• Silver Pik
• Avaldatud 28. dets. 2015

Tamron SP seeria objektiividega olen viimase poole aasta jooksul tavapärasest rohkem kokku puutunud ning põhjalikumalt testinud. Erandiks ei ole ka Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD ülilainurkobjektiiv, mida sai suve lõpus korduvalt öösiti tähesajus ekstreemsemates tingimustes testitud* ning ka päevavalguses kaasa võetud, kuid näidispilte jagan ainult esimese projekti raames.

Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD on objektiiv, mis on loodud otseselt konkureerima selliste legendaarsete torudega, nagu selleks on Canoni 16-35mm f/2.8L või Nikkor 14-24mm f/2.8. Konkureerima just ses mõistes, et Tamron lööb neid hinnaga, pakub lisaks stabilisaatorit ning pildikvaliteedi osas kergitab olemas olevat latti paari pügala jagu kõrgemale. Aga tühja sest pikast sissejuhatusest – vaatame objektiivi natuke lähemalt.

SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD järgib Tamroni SP seeria objektiivide üldist disainijoont – kvaliteetne korpus, hoolikalt valitud materjalid ning iga asi oma koha peal.

Lai suumirõngas liigub minu maitse jaoks natuke liiga raskelt, kuid see välistab võimaluse kogemata kadreerimine ära rikkuda. Teravustamisrõngas ühest küljest võiks olla jällegi natuke laiem, kuid… ülilainurga puhul väga teravustamisega probleeme ei olegi tänu suurele teravussügavusele. Kui just minu moodi tähepaistel välja ei lähe – siis on vaja käed külge panna.

Objektiivi küljel on kaks lülitit – stabilisaatori välja lülitamiseks ning autofookuse keelamiseks. Stabilisaatoriga on kahetised emotsioonid – üldjuhul seda nii lühikese fookuskauguse juures vaja ei ole, kuid jah need väga harvad hetked mil soovid 1/3 sek säriajaga käest pildistades dramaatilist vaadet talletada… jah neil kahel korral aastas on see asendamatu. Ärge mõistke mind valesti – mul ei ole stabilisaatori vastu midagi, kuigi noh, saaks ka ilma hakkama. Loomulikult olukorras, kus sa kasutad ülikõrge lahutusvõimega sensorit, nagu D810 või 5DS seeria kaamerad – siis on see hädapärane maksimaalse teravuse saavutamiseks. Igatahes, nüüd kus ma olen saanud testida uut SP 35mm f/1.8 Di VC USD objektiivi võin südamerahuga öelda, et see vana lüliti disain ei ole kõige mugavam. Samas piisavalt mugav, et õhukeste kinnastega opereerida saaks.

Ilmastikukindlus omab Tamroni SP seeria objektiivide juures väga suurt tähtsust, mistõttu on bajoneti pool jätkuvalt kummitihend lisaks pandud. Päikesevarjuk on sel objektiivil integreeritud ning eesmine element liigub ainult natuke sisse-välja. Samas on sel objektiivil puudu filtrikeere – vaikimisi võid ära unustada ringpolarisatsioonifiltri jms kasutamise. Lee juba oma SW150 süsteemi jaoks on vastava objektiiviadapteri valmis teinud, küll ka teised sobivad platvormid tulevikus järele jõuavad.

Lisaks pean ära mainima – see objektiiv on suur; ikka väga suur. Poolkaader kere ees mõjub see lausa kohatult, täiskaadri ees paralleelselt 24-70mm f/2.8 objektiiviga kasutades õnneks nii hull ei olegi. Samas 1,1 kilo lisaks terve öö  kaasas vedada polegi naljaasi.

Tehnilised andmed

 ** Sony bajonetiga Tamroni objektiivid luuakse jätkuvalt värinastabilisaatorita, kuna Sony peegelkaameratel on keresisene stabilisaator.

Kogu disaini ja koostekvaliteeti kokku võttes – väga soliidne, kuid raske käes. Kaamera ette objektiivi pannes õhkab sel igal millimeeril soliidsust ning sa tead, et kasutad kvaliteetset toodet. Vot sellised emotsioonid kaasnevad kõnealuse objektiiiviga.

Kvaliteetse kesta taga on tegelikult ka väga kvaliteetne sisu. Seda võib südamerahuga võrrelda kunagise ülilainurksuumide etaloniga – Nikkor 14-24mm f/2.8 objektiiviga. Tamron jääb küll ühe millimeetriga laiemas otsas alla (mis seal otsas on tegelikult päris suur vahe juba), kuid trumpab Nikkorit pildikvaliteediga ning ka stabilisaatoriga. Samamoodi kannatab vabalt võrdlust Canoni 16-35mm f/2.8 uusversiooniga – ei jää kvaliteedilt ega funktsionaalsusest alla. No hea küll – 11-24mm f/4 puhul tasuks koomale võtta, kuigi need juba väga erinevatest klassidest.

