Canon on lõpuks hakanud hübriidkaameraid tõsiselt võtma ning viimasel ajal on tulnud mitmeid mudeleid, mis mõeldud nii algajatele, edasijõudnutele ning kõlakad räägivad ka peatselt ilmuvast professionaalidele suunatud kaamerast.

Käesoleva ülevaate subjektiks on kõige lihtsam kaamera, mis on suunatud neile, kes on piirdunud nutitelefoniga pildistamisega kuid tahaksid saada sarnast kogemust palju parema pildikvaliteediga. Mida siin ikka pikalt keerutada, sest see pole mingi üllatus – kaamera on tõesti parema kvaliteediga kui nutitelefon ning selle puutetundlik ekraan teeb kasutuse väga lihtsaks ja sarnaseks nutitelefoniga.

Etteruttavalt võib öelda, et EOS M100 on väga õnnestunud kaamera omas segmendis. Kõik eesmärgid, mida sellega taga on aetud, on ka saavutatud ning varasemate kaamerate vead on parandatud. Uus autofookusüsteem ning korralik pildisensor teevad M100 vaatamata oma lihtsusele vägagi võimekaks kaameraks. Julgelt võib ignoreerida kõiki, kes toovad miinustena välja välgukinga puudumise, füüsiliste nuppude vähesuse (nutitelefon ju, mäletate?) ning et puutetundlikkusekeskne juhtimine teeb kaamera proffidele ebaatraktiivseks. Kaamera mõte ongi olla midagi sellist, millega saaks igaüks suurema vaevata hakkama ning kaamera kompaktsust ei ohverdataks kõikide lisavidinate ning -ühendusvõimaluste tõttu.

 

Keda tehnilised andmed numbritena ei huvita, võivad julgelt selle paragrahvi vahele jätta kuid käin põgusalt üle, mis M100 sisemuses peitub. Nimelt on pildisensor täpselt sama 24MP APS-C CMOS, mis ka suuremate EOS M5 ning EOS M6 mudelite sees. Samuti on autofookus Canoni Dual Pixel tehnoloogial põhinev 49 fookuspunktiga süsteem, mis eeskätt tähendab, et see on kiire, väga kiire. Samuti kasutab ka videorežiim sama fokusseerimissüsteemi, seega ei teki ka filmimisel mitte mingeid probleeme. Väga kasulik vloggeritele, kes on ka üks kaamera sihtgruppe.

Pildisensor	24MP APS-C CMOS
Pilditöötlusprotsessor	DiG!C 7
ISO tundlikkuse ulatus	100 – 25 600
Kaamera bajonett	Canon EF-M objektiivid Canon EF & EF-S objektiivid EF-EOS M adapteriga
Pildistabilisaator	Jah (digitaalne)
Teravustamissensor	Dual Pixel CMOS AF teravustamine
Teravustamispunkte	49
Foto sarivõte	6,1 kaadrit/sek
Video lahutusvõime	[FullHD] 1920 × 1080 60p [FullHD] 1920 × 1080 50p [FullHD] 1920 × 1080 30p/25p [FullHD] 1920 × 1080 24p [HD] 1280 × 720 60p/50p [VGA] 640 × 480 30p/25p
Ekraan	3-tolline kallutatav puutetundlik TFT LCD 1 040 000 pildipunktiga
Ühendused	1 × miniUSB 2.0, Wifi, Bluetooth, NFC
Aku vastupidavus	295 kaadrit (CIPA)
Mõõdud ja kaal (koos aku ja mälukaardiga)	67,1 x 108,2 x 35,1 mm 302 g

 

Canonile omaselt on ehituskvaliteet loomulikult tipptasemel. Kaamera tundub käes tugev ning piisavalt raske, et seda oleks mugav stabiilselt hoida. Ekraani üles-alla käik on väga sujuv ning mis peamine – lihtne (vaatan sinu poole, Olympus E-PL8, mille ekraani hingedesüsteem on endiselt arusaamatult keeruline). Samuti on tegu väga kompaktse kaameraga. Kui ees on komplektobjektiiv 15-45mm f/3,5-6,3, siis saab selle libistada veidi suuremasse jopetaskusse või käekotti väga mugavalt.

Esmalt on märgata, et kaamera on võrreldes teiste hübriidkaameratega palju puhtam. See tähendab, et nuppe, valikukettaid jne on üpris vähe. Ülaosas on päästik, selle ümber valikuketas ning lisaks On/Off nupp, mille ümber oleva kettaga saab valida kolme režiimi vahel. Ja ongi kõik. Tagaküljel on väga suur ekraan ning menüü-, wifi-, piltide taasesitamise-, ning suunanupud. Kes on varasema kaamerakogemusega, võib veidi selle hõreduse tõttu kohkuda, kuid algajatele on tegu suurepärase disainiga. Ekraanil on kõik lihtne ja loogiline ning pärast mõningast kasutust, on puuteekraani kaudu kaamera kasutamine juba väga lihtne igaühe jaoks.

