Kättejõudnud nutiajastu on siiani jätnud mängurikraami tootvad firmad arusaamatult passiivseks. Tõsi, Roccat näiteks on küll teinud ka paar rakendust nutiseadmetele, kuid tööstusharu tervikuna liigub nagu vana auruvedur mööda ammu mahaseatud rööpaid. Seetõttu on igati tervitatav iga väiksemgi samm rööbastest väljapoole.

Üheks selliseks tänuväärseks sammuks ongi Roccati viimane klaviatuurimudel Roccat Skeltr. Arusaamatu skandinaavialiku nimega klaviatuuril on varukas mitu trumpi, mida nutiajastul lauale võib põrutada. Tõsi mõned neist trumpidest on väikeste ’aga’-dega, kuid sellest juba allpool. Sissejuhatuseks aga alustame välimusest.

 

Roccati pakendite välimus on püsinud praktiliselt muutumatuna juba aastaid – äratuntavalt must-sini-valge välimus on soliidselt maskuliinne, samal ajal nii silmatorkav kui ka väärikalt tagasihoidlik. Lisaks klaviatuurile on karbis veel pabermanuaal ning kaks kaablit – üks microUSB–USB ning teine 3,5mm otstega helikaabel. Apple’i toodete peale paraku mõeldud ei ole.

Klaviatuuri enda juures torkab esimese asjana silma peaaegu laevaköie jämedune silmatorkavalt läikiva tekstiilkattega kaabel. Jämedus pole põrmugi poosteamise pärast, tekstiilkate peidab endas tervelt kahte USB-kaablit ning eraldi kaableid nii kõrvaklappide kui mikrofoni jaoks. Ühesõnaga nagu nelja peaga lohemadu. Skeltr on kahevärviline, kus soliidne must põimub maitsekalt veelgi vaoshoituma halliga. Mõlemas otsas on nn ’sangad’, mida valgustavad sinised LED-tuled. Kosmoseajastu, midagi pole öelda. Sangadel endil küll mingit praktilist väärtust pole, tegu on ehk väikese lõivumaksmisega kosmilismilitaarmaigulisele esteetikale. Kõige silmatorkavamaks erinevuseks tavaklaviatuurist võib aga pidada klaviatuurikasutaja vastaspoolsel klaviatuuriküljel olevat renni. Renn on piisavalt lai, et mahutada näiteks sigaretti, kuid siiski on tal hoopis teine funktsioon – see on mõeldud nutiseadmete, olgu siis nutitelefon või tahvelarvuti, dokkimiseks. Ilmselt vertikaalasendis mahuksid sinna rahumeeli kõrvuti ka mõlemad nutiseadmed. Tõsi ühendatud on see korraga vaid ühe seadmega, kuid põhimõtteliselt on see renn väga otstarbekas ja praktiline lahendus ka lihtsalt nutiseadme paigaldamiseks lauale.

Skeltr on meeldivalt kompaktne, kuskilt ei nagise ega ägise. Mugavuslisana on komplektis ka eraldirandmetugi, kuid Skeltr on piisavalt mugav ka ilma selleta. Makronuppudega pole liiale mindud nagu vahetevahel seda juhtub, klaviatuuri vasakus servas on tagasihoidlikult ühes reas vaid viis makronuppu ning suure tõenäosusega peaks seda enamuse kasutajate jaoks olema täiesti piisavalt. Miskipärast meenus mu vana truu Logitech G15, millel oli neid nuppe tervelt 18! Küll aga on liigsete makroklahvide asemel mitu muud ja väga vajalikku klahvi. Vasakus servas on kaks klahvi telefonikõnede ja heli haldamiseks, paremas servas on kaks klahvi – üks tekstisisestusseadme valikuks (nutiseade või PC) ja teine Roccat Swarm rakenduse aktiviseerimiseks arvutiekraanile. Maasikana sellel vahukooretordil on kolm pöidlaklahvi allpool tühikuklahvi. Viimased pole head mitte ainult mängimiseks, vaid ka igapäevase arvutitöö mugavamaks muutmisel.

Klaviatuuri hoiavad kindlalt paigal kuus madalat kummijalga klaviatuuri põhja all. Lisaks on ka kaks plastjalga klaviatuuri kasutusnurga muutmiseks, kuid mina lasin neil rahus olla kinnises asendis, kuna eelistan pigem madalamat klaviatuuri asendit.

