GPS seadmete müük on viimase 7-8 aastaga tõsiselt vähenenud ning turuosa just nutiseadmete arvelt stabiilses trendis üha väiksemaks jäänud, kuid see ei ole mingi uudis. Kui 15 aasta eest oli igas autos mingil kujul teedeatlas olemas, siis tänasel päeval leiad sa selle ainult vanaema 25 aastat vanas pühapäeval-korra-käin-turul tõllas. Ei, täna me ei hakka rääkima koraanipaksusest Euroopa teedeatlasest kindalaekas, vaid Garmini uuest multifunktsionaalsest autonavist, mis peaks koha kätte näitama nii mõnelegi nutiseadmele, vähemalt paberil.

Olgugi, et minu igakuine liiklemine ei anna kokku sellist läbisõitu, kui ühel endisel parlamendisaadikul, on mul olnud rõõmu liigelda enda jaoks täiesti tundmatutes kohtades. Kohtades, kus ei ole aega pikalt mõelda ning pead operatiivselt tegutsema, lähtudes naviseadmest tulenevast infost. Lisaks kõnealusele naviseadmele olen katsetanud ka erinevaid rakendusi oma nutitelefonis, mistõttu on mõistlik tuua välja ka ühe ning teise platvormi plussid ja miinused. Igatahes, siirdume järgmise peatüki juurde, milleks on…

 

Eraldiseisev autonavi või nutiseade tuuleklaasil on täpselt samasugune küsimus, nagu küsida kumb on parem – Apple või Samsung, kumb oli parem – Canon või Nikon, Coke või Pepsi, 2140 või 2101. Ehk et – niipalju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samas on ka konkreetselt võrreldavaid omadusi, mida saab välja tuua ning mis tegelikult ka mõjutavad lõpliku valiku tegemisel. Et siinkohal ülevaadet mitte liiga pikaks ajada ning triviaalsemate teemadega ekraaninda täita, lasen vastava otsuse igaühel ise teha või loe Photopointi ajaveebis pikemat analüüsi: “GPS või nutiseade, kumba autos kasutada?” Photopointi ajaveebis ».

 

~400 euro eest saaks ühe väga kvaliteetse nutitelefoni või kaks keskpärast autonavi. Miks siis üks Garmini GPS seade niipalju maksab, tekib põhjendatud küsimus. Vastus on lihtne – lisaks autonavile on sel seadmel integreeritud ka sõidukaamera, mis lisaks navigaatorile piiraks sinu vaatevälja. Seadmel ka Bluetooth ühendus, mis võimaldab nutiseadme kaudu erinevaid  autojuhile vajalikke lisafunktsioone kasutada.

Garmin nüviCam LMT tehnilised andmed

Ekraan	6-tolline TFT LCD ekraan 800 × 480 pikslit Mahutundlik puuteekraan
Mälu	8 GB sisemälu 2× microSD kaardipesa 4 GB microSDHC kaart komplektis
Kaardid	45 Euroopa riigi kaardid sh. Baltimaad ja Skandinaavia riigid Eluaegne tasuta kaardiuuendus
Navigeerimine	Sõiduridade abi 3D kaardivaade Huvipunktid Täpne sihtkoha kuva ekraanil
Liiklusinfo	TMC liiklusinfo vastuvõtja (ei tööta Eestis) (LMT versioonil) Garmin Live Traffic (läbi nutiseadme, ei tööta Eestis)
Sõidukaamera	1080p FullHD sõidukaamera Tsükliline salvestus Automaatne õnnetuse tuvastus
Ühendus nutiseadmega	Garmin Connect – huvipunktid, aadressid, liiklusinfo Bluetooth käed-vaba helistamine
Muud ohutusfunktsioonid	Kokkupõrke hoiatus Rajalt kõrvalkalde hoiatus
Keeled	Mitmekeelne kasutajaliides, sh. eesti keel Hääljuhised, sh. eesti keel Kõne tuvastus (eesti keele tugi puudub)
Toide	Integreeritud liitiumaku kuni 30 min Toide auto voolupesast
Üldine	Mõõtmed 189 × 94 × 15 mm Kaal 319 grammi
Komplektis	Garmin nüviCam LM Iminapaga tuuleklaasihoidja Auto toitejuhe (12/24V) microUSB kaabel 4 GB microSDHC mälukaart

Garmin nüviCam tuleb erinevates valikuvariantides, kus nüviCam LM on naviseade koos eluaegse kaardiuuendusega; nüviCam LMT on naviseade koos eluaegse kaardiuuendusega ja TMC liiklusinfo vastuvõtjaga; nüviCam LMT-D on naviseade koos eluaegse kaardiuuendusega, TMC ning DAB liiklusinfo vastuvõtjaga. Liiklusinfo vastuvõtja kasumlikkus tuleb välja just Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Skandinaaviamaades sõites, Baltimaades kahjuks antud süsteemid kasutusel ei ole.

