Fotograafia on protsess. Sel on palju alaliike, näiteks dokumenteerimine ja kunsti tegemine. Tegevuse iseloomultki võib teha jaotusi, näiteks töö tegemine ja oma (eneseväljendus-) vajaduste rahuldamine. Viimase juurde võib kuuluda ka hedonistlik nautlemine – näiteks tehes teoks unistuste fotoprojekti või kasvõi ostes ammuigatsetud objektiivi. Kuid mitte kiirustades vaid võttes aega, et emotsioon küpseks ja selle protsessi käigus võiks end unustada.

Mõni aeg tagasi tegin läbi portreefotokoolituse. Reflekteerisin õpitut seda enda jaoks kirja pannes ning ilmselt leides, et oskan nüüd portreefotot palju paremini, lisasin kirjatüki lõppu: “Jah, Pentax FA 77mm F1,8 on see unistus!”

Eile sai see unistus teoks. Käisin Kvartali Photopointis ja tulin sealt tagasi just sellesama legendaarse portreeobjektiiviga, mille pentaksiaanid neli aastat tagasi valisid läbi aegade parimaks. Jah, see objektiiv pole oma F1,8 avaga midagi silmapaistvat ja fookuskaugus 77mm on pehmelt öeldes ebaharilik (nagu ka Limited-sõsaratel 31 ja 43mm). Lisaks toodetakse seda objektiivi täpselt samasugusena juba 20 aastat – st et puudub ilmastikukindlus, vaikne ja kiire teravustamismootor ning kõige kõrgtehnoloogilisem vääristus. Kuid sel optikasaavutusel on olemas nii tehniline kvaliteet kui ka see miski, see iseloom. Ja veel … aga sellest juba värske ja isikliku emotsiooni põhjal.

 

Kui sain üle kaupluseleti ulatatud paki oma kätte, siis tekkis kahtlane tunne – kuidas see kõik on nii kerge? Ei, ma ei hakanud sealsamas pakilt kilet ja paberit rebima, et kohe näha ja tunda seda legendi. Tahtsin võtta selleks aega ja võtta sest tundest kõik nagu laps jõulukingilt paela ja paberit harutades.
Lõpuks omaette olles avasin pakendi ja leidsin, et see on pooltühi (või veelgi-enam-tühi), kuid et pakis on ka tüüpiline Ricoh’ kujundusega objektiivkarp. Täpsemalt öeldes küll karbike. Jah, õige asi – kirjad peal näitasid, et ikka on SMC Pentax-FA 77mm F1.8 Limited.

Avasin objektiivikarbi ja kui enne pidasin seda väikeseks, siis selle sees oli veel väiksem nutsak – mustast (kunst)nahast vutlar. See tundus juba uskumatu. Kuigi olen palju uurinud objektiivide, k.a sellesinatse kohta, vaadanud pilte ja sellega tehtud pilte, ei olnud ma kunagi süvenenud selle mõõtmetesse. No mis saab objektiivi mõõtmetes erilist olla – kui pannkoogid välja arvata, siis on kvaliteetne objektiiv pigem raske- ja suurevõitu. Ning kui avasin vutlari ja võtsin välja objektiivi enda, siis tõesti ei uskunud, et kuidas saab absoluutne tippobjektiiv olla nii tilluke!

Järgmine etapp hedonismist kantud tutvumisest uue objektiiviga oli “karbist-välja-pildistamine”. Aga selle tulemusi on eelpool juba näha.

Kui veel peatuda sellel, mis on karbis, siis omaette nähtus on kasutusjuhend – (interchangeable lens) operating manual. Sellel on küll kenasti Ricoh’ nimi peal ja selle järgi võiks arvata, et tegu on värske asjaga. Tegelikult on nii, et nagu objektiiv on pärit 1999. aastast, tundub olevat ka kasutusjuhend.
No mitte päris, manuaalis mainitakse selliseid kaameraid nagu Pentaxi viimane filmipeegelkaamera MZ-S ja esimene digipeegelkaamera *ist D. Kuid mitte uuemaid. Seega on kasutusjuhend umbes aastaist 2003-2005 :-)  Aga kasulik lugemine ikka, saab näiteks teada, et lähim selle objektiivi teravustamiskaugus on 70cm (ja kõigi teiste vanemate objektiivide andmeid samuti).

Veel üks huvitav (ja ilmselt täiesti ebaoluline) detail oli karbi põhja sälkudena stantsitud number 41410. Salakood :-)

 

 

Aga loo peategelase juurde tagasi. No kui tilluke see FA 77mm F1,8 siis on?

Kas te 18-55mm kitobjet teate? Ja kui suur on 40mm F2,8 pannkook (neid on kõigil suurematel tootjatel)? Vaat täpselt nende kahe vahepealne. Ainult et fookuskaugusega 77mm ja avaga F1,8. Ja seda objektiivi mõttes üsna tillukest kalliskivi peol hoides andis tunda disproportsioon suuruse ja kaalu vahel – ise nii pisike, aga kaalu nagu juba oleks. Eks see tuleneb sellest, et nagu teisedki Limited seeria objektiivid ja vanad Takumarid, on ka 77mm objektiiv tehtud (ainult) klaasist ja metallist (link tehnilistele üksikasjadele).

