Ricoh Theta S viib sind sündmuste keskele :: Digitest
Ricoh Theta S on üks vahva väike viguriga kaamera. Õigupoolest tõrgub keel teda isegi kaameraks nimetamast tänu selle suhteliselt minimalistlikule välimusele, mis meenutab pigem alkotesterit või diktofoni kui kaamerat. Tõsi, Theta mõlemal küljel asuvad punnis kaamerasilmad reedavad veidi seadme funktsiooni. Samas aga pakub Theta sellist funktsionaalsust, mida ma pole teiste nö normaalsete kaamerate juures veel näinud – 360-kraadist fotot. Analoogilist võimalust pakub küll ka näiteks Google Sphere rakendus nutitelefonidele, kuid erinevalt Theta’st on sellega kena 360-kraadise foto tegemine pikk ja tüütu protseduur. Kui Google Shphere nõuab vähemalt paariminutilist hoolikat kaadrisättimist, siis Ricoh Theta S teeb sama töö ära ühe nupulevajutusega. Take that, Google!
Välimus
Oma suuruselt ja kujult meenutab Ricoh Theta S keskmise suurusega šokolaadibatooni. Mõistagi märksa korrapärasema kujuga kui tavaline Snickers. Kaamera on kaetud käe all meeldiva musta (või siis tumehalli) kummise kattega, mida vääristab veelgi tumedast (gun metal) metallist raamistus. Kõik on väga soliidne ja diskreetne, ainukesteks silmatorkavateks detailideks on mõlemal küljel punnitavad poolkerakujulised läikivad kaameraläätsed. Soliidne ning mugavalt suur on ka suur füüsiline päästikunupp keset kaamera korpust ning mis on sõrmega mööda kaamerapinda libistades hõlpsalt tunnetatav. Metallraamil asetsevad veel kolm füüsilist nupukest, mis pinnast eriti esile ei tõuse. Üks nupp on kaamera sisselülitamisek, teine kaamera paaritamiseks nutiseadmega ning kolmas foto- ja videorežiimi vahetamiseks.
Kaameraga kaasas on must nailonist või neopreenist ümbris. Iseenesest on see muidugi tore, et Ricoh on mõelnud ka objektiivide kaitsmisele, kuid mina olen siin õige pisut skeptiline. Kaamera liigub pehmesse ümbrisesse nagu käsi kindasse st ümbris on selle ümber üpriski tihkelt. Iseenesest pole see paha, kuid kahtlustan, et ümbrise pikema-tihedama kasutuse juures võib see jätta oma kustumatu jälje objektiividele. Pigem oleks siin eelistanud näiteks kaamerakujulist karpi, mis fikseeriks kaamera ilma korduva hõõrumiseta.
Tarkvara
Et Ricoh Theta S-il puudub igasugune ekraan, siis on üpris oluline enne pildistama/filmima asumist ühendada see nutiseadmega, olgu siis telefoni või tahvliga. Ning mõistagi sinna seadmesse eelnevalt alla tirida Riicoh Theta rakendus. Kaamerakendus on üldiselt sümpaatne, kuid paari pisikese kiiksuga. Miskipärast on nutiseadme ekraanile kuvatav pilt üpris väike, võttes enda alla vaid viiendiku ekraanist. See muudab pildi väga pisikeseks ning detailide tabamise suhteliselt raskeks. Pigem võib selle järgi paika seada üldist kaadri kompositsiooni. Teiseks oli mul alguses raske tabada, kuhu on Ricoh peitnud virtuaalse päästiku kaamerale, et seda juhtida telefonist. Keset graafilist kasutajaliidest oli mingi ebamäärane kujund, mis pisut meenutas seadme karbil asuvat logo vms. Selle juures puudus vähimgi viide sellele, et tegu on kaamerapäästikuga ning mina avastasin selle alles katsetamise käigus. Aga nagu öeldud, oli see pisike probleem vaid ajutine.
Tarkvara ise oli meeldivalt intuitiivne ning maitsekalt kujundatud (kui mitte arvestada seda päästiku lugu). Lisaks pildistamisele/filmimisele saab tarkvara abil üpriski asjalikult muuta kaamera sätteid, sikutada neid kaamerast telefoni (minu puhul iPhone 6S Plus) ning vaadata theta360 veebilehelt, milliseid pilte on teinud teised kasutajad. Mõistagi pakub tarkvara ka võimalust pilte jagada sotsiaalvõrgustikes. By default võib rakenduse abil pilte laadida Facebooki, Twitterisse, Tumblr’isse ja YouTube’i. Kaameras olevad pildid on nähtavad pisipiltidena, nende paremaks vaatamiseks tuleb need tirida kaamerasse.
Kasutamine
Hoolimata oma ebakaameralikust välimusest on Ricoh Theta S üllatavalt võimekas. Manuaalselt on võimalik muuta nii säriaega, tundlikkust kui valge tasakaalu; automaatrežiimis on valikus ka müraeemaldus, dünaamilise ulatuse kompensatsioon ning HDR pildirežiim. Sellise pisikese kaamera puhul pole seda põrmugi vähe. Video puhul võis valida kas 1080p või 720p vahel.