Riistvara osas ei saagi väga pikalt rääkida. 6-tollise ekraani peale võib 800 × 480 pikslit tunduda vähe, kuid päriselus ei ole sul autos aega üksikuid pildipunkte otsida. Lisaks, arvestades tüüpilist vaatamiskaugust ( ~1 meeter), on kuvatav pilt suurepärane. Ekraan on klaasiga kaetud, mis omakorda tekitab mingil määral peegeldusi, kuid mahutundliku puutetundlikkuse saavutamiseks muud varianti veel ei ole. Loomulikult toimib see suurepäraselt – õrn puudutus klaasil ning seade reageerib koheselt sisendile.

Koheselt hakkas naviseadme dokk meeldima – see kinnitub kindlalt tuuleklaasile ning nüviCam kinnitub magnetitega doki külge. Täpselt nagu MagSafe Apple seadmete juures – klõps ja paigas. See omakorda teeb iga kord eemaldamise ning tuuleklaasile tagasi paneku kiireks ning lihtsaks.

Garmin nüviCam peal on nupp, mis aktiveerib käsitsi video salvestuse. Alumisel küljel jällegi kaks microSDHC kaardipesa ning microUSB liides arvutiga ühendamiseks.

 

GPS seadme keskmeks on just navigeerimise funktsionaalsus ning kaardid. Kui need jäävad vajaka, siis pole antud seadmega midagi tarka peale hakata. Garmini autonavide koha on mul aastate jooksul olnud nii mõnigi etteheide ning omajagu neid on ka siin seadmes olemas. Vaatame nüüd erinevaid navigeerimist puudutavaid aspekte lähemalt.

Sihtkoha leidmine

Garmini naviseadet sisse lülitades kuvatakse suurelt “Kuhu” ning “Vaata kaarti”. “Kuhu” valik annab kasutajale võimaluse sisestada aadressi (alustades linnast / riigist, mis on minuarust natukene tagurlik lähenemine) või valida eelmääratletud huvipunkti (k.a. kodu). Just aadressi leidmine muutus mõnikord keeruliseks – sisestan linna, hakkan otsima tänavat ning seda ei leita. Valin siis üldotsingu ning kuvatakse kõik selle nimega tänavad, et avastada – ahaa, see piirkond hoopis naabervalla all. Garmin, TomTom ja muud navitootjad võiks õppust võtta Google Maps aadressiotsingust ning selle panna kvaliteedi verstapostiks – niimoodi veedaks kasutajad vähem aega sihtkohta otsides ning rohkem aega teel olles.

Hääljuhtimist võid küll üritada, kuid kui sa just perfektselt kõlavat inglise keel ei räägi, siis panusta pigem sõrmede osavusele.

 

Sihtkoha leidmise algoritme võiks ikkagi uuendada ning teha 21. sajandile kohaseks.

Marsruudi planeerimine

Naviseadme seadistustes saab määratleda eelistused – kõige kiirem tee, kõige ökonoomsem. Vältida kruusateid või hoopis maksustatud teid. See omakorda mõjutab naviseadme poolt soovitatavaid marsruute, mida antud sõidu jaoks soovitab. Hea uudis on see, et kui naviseade ei taha kohe kuidagi sinu eelistatud marsruuti pakkuda, siis vahepeatustega saab lõpptulemust mõjutada. See on küll natuke tülikas, kuid ainuke lahend, kuna…

Sõidu ajal

… kuna Garmin naviseadmed jätkuvalt äärmiselt jonnakad – nad peavad end kõiketeadjaks, olgugi et info tihti natuke vananenud. Paar negatiivset näidet kaartide uudsuse ning platvormi paindlikkuse kohta on just need kõige ilmekamad näited kitsaskohtade kokkuvõtmiseks.

Garmin pidas mind pikalt väikelaevnikuks või soomeheks siis, kui ma sõitsin Tartus Ringtee tänavalt üle uue silla Ihastesse. Alles nüüd, novembri lõpus saabunud kaardiuuendus lisas silla, mis Tartlaste elu on juba veebruarist saadik mugavamaks teinud. Võru maantee viimasest ehitusetapist ma parem üldse ei räägi.