Üks väga äge ja suurepäraselt teostatud detail selle objektiivi juures on päikesevarjuk ja objektiivikate. Varjuk on sisse ehitatud, selle otsa käib üsna tihedalt seest rohelise “sametiga” vooderdatud metallkork. Kõige parem ongi varjukit välja tõmmata objektiivikatet eest võttes. See käib mõnusalt pehme takistuse ja sahinaga nii et muudkui tahaks seda liigutust korrata.

 

Suuruse võrdluseks panin selle printsessi (nii neid kolme – 77, 43 ja 31 millimeetrised Limited seeria objektiivid – kutsutakse) kõrvale alustuseks oma senise põhilise portreeobjektiivi – Sigma 50mm 1:1.4 DG HSM EX oma 77 millimeetrise filtrikeermega. Võrdlus on nagu Taavet ja Koljat – pikema fookuskaugusega Pentax-FA 77mm F1,8 on väiksem kui Sigma DG 50mm F1,4 läbimõõt!

 

Kuna juba Takumaridest oli juttu, siis panin pildistamislauale ka need – Super-Takumar 1:1.8/55 ja Super-Takumar 1:2.8/105. FA 77mm mahub oma suuruselt parasjagu nende kahe vahele. Ainult et kui Takumarid on täismanuaalsed, siis FA 77mm on juba autofookusega (kaamera kerest käitataval kruvimehhanismil põhinev).

Need kolm paistavad kenasti samas mõõtkavas, lihtsalt väljatöötamise aeg erineb ca 30a võrra. Aga muidu kvaliteetvintage. Muidugi oma puudustega :-)

Neid ühendab ka see, et kõigi puhul tuleb arvestada tugeva kromaatilise aberratsiooniga (tegelikult vintage objektiivide puhul täiesti normaalne asjaolu). Lihtsalt FA77mm on siiski niipalju kaasaegsem, et kromaatiline aberratsioon on tugev ainult täisava F1,8 korral ning vaibub kiiresti ava veidike koomale keerates. Kuid nende objektiivide kasutaja pildistab niikuinii RAW’sse, nii et toorfaili ilmutamisel on see kergesti kõrvaldatav viga. Ja mustvalgete piltide tegemisel pole see ju üldse probleem. Ääremärkusena – mulle tundub, et vanad filmiajastu objed on kui loodud mustvalgeks fotograafiaks, monokroomsetel fotodel tuleb nende objede iseloom eriti hästi esile.

 

Nüüd Pentax-FA 77mm F1.8 Ltd proovipiltide juurde. Kõige esimene – kännuseenepiltide seeria – näitab päris hästi ka kromaatilist aberratsiooni täisava puhul.

Vasakult paremale on pildistatud avaarvuga F1,8 – F4 – F8 – F16. Need on 100% väljalõiked pildistatud kaadrist (seen polnud just suur ja minimaalne teravustamiskaugus 70cm seadis oma piirid). Esimesel pildil on selgelt näha, et seene fookusest väljas servaalad on piiratud rohelise vöödiga ning esiplaanil olev kasekoor on kaetud lillade laikudega. Aga nagu öeldud, RAW faili konvertimisel on selle eemaldamine väga lihtne.

Hästi on ka näha, kui väike on teravussügavus täisava korral ja et F16 juures saab juba suurema osa seenest teravasse alasse (see võis ollla oma 4cm). Veel saab hea ettekujutuse bokeh’st – ütleksin, et see on õrnemast õrn isegi suhteliselt kinnise avaga.

 

Sama iseloomustuseks ka üks näidisvõte korrapärasemast objektist:

See on samuti 100% väljalõige allolevast kaadrist (avaarv F2,8). Vasakpoolne on võetud avaarvuga F1,8, parempoolne F2,8. Tegelikult on F1,8 puhul tõeliselt terav vaid vertikaalsuunas tähtede VAC joon ning tähtede VOR ümber on märgata lillakat halot. Parempoolsel pildil on ava veidi kinnisem ja tulemus ühtlasem.

Veel paar näidispilti. Pilt jalgrattakellast on tehtud avarvuga F1,8 ning võõrasemade pildid vastavalt F1,8 ja F2,8. Eriti võõrasemade pildi juures on näha, kui nauditavad on fookusest väljas tugevalt värvilised alad pildistades täisavaga F1,8. See on selle objektiivi iseloom – Pentax-FA 77mm F1,8 Ltd on bokeh-kunn!

Pentax FA 77mm F1.8 Limited – f/1.8

 

Pentax FA 77mm F1.8 Limited – f/1.8

 

Pentax FA 77mm F1.8 Limited – f/2.8

 

Selline oli minu hedonistlik esmatutvus Pentaxi legendaarse portreeobjektiiviga FA 77mm F1.8 Limited. Lõpetuseks võin veel lisada põhjuse, miks ma selle objektiivi peale ei mõtelnud juba palju varem. Vaatenurk 77mm fookuskauguse juures on sellele objektiivile omane siiski ainult täiskaadersensoriga kaamerat kasutades, aga Pentax jõudis oma K-1 kaamerani alles kaks aastat tagasi.

Lõpumärkusena mainin veel asjaolu, et suurem osa pilte sellest väiksest 77mm printsessist on tehtud filmiajastu keskformaatkaamera objektiiviga Pentax-A 645 120mm 1:4 Macro. Seegi on üks erakordne optikasaavutus, mis on mulle juba palju ahaa- ja ohooelamusi pakkunud. Aga sellest pikemalt teinekord.

• smc Pentax FA 77mm f/1.8 Limited objektiiv Photopointis