Kas tasub osta endale GoPro HERO7 Black? Kindel, Jah! Sellega tegelikult võikski vabalt antud ülevaate lõpetada, sest nii ongi. Mille põhjal ma seda väidan?

Olen nimelt alates septembrist seda kaamerat kasutanud ning miinuseid (vähemalt minu silmis) sellel ei ole. Võib olla ainult sellised “norimiskohad”, mis vastavalt kasutusele mõjutavad mõnda rohkem ja teist vähem, aga tänu tarkavara uuendustele on neidki järjest vähemaks jäänud.

Ole niisama seikleja, rattur, ekstreemsportlane või pereema – HERO7 Black sobib kõigile ning seda kasutades saad näha maailma teise nurga alt. Ta on lihtne ja mugav võimaldades väga paljut. Kas saaks paremini? Kindlasti, kuid täna paremat pole ja konkurentidest on ta sama kaugel teistel eest ära nagu Kelly suuskadel.

 

Alustuseks võtaks lühidalt kokku, kuidas erineb Hero7 Black eelmise generatsiooni Hero6 Blackist, sest paberil kui väliselt on need väga sarnased.

Esimene asi on kindlasti, et lõpuks on Black seeria ka tegelikult must – mitte et see kuidagi sisu mõjutaks, kuid siiski. Teine muutus on see, et kuigi neil mõlemal on sama sensor ja GP1 kiip, siis seitsmel on muutmälu poole rohkem – varasema 1 GB asemel 2 GB. Lisaks on muutunud ka mikrofonide membraanid – nüüd on heli palju puhtam ja mitte samamoodi läbi „tunneli“ nagu varasemalt.

Sellega lõppevadki tegelikult mitte tarkvaralised muutused. Tarkvaralisi uuendusi on Hero7 juures mitmeid ja suuresti on need olemas tänu sellele ühele gigabaidile rohkemale mälule.

Pikemalt lahti seletades, miks uus Hero7 Black on nii hea tuleb alustada algusest ja möödapääsmatust HyperSmooth’st. Pööraselt sujuv stabilisatsioon ilma lisa stabilisaatorita täpselt sama suure GoPro sees nagu enne. Kõlab uskumatult? Kõlab, kuid täpselt nii hea see ongi ja see suudab seda teha ka 4K60 resolutsioonis!

Nii kaua kui GoPro (ja seikluskaamerad) on üldse eksisteerinud on nende suurimaks mureks olnud see  et kasutame neid tihti tegevustes, mis ei ole stabiilsed. Näiteks lohelaua küljes või mootorratta lenksul või kasvõi niisama joostes. Seetõttu on jäänud pilt jube värisev ning sisuliselt kasutuskõlbmatu. Ainus lahendus oli kasutada gimbalit, kuid need on üldjuhul suured, kallid ja seavad häirivaid piiranguid (pole veekindel, kehv kinnitada jne). Ja nende suurim probleem minu jaoks – pilt jääb liiga tehislik.

GoPro kui actioncam’i pilt on liikuv ja tegevuses, siis minu jaoks on kuidagi vastumeelne muuta see niivõrd staatiliseks. Paljud “juutuubi” videod on esimesest päevast peale pannud Hero7 Blacki joonele gimbalitega ning ainus mille järgi saab vahet teha on see, et füüsiline gimbal hoiab horisonti alati otse, kuid kaamerasisene stabilisaator keerab pildi vastavalt kaameraga kaasa, tehes kaadri sujuvaks.

Digitaalse stabilisatsiooni üheks miinuseks on, et pilt tehakse väiksemaks (10% ehk kaotad natuke resolutsioonis), kuid oleme ausad – seda ei pane üldjuhul mitte kunagi tähele. Samuti näiteks Linear režiimis on stabilisatsioon parem kui Wide’s, sest pilt on suurel määral juba sisse nö. zoomitud. Teine miinus võiks justkui olla, et kuna Hero7 Black kasutab lisaks tavapärasele 3-teljelisele stabilisatsioonile ka tehisintellekti, mis püüab ära arvata tegevust ning kuidas liigud, siis hämaras see väga hästi ei tööta (kuna kaamera peab nägema reaalselt, kus Sa oled). Samas minule ei ole see probleeme tekitanud – töötas väga hästi ka peaaegu täitsa pimedas (Kuutsekal õhtul sõites).

Hero6 oli esimene samm sujuva pildi suunas (Hero5 Blacki 2-teljeline stabikas ei kannata siinkohal võrdlust) ja esimene GoPro seikluskaamera, mille ma sain rahulikult panna lohelaua külge ning pärast ei tekkinud epilepsiahoogu. Kui see välja tuli, siis olin ma vägaväga müüdud, kuid paljudes oludes (eriti niisama liikudes) oli parem ikkagi võtta lisaks juurede ka motoriseeritud stabilisaator, et saada heas pilt. Seda hetkeni, kui turule tuli Hero7 Black.