Teiseks – järjekindlalt rumal ütleks ma sõidumarsruutide kohta. Alustan Tartumaalt sõitu vanematekoju Pärnumaale. Sisestan umbmäärase sihtkoha, kuna täpset aadressi Garmin ei tunnista. Kiireim ja mugavaim on minna läbi Viljandi ning Vändra, kasutades otseteeks paar aastat tagasi renoveeritud Kergu-Pärnu-Jaagupi teed ning oledki lõpuks turvaliselt sihtpunktid. Kui ma kasutan näiteks Google teenuseid või Sygic naviprogrammi oma nutitelefonis, siis näiteks Viljandi ringilt Viljandi peale pöörates arvestatakse veerand minutiga uus teekond välja ning Viljandis Tallinna poole välja sõites toimub sama. Enne, kui ma Pärnumaa piirile jõuan, on näha, et tee viib kenasti läbi Kergu ja Pärnu-Jaagupi teise maakonna otsa. Mida teeb Garmin antud situatsioonis? Mine läbi Põltsamaa, Särevere, Suigu, Are ja alles siis saad Via-Baltica peale. Keerates Tartu-Viljandi maantee peale karjub Garmin ümberpöördu või parempöördu järgmise tee pealt kuni Puhjani – sest nii on kiireim tee Tartu-Tallinn maanteele. Peale Puhjat lepib olukorraga ning suunab mind Viljandi peale. Siis järsku tahaks suunata mind hoopis Kõpu ja Kilingi-Nõmme peale. Ei, ma jätkan järekindlalt sõitu Vändra suunas. Poolel teel Garmin leebub ning ei karju enam, et ma peaks ümber pöörama. Pärnu-Rakvere maanteel olles keeraks Kergu peale ning võtaks suuna Pärnu-Jaagupile. Jälle karjutakse minu peale – pööra ümber. Pööra vasakule. Mine tagasi. Mine ikka läbi Suigu ja Are. Ei, ma ei taha sinna minna. Jätkan tuttavat teed, mis on korralik ning paar aastat tagasi renoveeritud. Garmin ütleb, et ma olen kruusateel ning pööraks vasakule, teeks veel suurema ringi. Jätkan jonnakalt sõitu, kuni Pärnu-Jaagupi külje all lõpetab naviseade mu ahistamise ning suunab lühemat teed pidi Via-Baltica peale. Oh, lõpuks rahu majas ning saab seadmelt ka normaalset infot.

Kolmandaks – nagu ma väga detailselt välja tõin, tänu liigaeglastele kaardiuuendustele on mõnikord raske naviseadet 100% usaldada või tõsiselt võtta. Antud situatsioonis olen ma leppinud sellega, et vajadusel kontrolli aadressi arvutis/telefonis üle ning vajadusel teen marsruudile vastavad korrektuurid juba enne sõitu, kasutades vahepeatuse funktsiooni.

Tihti lõppeb naviseadme karjumine hääljuhiste ajutise keelamisega või GPS’i üleüldise vaigistamisega. Paar tundi kuulata “soorita ümberpöörd” juttu ei ole üheski aspektist tolereeritav.

Tihedas liikluses olles

Tallinnas ja Tartus, kus liiklus tihedam ning sõiduradu ühes suunas rohkem, tuleb väga kasuks sõiduridade abi funktsioon. Kahjuks ei ole Maarjamaal kasutusel PhotoReal ristmike eelvaade, kuid õige rea peale suunab see kenasti juba varakult ära. Jah, seda Google navirakendused teha ei oska. See omakorda hoiab võõras linnas närvesöövad situatsioonid ära, kuna saad varakult õigesse sõiduritta võtta.

Samas võiks Garmin jagada pea 400 eurose seadmega automaatselt kiiruskaamerate asukohti, kuid kahjuks pead sa selle funktsionaalsuse eest eraldi raha välja käima. Lisaks ei ole neil kasutusele võetud ühtegi süsteemi, mis kuvaks kasvõi minimaalset liiklusinfot siinkandis – olgu selleks siis suletud tänavad või suuremad teetööd.

Kohale jõudes

Kaardid

Garmin kasutab vaikimisi City Navigator® NT kaarte, mis saavad ~ 2× aastas uuendusi. Osa uuendusi tuleb kiiremini, osa aeglasemalt ning Maarjamaal, nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole alati kõige asjakohalisemad. Soovi korral saad kasutada Regio kaarte, kuid lisaks 35 eurose algse investeeringu juures tuleb teha lisaväljaminekud iga uuenduse ajal.

Õnneks on Garmin Express kasutamine arvutis mugav ning samamoodi ka kaartide / keelte haldamine. Uute uuenduste kontrollimiseks ei pea ka GPS seadet autost välja võtma – kui uuendused saadaval, siis programm sellest kasutajat ka teavitab.