 

Ükski mänguriklaviatuur pole midagi ilma sobiva tarkvarata ning Roccat Skeltr pole siin mingi erand. Olen kõnealusele eksemplarile viimase paari aasta jooksul juba arvukalt kiirukõnesid pidanud ning pean siinkohal ennast taas kordama. Roccat Swarm on meeldiv ja intuitiivne kompromiss võimalusterohkuse ja kasutusmugavuse vahel. See tähendab, et erinevaid sätteid on piisavalt palju ning enamus põhifunktsioonidest on ka kergelt leitavad ning kasutatavad. Erinevalt varasemast Roccati tarkvarast, mis nägi välja kirju ja segane nagu kosmoselaeva armatuurlaud. Roccat Skeltri puhul tuleb aga lisaks Swarm-tarkvara arvutiversioonile mängu ka nutiseadmetele loodud rakendus. See on iseenesest veelgi minimalistlikum, ehkki sisaldab ka võimalusi klaviatuuri sätete muutmiseks. Üheks mänguri jaoks oluliseks osaks on siin kindlasti arvutinäitude (mälukasutus, võrgukasutus, CPU temperatuur jms) kuvamine. Infot on ammendavalt, kuid mulle isiklikult meeldiks võimalus seda oma käe järgi sättida st eemaldada sealt minu jaoks ebavajalik ning järjestada vajalik minu jaoks sobivasse järjekorda. Meeldiva lisavõimalusena aga võib antud rakenduse abil saata Roccatile oma nägemus võimalikest tulevastest tarkvaratäiendustest. Paraku pakub Roccat siin küll välja omapoolse valiku tulevikuvõimalustest ning ei lase kasutajal oma soove täpsemalt kirjeldada.
Igatahes on telefoni jaoks mõeldud tarkvara piisvalt adekvaatne ning reageerib arvutis toimuvale täiesti piisava kiirusega. Nii näiteks on reaktsioon protsessori ja mälukasutuses peale erinevate programmide avamist praktiliselt kohene.

 

Võtame siis Roccat Skeltri funktsioonid lühidalt kokku. Sellega saab suurepäraselt teksti sisestada nii arvutisse kui nutiseadmesse, koostada makrosid nagu mängeldes, hallata arvutis olevat meediat, sellega saab ühendada nutiseadme kas siis sinihamba või kaabli abil, vastata telefonikõnedele mikrofoni ja kõrvaklappe kasutades ning käivitada otseklahvi abil käbedalt Roccat Swarm tarkvara arvutis. Spetsiaalse klahvi abil aga saab kiiresti suunata klaviatuuri funktsionaalsust kas siis arvutisse või nutiseadmesse. Sõbralik Fn-klahv aga annab omakorda osadele arvutiklahvidele meeldivaid lisafunktsioone. Kõige lõpuks võib klaviatuuri kasutada ka nutiseadme(te) dokina. Kokkuvõttes on ju päris viisakas nimekiri. Seda enam, et kõiki neid funktsioone täidab klaviatuur enam-vähem korralikult. Küll aga tekkisid mul endal testimise käigus mõningad ’agad’.

Dokina on Skeltr tore, seadmete ekraanid jäävad vaatamiseks sobiva nurga alla ja seadmed ise püsivad oma kohal kindlalt. Küll aga võib siin tekkida probleeme, kui nutiseadmete juures kasutatakse erinevaid ümbriseid. Nii mahtus kenasti dokkima minu iPad, millel ümber suhteliselt minimalistlik ümbris, kuid iPhone, mis on kenasti pakitud Twelve South’i BookBook ümbrisesse, ei tahtnud sinna sugugi ära mahtuda. Iga kord laua taha istudes aga telefoni ümbrisest välja kiskuda mulle kohe kuidagi ei sobi. Õhema ja minimalistlikuma ümbrise puhul aga ei tohiks probleeme tekkida. Elunäinud kodanikuna ma aga tean, et igasugused õõnesvormid, nagu näiteks see dokkimiseks mõeldud renn, kipuvad endasse kergesti kogume tolmu ja erinevat õhus ringlevat rämpsu, mis omakorda nõuab vähe hoolikamat puhtusepidamist ja renni pidevat puhastamist.

