kusagil sisemuses peitub vähemalt üks tükike ülimadala hajuvusnäitajaga klaasi (ED). Fookuskauguste vahemikuks 150-450 millimeetrit ning suhteline ava sealjuures 4,5 kuni 6,5. See kõik on kenasti tugeval metall-korpusel kirjas.
Lisaks saab tootja veebilehte uurides teada, et esilääts on kaetud puhastamist hõlbustava ja kriimustamist vältiva uusima SP-kattekihiga, objektiivil on mitmeid huvitavaid teravustamise optsioone ning, et optilises skeemis on kasutusel suisa 3 ED-elementi, lisaks veel üks Super-ED tehnoloogial lääts.
Kokku on läätsi 18 ning need on koondatud 14 gruppi – seda on isegi (tele)varioobjektiivi kohta palju ning eks see seletab ka soliidsed mõõtmed (pikkus 150mm fookuskauguse juures 242 mm pluss varjuk) ja kaalu (2200g pluss varjuk).
Fookuskauguse suurendamisel pikeneb objektiiv veel kuni 95 mm võrra, kuid teravustamine on lahendatud sisemise läätseploki nihutamisega (IF). Filtrikeerme läbimõõduks on 86mm – teist nii suure läbimõõduga esiotsa Pentaxi objektiivide hulgast ei leia.
Aga see kõik on suures osas lihtsalt rida numbreid. Pentax K-3 kerekorki eemaldades taban end mõttelt, et kumb siis nüüd peamine on – ega ometi see tilluke (sic!) fotokas?
Kätte võttes on kõik mõnus ja kenasti tasakaalus. Objektiiv on tugev, midagi ei loksu ja seaderõngad liiguvad suisa siidiselt. Ega muud kui kola kokku ja õue!
Ergonoomika
Kuna komplekt Pentax K-3 II pluss HD Pentax-D FA 150-450mm f/4.5-5.6 ED DC AW minu fotoseljakotti mahtumast keeldus ja kolme kilo ma endale vabatahtlikult kaela riputada ei soovinud, siis tuli seda korduvalt kilomeetrite kaupa lihtsalt käe otsas tassida. Sealjuures oli kõvasti abi suurest statiivikinnituse klambrist – seda saab mugavalt kandesangana kasutada. Kui klamber objektiivi küljele keerata, saab sellest ka käest pildistamise juures tuge.
Pildi „äraväristamise“ oht on ilma lisatoeta pildistamisel siiski üpris suur, eriti üle 300mm fookuskauguste korral. Parima pildikvaliteedi huvides on vähemalt monopod kui mitte kohustuslik, siis äärmiselt soovitatav.
Uue objektiivi automaatteravustamine on väga kiire ja täpne. Vaatamata sellele, et kasutusel on „kõigest“ DC, mitte SDM mootor, toimib see kindlalt ja liigse lärmita. Moodsate kerede (K-3, K-50, K-S2) omanikud saavad nautida uusi AF juhtimise nuppe objektiivi korpusel.
Lisaks leidub samas teravustuspunkti eelvaliku funktsiooni (AF Preset) ja korrektsiooni (Quick-Shift Focus) nupustik ja teravustuskauguse piiraja (2-6m, 6m-lõpmatus). Mõlema edukas kasutamine eeldab pisut harjutamist, kuid sellele kulutatud aeg tasub end hiljem ära. Kui pisut joriseda, siis lühim teravustuskaugus (2m) võiks olla väiksem – eks see olene pildistajast, kuid näiteks Pentax DA* 60-250 F4 puhul on see 1.1 meetrit, mis sobib mulle paremini.
Uue objektiivi automaatteravustamine on väga kiire ja täpne. Vaatamata sellele, et kasutusel on „kõigest“ DC, mitte SDM mootor, toimib see kindlalt ja liigse lärmita.
Objektiivi suurim ava on fookuskauguste vahemikus 150-300mm f/4.5, edasi aga f/5.6. Liiga palju seda just pole, eriti arvestades, et mitmedki pika teleobjektiivi tavapärased kasutusalad ei käi ereda päikesepaistega kokku. Samas on ka täiesti selge, et suurem ava nõuaks veel suuremat esiläätse. Pigem siis juba kaamerakerelt pisut tundlikkust ülespoole kruvida.
Nostalgikute meelehärmiks Pentax-D FA 150-450mm teravustusmehhanism klassikaliste filmikeredega ei toimi – selleks vajalik mehhaaniline ühendus KAF3 bajonetis lihtsalt puudub. Käsitsi teravustaminegi on pisut probleemne, kuna teravustusrõngas on kolinud tahapoole, loovutades oma klassikalise asupaiga zoomirõngale ning statiivikinnituse klamber kipub sõrmedele ette jääma. Mugav käeasend vajab igal juhul katsetamist ja pikad painduvad sõrmed kuluvad marjaks ära.