Artikli kirjutamise ajal sai nüviCam torgatud arvuti taha ning vaatasin üle nimekirja parandustest, mis paar nädalat tagasi kättesaadavaks tehti. Parendatud funktsionaalsused, töökindlused, uuendatud kaardid jne jne. Ehk eelpool mainitud uuenduste vajakajäämine nüviCam seeria puhul kohe kindlalt ei kehti.

 

Sõidukaamerad hakkavad üha enam populaarsust koguma. Kui Suurbritannias on sõidukaamerat kasutades kindlustusmaksed väiksemad ning idanaabri juures sõidukaamerata sõitmine hullumeelsus, siis Maarjamaal kasutatakse seda rohkem Tallinn-Tartu maanteel vähemmõistlike juhtide filmimiseks ning YouTube riputamiseks. Siiski – selle asemel, et kasutada kahte seadet GPS seadet ning sõidukaamerat samaaegselt niigi piiratud pinnal nagu tuuleklaas, on üha mõistlikum need kaks ühte kokku panna. Sedasi saab tuua ka naviseadmed uuesti populaarsete, päevakorras olevate vidinate hulka. Garmin on siinkohal üks esimesi, kes sellele pihta sai.

Sõidukaamera funktsionaalsus

Nii, nagu ühele sõidukaamerale kohane, on Garmini nüviCam varustatud gürosensoriga. See omakorda võimaldab automaatselt õnnetuse hetke tuvastada ning video mälukaardile püsivalt salvestada. Nimelt hoiab kaamera teatud videolõigu sisemälus, kuid vastava käsuta neid mälukaardile ei talletata. Viimaseks ongi kaks võimalust – õnnetusjuhtumi tuvastus või kaamera peal olevat salvesta nuppu vajutades. Komplektis olev 4 GB microSDHC mälukaart võib salvestada kuni 45 minutit FullHD videot.

Soovi korral saab kaamerasse sisestada kuni 64 GB mälukaardi, et luua kasvõi aastatepikkune videoteek kaasmaallaste rumalusest. Automaatne õnnetuse tuvastus kusjuures toimib päris korralikult – äkkpidurdus teele astunud kähriku pärast aktiveeris automaatse õnnetusjuhtumi salvestuse – mõned minutid enne õnnetust kuni õnnetuseni hetkeni oli kenasti talletatud mälukaardil. Siinkohal on ka kaks mugavusfunktsiooni – autokaamerat saab panna ka salongihelisid salvestama, et luua selge audiovisuaalne pilt. Tänu väikesele siseakule ning foto salvestamise funktsioonile saab nüviCam’iga talletada ka välised kahjud autole, et neid hiljem kindlustusele või politseile esitada.

Kuna kaamera vaatesuund on muudetav, siis saab naviseadme ikkagi juhi vajadustest lähtudes tuuleklaasile kinnitada.

Ohutusabid autojuhile

Tänu ettepoole vaatavale autokaamerale seadme sees on nüviCam’il paar päris head lisafunktsiooni, mis muidu jäävad uuemate autode kallimate varustuspakettide sisse.

Esiteks – kokkupõrke hoiatus. Kui sõidukiirus on üle 50 km/h, tunnis, siis naviseade arvestab sinu kiirust, eessõitva auto kiirust/vahemaad ning vajadusel kuvab punase hoiatuse ekraanil. Kahjuks on linnas sõites kiirused enamjuhtudel madalamad, kuid maanteesõidul võib teinekord täitsa kasuks tulla. See ei ole küll võrreldav Tesla või Porche süsteemidega, kuid 15 aastat vana VW jaoks ei ole tehase poolt ühtegi analoogset lahendust ette nähtud…

Teiseks – sõidurealt kõrvalekaldumise hoiatus. Sõidukaamera võimaldab tuvastada auto asendit sõiduraja suhtes ning hoiatada, kui sa hakkad sõidurajalt kõrvale kalduma. Antud lahendus toimub enamus ajast korrektselt, kuid 100% töökindlust ei saa loota tänu kaamera kehvale asukohale. Nimelt jättis mõnikord nüviCam mind hoiatamata ning järjepidevalt karjus minu peale möödasõite tehes ning teine kord ka reavahetuse ajal.

Sellest funktsioonist ma kahjuks pilte ei teinud, kuna liikluses ei tasu sihipäraselt lollusi teha ning autoroolis sõidu ajal fotoaparaadi opereerimine oleks juba… seetõttu lepite tootjapoolsete illustratsioonidega.