Järgmised agad tekkisid mul ühendustega. Nutiseadet võib klaviatuuriga ühendada nii juhtmetega kui juhtmevabalt. Just nimelt juhtmetega, sest ühenduseks on nii microUSB–Lightning kui ka eraldi 3,5 mm otsikutega kaabel heli jaoks. Veider ja ebaratsionaalne mu arust. Kas tõesti ühest juhtmest ei piisaks? Või ainult juhtmevabadusest? Juhtmevabal ühendusel olid mõned veidrad piirangud. Nii näiteks sai telefonist lugusid vahetada, helitugevust reguleerida kenasti ka juhtmevabalt, kuid heli klaviatuuriga ühendatud kõrvaklappidesse ei jõudnud, vaid jäi pirisema telefonikõlaritesse. Ühendades telefoni helikaabli abil klaviatuuriga sai aga kõik korda. Ideaalis võiks kõik käia juhtmevabalt ning klaviatuuriga ühendaks telefoni vaid laadimisjuhe. Kui selleks muidugi vajadust peaks üldse olema. Igatahes minu jaoks jäi see lahendus pisut liiga iganenuks ning mitte eriti kasutajasõbralikuks. Pigem meeldib mulle siin Apple, kes püüab kõrvaklapiauku üldse ajaloo prügikasti saata.

Meeldib see, et spetsiaalsed lisaklahvid on paigutatud ülejäänud klahvidest meeldivalt eraldi. Eks nende kasutama õppimine eeldab mingit sisseelamisprotsessi, kuid nelja klahvi jaoks ei tohiks see ju eriti pikaks kujuneda. Igatahes on päris mugav keset tööd või mängu kõnedele vastata vaid klahvivajutuse abil. Eriti meeldiv on see funktsioon ilmselt neile, kes oma mängu/töö juures keskmisest enam telefonisuhtlust kasutavad.

Roccat Skeltril on kasutusel membraanklahvid ning see, kelle igapäevaseks kasutamiseks on mehhaaniline klaviatuur, selliseid klahve muidugi kuigi tõsiselt võtta ei saa. Nii nagu Harley-vennad vaatavad jaapani mootorratastele ülevalt alla. Tuhm klõbin ja kontorarvutitele omane klahvitaktiilsus ei suuda mind kuidagi ära veenda. Midagi jääb nagu puudu. Kuigi tarkvaraliselt võid klahvivajutustele lisada erinevaid heliefekte, siis pole see ikkagi päris SEE. Süda läks soojaks, kui Roccat Suora puhul ületas klahvide naturaalne klõbin tehisefekte. Skeltri puhul aga suutsid minu näpud ületada helikiirust st kirjutada kiiremini kui heliefektid järelejõudsid ning nii kostsid kirjutusmasina klahvilöögid veel veidi ka peale seda kui ma kirjutamise olin lõpetanud.

 

Roccat Skeltr on väga hea klaviatuur neile, kes peavad oma igapäevase mängu/töö juures palju telefoniga suhtlema. Nutitelefon on kenasti omal kohal, soovi korral laadimisrežiimis ning kõned lähevad kenasti klappidesse. Paraku muidugi ei piisa siin tavalistest telefoniklappidest, sest klaviatuuril on eraldi väljundid niig mikrofoni kui kõrvaklappide jaoks ning see on antud klaviatuuri üks suurimaid nõrkuseid minu jaoks. samamoodi nagu on ka arvutiga ühendamiseks vaja eraldi klapi- ja mikrofonisisendit. Märksa lihtsam oleks, kui kogu infovahetuse käiks läbi klassikalise USB-ühenduse. Lisaks arvutimängurlusele oleks Skeltr peaaegu ideaalne vahend näiteks infotelefonitöötajatele või mistahes ametisse, kus telefoniühendus ja arvutikasutus üheaegselt on primaarse tähtsusega. Suhteliselt vaikne klahvikäik ei häiri oluliselt ka teisi samas ruumis viibivaid inimesi.

Nii ei näegi ma Roccat Skeltr’it mitte niivõrd mängu-, vaid pigem töö- ja suhtlusvahendina. Roccat ise nimetab Skeltr’i Smart Communication Gaming Keyboard (ehk siis Nutikaks Suhtlus Mänguklaviatuuriks) ning see nimetus vastab igati arvuti olemusele. Kui Sinu jaoks, armas lugeja, on olulised mõned ülalloetletud omadused, siis on Roccat Skeltr kindlasti Sulle sobiv klaver. Mis muud, kui täiskäigul edasi – nuti- ja suhtlussajandisse!

Roccat Skeltr klaviatuurid Photopointis 179,99 € »