Igatahes, siirdume Linnuteed vaatama ning jagan teiega mõtteid, mis selle objektiiviga pildistades kaasnesid.

15 millimeetrit on ikka väga lai. See vabadus, mis kadreerimisega kaasneb, on ikka meeletu. Jah, me võime rääkida, et astu samm tagasi, kuid ülaloleva näite puhul – samm tagasi tähendaks planeedilt maha astumist ning see ei ole niisama naljalt võimalik.

Sellisele lainurgale kohaselt esineb tugevad geomeetrilised moonutused kujutisel. Samas on väheusutav, et mõni fotograaf teeks järeltöötluseta pilte – Lightroom on ikka väga hea abivahend siin.

See objektiiv on oma parimas vormis 24 mm peal avaga f/4, pakkudes seda kõige kõigemat pildikvaliteeti. Samas olgem ausad, kui 15 mm saadaval ning kadreering just kitsamat vaadet ei nõua, siis lähed ikkagi võimalikult laiale nurgale.

Samas ei ole 15 millimeetri asendis täisavaga pildistades pildikvaliteedile midagi ette heita. Sest ausalt öeldes – kõik näidispildid, mis seni nähtud, on 15 millimeetri peal ning täisavaga pildistatud.

See objektiiv toob välja muutunud fotomaailma teise tahu – öine taevalaotuse talletamine on ikka imelihtsaks muutunud. Iga teine kaamera tuleb tegelikult ju toime pikema säriajaga vähese müraga piltide talletamisega ning… Ning nii lühikese fookuskaugusega valgusjõuline objektiiv teeb eelneva veel lihtsamaks.

Seda mõtet edasi arendades – soovides saavutada paremat pildikvaliteeti ning oodata väiksemat vaeva järeltöötluses, tuleb hoiupõrsas tühjaks imeda ning soetada rohkem kui poole kallim Canon EF 11-24mm f/4L USM objektiiv.

Niipalju, kui ma seda objektiivi päise päeva ajal “tavaolukordades” kasutasin, võin öelda südamerahuga järgnevat. Teravustamine on sel torul kiire ning vaikne; stabilisaator töötab hästi ning vihmas askeldades ei olnud kordagi probleeme niiskusega. Häirima jäi küll eesmise elemendi disainist tingitud sisepeegeldused, mida kvaliteetne vääristus kahjuks siiski elimineerida ei suuda. Teisisõnu – vastu päikest pildistades ole valmis valgusplekkide nägemiseks piltidel.

Tamron lõi meid pahviks oma uue ülilainurk suumobjektiivga – ootasime midagi head, kuid kätte sattus ülihea objektiiv. SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD, olgugi et natuke suur ning raske, sobib suurepäraselt täiskaader sensoriga peegelkaamerate ette. Pildikvaliteedi osas ei ole sellele objektiivile absoluutselt midagi ette heita – teatud pisikeste mööndustega on tegu siiski suurepärase, Tamron SP seeria tähist kandva isendiga. Pildistabilisaator, niiskuskindel disain ning mugav käsitlemine kombineeritud eelnevalt mainitud pildikvaliteediga – mis siin mitte meeldida?

+ Suurepärane lahutusvõime ning teravus
+ Pildistabilisaator
+ Niiskuskindel konstruktsioon
+ Koostekvaliteet
+ Hind
– Eesmine filtrikeere puudub
– Mõõtmed & kaal
– Sisepeegeldused

Hoolimata sellest, et ma kasutasin seda objektiivi kõige rohkem just öösel tähtede taga ajamiseks ning kuuvalgel maastike pildistamiseks, julgen seda soovitada ka päevasel ajal pildistajale. Egas väga vahet pole, mis otstarbel sa selle poole ka juba ei vaataks – nii maastiku- kui arhitektuurifotograafile pakub objektiiv kvaliteeti ning paindlikkust kahe kamaluga.

• Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD objektiiv Canonile Photopointis 1099 €
• Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD objektiiv Nikonile Photopointis 1099 €

* Jätkuvalt olen ma seisukohal, et paari pikslipiiluja pärast ei ole mõistlik teha ülipikki ning ülikeerulisi ülevaateid, millest 99% lugejatest väga aru ei saa ning pigem teeks asja keerulisemaks. Nende jaoks on olemas näiteks DxOMark, kus kontrollitud tingimustes mõõdetakse enamus uusi objektiive ning antakse tulemustele lihtsalt mõistetavad numbrilised väärtused foorumites mõõtmiseks.