Pildikvaliteet
Vario versus fix. Uue objektiivi 450mm võrreldes DA*300mm F4 + 1,4x telekonverteriga. Pole üldse paha? Mõlemad pildid: K-3II, ISO200, f/6,3:
150-450mm objektiiv @450mm
300mm objektiiv + 1.4x telekonverter
Sama kivi, erinevad fookuskaugused – 150, 310 ja 450mm. Pentax K-3 II hoiab ava pingsalt f/10 kandis:
150mm
310mm
450mm
Hea uudis on, et korralik teravus tuleb kätte juba täisava juures. Parima joonise saavutab Pentax-D FA 150-450mm olenemata fookuskaugusest ava f/8 juures. Ebateravate alade joonis (bokeh) on tänu ümardatud ava lamellidele meeldivalt pehme.
Geomeetriline moonutus on praktiliselt olematu. Ka kromaatilised moonutused (lillakad varjud tumedate detailide servadel) on hästi kontrolli all. Külg- ja vastuvalguses käitub objektiiv vaatamata keerukale oma ehitusele viisakalt. Suur varjuk pole komplektis siiski päris niisama ja päikeselise ilma puhul tasub seda kasutada.
Tumedad oksad heleda taeva taustal toovad kromaatilise moonutuse kõige hullemini esile. Uuel Pentaxi objektiivil pole midagi häbeneda. Pentax K-3 II, D-FA 150-450mm objektiiv, f=450mm, ISO200, f/8, 1/500s
Kusagil pole kirjas, et teleobjektiivi tuleb kasutada kaugete asjade pildistamiseks. Seda lillekest ma aga ülalt alla jäädvustada ei saanud, kuna vähim teravustuskaugus on 2 meetrit ja mina mõnevõrra lühem. Pentax K-3 II, D-FA 150-450mm objektiiv, f=450mm, ISO200, f/6,3, 1/800s
Samuti pole kusagil kirjas, et teleobjektiiviga peaks just linde pildistama. See Haapsalu vaade on jäädvustatud 450mm fookuskaugusega 3 kilomeetri kauguselt. Pentax K-3 II, D-FA 150-450mm objektiiv, f=450mm, ISO200, f/11, 1/500s
Üks poolkohustuslik linnupilt kah. Kiire ja efektiivne jälgivteravustamine teeb liikuvate objektide püüdmise üpris lihtsaks. Pentax K-3 II, D-FA 150-450mm objektiiv, f=450mm, ISO800, f/10, 1/500s
Telekonverter
Teleobjektiivi fookuskaugus pole teadagi kunagi küllaldane. Lihtne ja kiire lahendus on telekonverteri lisamine. Samas on nendega aga jällegi selline jama, et korralik suurendamine järeltöötlusel annab parema tulemuse kui keskpärane konverter. Võib ka juhtuda, et täiesti korralik konverter lihtsalt ei sobi konkreetse objektiiviga kokku ja tulemus on ikkagi kehv.
Poolteist aastat tagasi üllitas Pentax spetsiaalselt digifotograafia jaoks mõeldud (ja väga kauaoodatud) 1.4-kordse fookuskauduse kordistaja. Kompaktne ja mugav vidin, mahub kasvõi rinnataskusse. Olen seda üpris sageli kasutanud näiteks nii DA* 60-250mm kui DA* 300mm objektiividega ja pole kunagi pidanud pettuma.
Loomulikult ei saanud ma ka üle soovist 450mm objektiivi veelgi pikemaks venitada. 210-630 mm tele, kõlab ju peibutavalt? Kuna valgusjõust kaob veelgi ühe avaarvu jagu, siis ei hakanud ma ilma kolmjalata üldse proovimagi. Või noh, tegelikult küll korra proovisin aga tulemus oli pehmelt öeldes pehme.
Korralik tugi tegi aga imesid – pildid said korraliku teravuse ja seda kogu zoomi vahemikus. Mõnevõrra küll suurenes kromaatiline moonutus, eriti kaadri nurkades, kuid mitte häiriva tasemeni. Lühidalt – 150-450mm f/4.5-5.6 ja HD Pentax-DA AF 1.4X AW Rear Converter sobivad omavahel sõbralikult kokku nagu… mitte ei tule meelde, mis linnud need jõehobudega kenasti koos toimetasid.
Lisame telekonverteri. Geomeetria on endiselt paigas, kromaatiline moonutus on pisut suurenenud.
150mm fookuskaugus + 1.4x telekonverter
450mm fookuskaugus + 1.4x telekonverter
Kokkuvõtteks
Kui HD Pentax-D FA 150-450mm f/4.5-5.6 ED DC AW ongi jõehobu, siis igatahes sellisest sõbralikumat sorti liigist. Kel pika teleobjektiiviga pildistamine vähegi huvi pakub, tasuks selle objektiiviga kindlasti tõsisemalt tutvuda.
Pildikvaliteet on juba täisava juures hea, pisut kinnisema avaga aga suurepärane. Objektiivi ergonoomika on õnnestunud, pisut häirib vaid teravustusrõnga ebatraditsiooniline asukoht. Automaatteravustamise täpsus ja kiirus on see-eest suurepärased ja uuemate kaamerakeredega pakutavad lisafunktsioonid annavad omajagu mugavust juurde.