Kaamera laua küljes kleebitava kinnitusega. Mõlemal juhul kiirus enamvähem sama ning filmitud ka samas asukohas. Selgelt on näha, et kuigi Hero6 stabilisaator on päris hea, siis võbelemist on palju, Hero7 pilt on see vastu peaaegu täielikult paigal, mis lainetavas vees on ikka üsna ebareaalne saavutus.

Tagantjärele tark olles võingi öelda, et Hero6 oli justkui selline Hero5 Black 2.0 või äärmisel juhul Hero 7 Black beta – nii-öelda ülemineku kaamera, sest Hero7 Black on sisult midagi täiesti uut. Hero6 oli väga hea kaamera, millest ma pigistasin aasta jooksul ikka viimsegi tilga välja, kuid tal olid omad lapsehaigused, mida Hero7’l pole.

 

Teine suur ja vähemalt sama oluline edasiminek peale stabilisatsiooni on ka kasutajamugavuses – uus kasutajaliides (menüü disain) ning ühendamine telefoniga + kõik muud uued asjad:

• Taimer – mingil arusaamatul põhjusel võttis GoPro’l see üle 15 aasta aega, et teha taimer kaamerale, mis tähendab, et ei pea timelapsega tegema hulgi pilte, et saada üks hea selfie.
• Uus UI (kasutajaliides), mis on lihtne ja mugav ning arusaadav – režiimide vahetamine on ühe tõmbe kaugusel ning pole eraldi alammenüüsid igal asjal (tänu rohkemale vahemälule on see ka palju kiirem kui vanasti).
• Apple MFI (ülihea ühendus iOS seadmetega) – ühendamine telefoniga – võrreldes Hero6’ga, siis on see öö ja päev. Kui vanasti juhtus, et Sa ei ühendanud enda kaamerat mõned päevad (Bluetooth lülitas end peale 8 tundi välja), siis pidi selle ühendamiseks sisuliselt kõik algusest peale uuesti tegema. Nüüd võin rahus nädalaid kaamerat mitte ühendada – piisab kui kaamera on sinihamba levialas minu telefoniga ja sisse lülitatud (Bluetooh hakkaks tööle), teen äpi lahti ja olemas. Eriti mõnus on peale millegi filmimist tulla koju, jätta kaamera kotti ja diivanil ainult telefoni kasutades kogu materjal kätte saada. Muidugi jah, Androidiga on asi samasugune nagu enne.
• Stseeni tuvastus (ja naeratuse ning näo tuvastus) – vastavalt muudetakse valgusbalanssi, et oleks ühtlasem ja parem ning Quik suudab leida automaatselt üles ühesugused kohad või kohad, kus on inimesed ja naeratused.
• Kaamera nime (Wifi nime) saab jälle ise muuta! Jess! – kõigile neil kellel on rohkem kui üks GoPro on see õnnistus.
• Portree režiim – kaamera keerab pildi kaasa ja saab püsti filmida – ideaalne Instagrami ja SnapChati sõpradele.
• Lühikesed klipid – GoPro’dega ei ole kunagi olnud mõtet pikalt järjest filmida ja nüüd on tehtud see eriti lihtsaks.
• Hero 7 Black turule tuleku ajast alates saab Quik mobiilirakenduses ka GPS telemeetria andmeid videole lisada.
• Kuna Hero 7 Black on 1:1 sama kujuga mis 5 ja 6 Black, siis ühildub see kõikide eelnevate GoPro lisatarvikutega ja samuti sobivad akud.

Vasakul pool otse kaamerast jpeg pildifail ja paremal Lightroom’i mobiilsest rakendusest läbi käinud pilt (preset peale ja valmis).

Kasutajamugavuse all mõtlen ma tegelikult ka automaatseid režiime. Ja siinkohal ilmselt nii mitmelgi tõusid karvad seljal püsti, et „issand, ei – I shoot RAW“, siis SuperPhoto ning TimeWarp on midagi, mis töötavad väga hästi. Ka mina olen varasemalt ikka „toore“ mees olnud, kuid kuna ühendamine nutiseadmega on tehtud nii lihtsaks ja mugavaks, siis olen täna olukorras, kus ma ei tea, kus mu läpakas isegi on – pole teda nii ammu kasutanud. Ja seni kuni iPhone Raw’d ei toeta, polegi enam RAW seadesse pannud kaamerat. Ausalt öeldes pole ka siiani tundud, et vaja oleks.

Kuid eks igaks automaatseks režiimiks on oma aeg ja koht ning ei maksa oodata, et kui Nõmme metsas novembri hämaruses SuperPhoto peale paned, siis on pildil palmid türkiissinise taeva all – HDR ega Local Tone Mapping (just viimane teeb väiksemaid ja suuremaid parandusi, mis aitavad pildile kaasa ning erinevalt HDR’ist ei jätta ghosting efekti) ei tööta igas olukorras (ega muuda pildi olemust). See oleneb siiski valgusoludest, kuid kui need on sobivad, siis töötavad need väga hästi. Hero7 Black teeb väga häid fotosid, sest GoPro värviprofiil annab kontrastse ja värvilise pildi, mis paneb selle särama ning elama.