Kaamerat kasutada saab nii nutitelefoni abiga, kui täiesti iseseisvalt. Ka ühendamine kaameraga käib üpris valutult ning edaspidi leiab telefon kaamera poolt tekitatud võrgu iseseisvalt üles. Ehkki vahel tuli teda sundida jõuga võrku vahetama, siis wifi-vabas keskkonnas oli ühendumine igati sujuv.
Olude sunnil pildistasin ise kaamerat käes hoides, kuigi Theta oli varustatud ka mugava statiivikeermega. Eriti kasulik oleks statiiv just HDR-režiimis pildistamisel, mis võttis märgatavalt enam aega kui tavarežiimis nin pildistamisel liigutamine rikub ära lõpptulemuse. Meeldiva nüansina on Ricoh lisanud pildistamisele väikesed heliefektid ning eriti meeldis mulle see, et HDR-režiimis piiksus kaamera teistmoodi kui tavaliste piltide puhul. Käest pildistada oli omaette mugavamgi kui päriskaameraga täna seadme ergonoomilisele kujule ning mõnusalt kummisele pinnale, mis Thetat näppude vahelt minema libiseda ei lase.
Telefonist kaamera juhtimine meeldis mulle samuti, ehkki avalikes kohtades ma kaamerat omapead ei julgenud jätta.
Nagu ma juba ülalpool mainisin, siis saab Ricoh Theta S-i kasutada nii nutitelefoniga kui ilma ja siin näen ma kahte põhilist kasutusvõimalust sellele seadmele. Ilma telefonita võib sellega reisil olles klõpsida mõnusaid endleid, olgu siis mõnes vaatamisväärt kohas või eksootilist ööelu nautides. Mõistagi tuleb siis neidsamu endleid ka hoolsasti jagada, et kõik kojujäänud ikka maksimaalset kadedust tunneks sellest, kuidas eksootilised kalakesed kristalselt läbipaistvas troopikameres teie jalgevahel ringi ujuvad. Eriti magus, kui vaatajal oleks käepärast mõni virtuaalreaalsust võimaldav seade, sest vähemalt Theta enda rakendus on ka selleks optimeeritud. Koduste kadedus on garanteeritud, sest Theta pildid näitavad peaaegu 360 korda rohkem kui tavaline kahemõõduline postkaart.
Kasutades aga kaamerat statiivilt ning kaugjuhtimisega telefonilt võib sellest väikesest kaamerast olla suur abi näiteks arhitektidele või sisekujundajatele. Ehkki Theta piltidega kaasneb teatav kalasilmaefekt on tulemus samas täiesti adekvaatne.
Kolmandaks kasutusviisiks aga võiks olla erinevad üritused-sündmused, sest ühendades kaamera mikro-USB abil arvutiga võib seda kasutada ka nende reaalajas voogesituseks.
Aku pidavuse kohta ma paraku päris adekvaatset infot anda ei oska. Esimese päeva õhtul püüdsin seda harjumuspäraselt koos teiste vidinatega laadima panna, kuid ilmselt oli aku veel piisavalt täis niiet seade ei läinud isegi laadimisrežiimile. Pisut vähem kui nädala pärast aga sai aku siiski tühjaks ning ma sain Theta lõpuks laadima panna. Pilte ja videosid võis selle ajaga koguneda umbes sadakond.
Näidispildid
Eesti Maaülikooli Tehnikamaja. #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
Eesti Maaülikooli Tehnikamaja fuajee. #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
EMÜ Tehnikamaja katusel #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
EMÜ Tehnikamaja katusel #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
Ricoh Theta S kaameraga tehtud pilte on kõige parem vaadata VR prillidega. #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
Photopointi Kvartali esinduskauplus #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
Tartu kesklinn #theta360 – Spherical Image – RICOH THETA
Kokkuvõtteks
Minule meeldis koos Thetaga veedetud aeg väga. Ometi aga on selle poolt pakutavad võimalused vähemalt minu jaoks pisut spetsiifilised ning kardan, et kui ma selle endale ka soetama peaksin, siis juba paari kuu pärast jääks see mul kuhugi riiulinurgale või sahtlisse tolmu koguma, sest pakutav formaat on laialdasemaks kasutamiseks liiga eriline. Ok, kui mul oleks liiga palju raha, siis ma võibolla investeeriksin Thetasse, et vahel harva sellele mingit rakendust anda.
Oleks ma aga näiteks reisisell-blogija, sisekujundaja-arhitekt, üritusturundaja vms, siis soetaksin sellise riistapuu endale kohe kindlasti. Kuigi Thetaga koos oli lõbus, ning eriti lõbus oli vaadata 360-kraadist videot, siis minu jaoks jääb see pigem professionaali tööriistaks. Indiana Jones endale igatahes sellise vidina kindlasti ostaks.