Kuidas see kätte aga istub? Ekraanist paremal on pöidla jaoks väga vähe ruumi, samas aga on materjal üpris kare ning ka kaamera esiküljel olev viimistlus teeb käes hoidmise kindlamaks. Ebakindlat tunnet see kaamera ei tekita kindlasti kuigi esmasel vaatlusel võiks nii tunduda.

Seega võib terve asja kokku võtta sõnadega ilus, puhas ning lihtne. Tahaks millegi kallal norida, kuid raske on leida mõnda ärritavat kiiksu.

 

Esmalt tuleb ära proovida automaatrežiim. Üldiselt on tänapäeva kaamerad juba ise niivõrd targad, et automaatrežiimil on võimalik saada väga hea tulemuse. Sama on ka M100-ga. Lükka aga režiimiketas rohelise ruudu peale ja klõpsuta, palju tahad – võid üpris kindel olla, et enam-vähem heade valgusolude korral saad korraliku pildi.

Kes tahab fotograafiat veidi tõsisemalt võtta, siis sel on võimalik lülitada ümber ka täismanuaalsele režiimile ning hakata katsetama. Paraku aga ei paku menüü erinevate funktsioonide seletust, mis on näiteks ülalmainitud Olympuse kaameral olemas (ja veel eesti keeles!). Kes aga teab kindlalt, et ta tahab hakata fotograafiaga tegelema ning õppida kaamerat juhtima täismanuaalselt, võib vaadata ka suure venna, EOS M5 mudeli, poole. M5 on manuaalrežiimil kasutades mugavam ning kiirem, sest sel on pildistamisparameetrite muutmiseks mugavamad lahendused. See jutt ei tähendanud nüüd, et M100 ei kõlba manuaalrežiimil pildistamiseks, vaid et on mugavamaid alternatiive, mille kasutamine ei ammenda end nii kiirelt ja kasutaja ei kasva kaamerast liiga kiiresti välja.

Fokusseerimine toimub, nagu juba öeldud, kiiresti – eriti võrreldes varasemate Canoni hübriididega. Samuti on selleks, et pimedamates valgusoludes fookuse üles leiaks, olemas oranž abivalgus. Kui aga läheb pimedaks (hämaras on kõik korras), siis on ka märgata et kaamera hakkab fookust kauem otsima. On olukordi, kus see muutub täitsa keeruliseks kuid mitte midagi ületamatut.

Selfie-režiim

Kui ekraan pöörata ülemisse asendisse, läheb kaamera selfie-režiimile. See tähendab, et ekraani ilme muutub veidi ning sellelt saab muuta veidi piltide effekte. Näiteks saab määrata kui uduseks taust läheb, muuta pildi heledust ning loomulikult ka teha näonahka pehmemaks.

Juhtmevaba ühendus

Juhtmevaba ühenduse jaoks on kaamera tagaküljel eraldi nupp. Parim asi selle juures on tõik, et selle kasutamiseks ei pea kaamerat isegi sisse lülitama. Lihtsalt hoida nuppu sekundikese all ja juba ilmub ekraanile juhtmevaba ühenduse info. Muidu ei ole mitte midagi revolutsioonilist – kaameraga salvestatud materjali saab jagada nutiseadmega, et saaks oma pildid kiirelt Facebooki või Instasse laadida.

 

 

Canon M100 puhul on tegemist lihtsa, kuid väga kvaliteetse elustiilikaameraga ning kui kui sõnaraamatust võtta lahti sõna “kasutajasõbralik”, siis peaks seal olema M100 pilt. Automaatrežiim, autofookus ning puuteekraan on väga usaldusväärsed, samuti on olemas integreeritud välk. Raske on millestki ka kinni võtta sest kõik on justkui väga hästi igapäevaseks pildistamiseks. Ma ei täheldanud mitte midagi, mis raskelt või üldse pildistamist häiriks ning mis peamine — kaamera on nii kompaktne, et sa viitsid seda igale poole kaasa võtta.

Ikkagi peab mõned miinused välja mõtlema sest muidu oleks liiga suur kiidulaul. Välja võib tuua selle, et kaamerat ei saa laadida USB-kaudu, vaid ainult eraldi kaasas oleva laadijaga. See ei lähe otseselt kokku kaamera eesmärgiga olla kompaktne sest laadija on peaaegu kaamera suurune. Oleks ju tore akupank järgi lükata ning kaamerale taas energiat anda. Veidi võiks nuriseda ka disaini kallal. Seda küll mitte funktsionaalsuse poolest kuid konkurentidel, Olympusel ning Fujifilmil, on (vastavalt maitsele muidugi) ilusamad retrodisainiga kaamerad. Samas tundub nende puhul kohati, et pannakse üpris mõttetuid valikukettaid lihtsalt selleks, et täita ruumi. Canon ei ole seda teed läinud ning kaamera on muljetavaldavalt kompaktne ning lihtne.

 

Usalda professionaale ja soeta stiilne Canon EOS M100 endale Photopointist  ››