Vajadusel saab juurde osta ka juhtmevaba tagurduskaamera, et parkimine mugavamaks teha. Kahjuks ei kuva see ~ 170 eurone kaamera pimedas nurgas asuvaid autosid ning õnnetusjuhtumi korral talletatakse ainult esikaamera info.

Jagan ka kohustuslikku tõestusmaterjali näitamaks, et autokaamera oskab kenasti nii videoid kui fotosid talletada.

 

Ei, ma ei hakka siin vabandama – kuna nüviCam’il oli salongi helisalvestus sisse jäetud ning kõik mis minu suust autoroolis välja tuleb, ei ole kuld… oli mõistlikum heliriba eemaldada.

 

Ühest küljest peetakse Bluetooth ühendust vähetähtsaks, kuid ma võin siinkohal välja tuua nii mõnegi väga olulise aspekti, miks nutiseade peaks autonaviga ühenduses olema.

Esiteks – käed-vabad kõned. Ei ole vaja eraldi peakomplekti kõnede tegemiseks, vaid saad kasutada naviseadet. Kuna Garmin toetab nii telefoniraamatule ligipääsu kui käed-vaba kõne protokolli, siis kontakti otsimist või numbri valimist saad teostada otse naviseadmest. Samamoodi kuvatakse sissetuleva kõne puhul info ka naviseadme ekraanil. Eriti suureks mugavuseks pean ma automaatset kõne suunamist naviseadmesse – lähen autosse, panen nüviCam vooluvõrku ning hetke pärast on Bluetooth ühendus loodud / kõne ümber suunatud. Loomulikult, kui autos peaks olema ka teisi, siis vajadusel saab telefonist paari sõrmeliigutusega kõne ju nutiseadmesse tagasi tuua. Miinusküljena võib välja tuua naviseadme natuke kehvema mikrofoni – suuremas autos, kus naviseade asub juhist natuke kaugemal, peab teinekord häält tõstma et teine pool sind korralikult kuuleks.

Teiseks positiivseks aspektiks saab jällegi lugeda sihtkoha / huvipunkti sisestamist nutiseadmest. Sest telefonist käivad asjad kiiremini, kui GPS seadme ekraanilt.

 

Siis, kui erinevad nutitelefonide rakendused söövad üha agaramalt GPS seadme tootjate turuosa, leidis Garmin meetodi tuua end tagasi päevakorda. Mitte, et Garmin oleks ainuke või esimene, kes pakuks sõidukaamerat oma naviseadmes – pigem selles, et Garmin pakub esmaklassilist naviseadet koos nutitelefoni ühenduse ning autokaameraga. Seda kõike ühes seadmes koos. Jah, see omakorda on toonud teatud miinuskülje esile – just kõrgemapoolne hind. Paljude potentsiaalsete huvitujate jaoks on ligi 400 eurone hinnasilt lõplikuks stopp-märgiks. Samas, seda seadet soetades ei ole muud võimalust kui rahule jääda. Teatud kitsaskohad just kaardiuuenduste osas ning marsruudi jooksva muutmise osas võivad esmalt närvidele käia, kuid samad kiirelt õpid nendega ka toime tulema.

+ Suur ja selge ekraan
+ Selged ja valjud hääljuhised
+ Integreeritud autokaamera
+ Bluetooth ühendus & käed-vaba kõne tugi
+ Ülimugav tuuleklaasi kinnitus
– Kõrge hind
– Marsruudi planeerimine & ümberjuhatamine
– Kiiruskaamerate info puudumine
– Ohutusabi funktsionaalsus ja töökindlus

Veetes igapäevaselt palju aega autoroolis või tehes igakuiselt pikki väljasõite, siis oskad sa hinnata nutiseadmest eraldiseisva navilahenduse mugavust. Garmin nüviCam LM üritab seda kasutajale pakkuda võimalikult kvaliteetses, võimalikult funktsionaalses vormis. Jah, sellisel pikkade traditsioonidega tootjal on teatud aspektid muutnud tänapäevases maailmas kergeks kitsaskohaks, kuid see ei pruugi muutuda kaalukeeleks. Suuremaks väljakutseks võib kujuneda hoopis TomTom või Magellan navide kasutajate ülemeelitamine võõrale platvormile. 

Kena kuu igapäevaselt seda naviseadet kasutades ning mitu tuhat kilomeetrit maha sõites on sest raske lahku minna – muutus autos vaat et asendamatuks abimeheks ning julgen seda teistele, vaatamata teatud kitsaskohtadele, julgelt soovitada.

 

• Garmin nüviCam LM Photopointis 379 € (tavahind 419 €)
• Garmin nüviCam LMT Photopointis 389 € (tavahind 429 €)