Pigem kasutan otse videost pildi väljavõtmist läbi GoPro rakenduse – nii ei pea režiimide vahel pendeldama ja saab keskenduda tegevusele. Kõrgemas kvaliteedis video lubab salvestada piisavalt hea pildi. Vasakul otse videost kaader ja paremal LR äpist tulnud foto.

Kui me räägime TimeWarp režiimist ehk hyperlapse’st (liikuv ja stabiliseeritud timelapse), siis vanasti tehti seda sisuliselt nii et võeti statiiv ja pandi fotokas sellele peale ning tehti üks pilt. Seejärel liiguti mingi kindel vahe edasi ja tehti teine pilt ja liiguti täpselt samapalju edasi ning  tehti kolmas pilt jne. Arvestades, et 1 sekundis on 24 kaadrit videos, siis tuleb pilte teha meeletult, et saada ka mingi reaalne liikumisefekt.

Lisaks tuleb need kõik kokku panna ning stabiliseerida jms. Hero7 Blackiga paned TimeWarp režiimi peale ja valid millise kiirendusega tahad video teha (kaua kestab) ning hakkad salvestama. Efekt on äge ning selle jaoks võid lihtsalt liikudes kaamerat käes hoida.

Hyperlapse efekt on kordades parem, kui kaadris on fookuspunkt kindlalt paigas.

Ei saa mainimata jätta ka Live Stream’i ehk otseülekande võimalust. Ma ise ei ole suur „striimija“, kuid olles seda mõnel korral testinud, siis sai hakkama küll, kuid stream nõuab head internetti.

Kindlasti on WiFi võrguga siseruumides ühendus kindlam võrreldes metsas mütates ja mobiilset 4G’d kasutades. Maksab meeles pidada, et kvaliteet ülekandes on 720p, kuid kõrgema resolutsiooniga failid saab vajadusel mälukaardile salvestada. Siin ilmselt on koht, kus saab kivi GoPro kapsaaeda visata, kuna aastal 2019 alla 1080p resolutsiooni ikkagi enam ei tunnistata. Samas HyperSmooth töötab,nii et ülekanne on mõnus sujuv, kuid pisut piksleid täis.

Palju on räägitud GoPro kaamerate liiga väiksest akust (kestab liiga vähe), siis mina nii ei arva, sest aku kestvust mõjutavad väga paljud asjad. Tõsi, kui filmida järjest midagi, siis muidugi ei kesta aku tundide viisi. aga filmides klippidena, siis aku püsib väga hästi.

Näiteks käisin veebruaris vees lohesurfamas. Mul oli kaasas kaks Hero7 Blacki ning ma olin jäises vees nendega kokku ca. 45 minutit ning filmisin sellest umbes 30 minutit. Muidugi mitte järjest, kuid ka mitte 30 sekundi kaupa (2,7K resolutsioonis). Nii külmades oludes on mõistlikum filmida minutite kaupa ja mitte kasutada QuikStarti, sest töös hoides on kaamera soe ning aku püsib paremini. Kui veest välja tulin, siis oli mõlemal kaameral akut ca. 70% järgi – ei ütleks, et kuidagi kehv tulemus, pigem vastupidi.

Samuti ei ole uued režiimid ja hüperstabilisatsioon mõjunud aku kestvusele. Ideaalses maailmas kindlasti oleks tore, kui aku peaks päevi, kuid mind hetkel olemas olev ei häiri ega ole kunagi seganud. Kui on vaja filmida pikemalt, siis on varuakud kaasas ja vajadusel vahetan.

 

Kui esmapilgul võib tunduda, et Hero7 Black juures polegi midagi väga uut, siis on reaalsus risti vastupidine. GoPro on rõhunud väikestele, kuid olulistele asjadele ning tänu sellele on edasiminek – eriti kasutajamugavuses – olnud meeletu. TimeWarp muudab hyperlapse’de tegemise väga lihtsaks ning HyperSmooth stabilisatsioon ongi niivõrd hea, et võib gimbali koju (või poeletile) jätta. Isegi kui filmid 4K60.

Siinkohal võib ju vaielda, et kas need on piisavad argumendid, kui mul on vana Hero5 Black või Hero6 Black? Stabilisatsioon üksi on juba põhjus, miks valida HERO7 kaamera. Isegi kui seda või teisi olulisi asju mitte kasutada, siis annab H7 Black palju ilusama ning dünaamilisema pildi + kiirem ja mugavam kasutajaliides teevad workflow oluliselt paremaks. Minujaoks on tal selline „lihtsalt töötab“ faktor, mis varasematel generatsioonidel puudus (kas täitsa või oli ikka mingi asi, mis häiris) ning seetõttu on ta mul alati kaasas.

Kuid nagu iga hea asjaga nagu auto roolisoojendus või ülikerged carbon suusakepid, mida varem pole proovinud – enne ei oskagi puudust tunda, kui ära proovid ja peale seda ei taha enam ilma olla.

Telli GoPro HERO7 Black Photopointi veebikaubamajast ››

Kõik GoPro kaamerad Photopointis ››