Olgem täpsed – minu jaoks liiga hilja. Küsite miks? Lugege siis edasi.

Vulcan on maineka Saksa arvutividinate tootja Roccati kõige uuem klaviatuuriseeria. Esialgu kuulub sinna 5 erinevat mudelit – Vulcan 80, Vulcan 100, Vulcan 120, 121 ja 122. Ning nagu arvata võib, on Vulcan 80 selle seeria pesamuna st kõige lihtsam ja algelisem.

Aga ärgem kiirustagem järeldustega – pesamuna ei pea veel olema puudega. Roccat Vulcan 80 on igati täiemõõduline klaviatuur, millel lihtsalt puudub vanemate ’vendade’ lihvitud välimus ja nutikad lisad.

 

 

Vulcani klaviatuurid on vaieldamatult eristuvad tänu sellele, et nende klahvid pole mitte peidus klaviatuuri ümbrises, vaid turritavad uhkelt ja varjamatult püsti klaviatuurikorpusel. Suhteliselt vaoshoitud klaviatuuridisaini juures on see vägagi julge uuendus. Lisaks on sellist klaviatuuri ka märgatavalt lihtsam puhastada.

Klaviatuuri metalse kattega korpus on ise meeldivalt minimalistlik ning jätab mulje professionaali tööriistast. Küll aga kisub veidi kujunduspunkte alla lihtne kummeeritud kaabel. Arvestades, et Vulcan on ikkagi Roccati tippseeria, siis oleks võinud tekstiilkatet jätkuda ka Vulcan 80 jaoks.

 

 

Teine asi, mis Vulcan 80-et paremini varustatud seeriakaaslastest eristab on monokroomne sinine klaviatuurivalgustus. Mis iseenesest pole põrmugi paha inimestele, keda muidu mitmevärviline valgusmäng pimestama kipub või lihtsalt närvidele käib.

Küll aga on mitmevärvilise AIMO-valgustusega varustatud kõik ülejäänud Roccati Vulcan-klaviatuurid.

 

 

Kuigi randmetuge klaviatuuril ei ole, on tal kõhu all paar pisikest aga stabiilset jalga, mille abil saab klaviatuuri töö- või mänguasendit mugavamaks muuta. Samas on Vulcan 80 analoogiline liides randmepadja jaoks nagu tema teistel suguvendadel, mis võib tähendada seda, et antud randmetoe võib soetada hiljem näiteks lisavarustusena.

 

 

Roccati tarkvara on sama lihvitud, minimalistlik ja funktsionaalne nagu klaviatuuri välimus. Kõik elementaarsed funktsioonid on hõlpsasti leitavad ja kättesaadavad, sügavamalt tarkvarasse sukeldudes aga avaneb piisavalt võimalusi peenhäälestuseks.

Eriti rikkalik on makrode varasalv – Swarm tarkvaraga tuleb eelhäälestatuna kaasa terve koorem makrosid ka uuemate ja moodsamate mängude tarvis. Lisaks veel makrosid ka kontoritarkvara, veebilehitsejate jms jaoks.

Ehkki selle Vulcani taustavalgus on ühevärviline võib sellele lisada erinevaid efekte. Olles aga proovinud erinevaid, soovitan ma isiklikult kasutada pigem stabiilset taustavalgust. Eriti veel pimedas toas.

 

 

 

Mehhaanilised klaverid on mulle alati südamelähedased olnud oma klahvide spetsiifilise klõbinaga. Tõsi, Roccati spetsiaalsed Titan-klahvid klõbisevad vaiksemalt kui enamus mehhaanilistest klahvidest, aga ka selle vastu oli mul rohi olemas – Roccat Swarm-tarkvara abil lisasin ma klahvidele kirjutusmasina heliefekti. See võimaldab mul kirjutada mõnusalt nostalgilise klõbina saatel. Klahvid on mehhaanilisele klaviatuurile omaselt kõrge käigu ja kiire reaktsiooniga ning meeldivalt taktiilsed.

Mis klaviatuuri valgustusse puutub, siis saab ka seda reguleerida klaviatuuri erinevate osade (WASD, F-klahvid, numbriklahvid jne) jaoks erinevaks nii valgusrežiimi kui ka selle intensiivsuse poolest. Mulle isiklikult seda küll vaja ei läinud, kuid äkki läheb seda võimalust vaja kellelgi teisel.

 

 

Muuseas, kas te teate, et arvutiklaviatuuril on rohkem baktereid ja mustust kui WC prill-laual. Roccat Vulcanit see-eest on väga kerge ja mugav puhastada nii tolmust kui klahvide vahele toidupurust ja muust sarnasest. Kui ma ülal nurisesin kummikattega kaabi üle, siis tegelikult on ka seda kergem puhastada kui tekstiilkattega ühendusjuhet.

 

 

 

Märkamatult olemegi jõudnud selle juurde, miks Vulcan 80 minu jaoks hiljaks jäi. Põhjus on väga lihtne – kõigest mõni kuu tagasi jõudis minu lauale Roccat Vulcan 120 Aimo. Esmalt arvustamiseks, aga peale arvustust sättis see ennast minu töölauale juba pikemaks ajaks pidama. Ning nüüd Vulcan 80 arvustades tundsin ma nii mõnestki asjast puudust.

Täpsemalt kolmest asjast: meeldivast vanakooli helireguleerimisnupust, randmetoest ja kõige lõpuks Roccat AIMO värvilisest valgusmängust. Ehkki füüsilised klahvid helitugevuse reguleerimiseks on ka Vulcan 80-el, olin ma Vulcan 120 mõnusalt pööratava nupuga niivõrd ära harjunud, et tabasin oma kätt korduvalt pimesi seda otsimas. Sama lugu oli randmetoega. Väike mugavus, aga selle puudumine andis tunda st käsi polnud harjumuspärases asendis. Kuigi AIMO valgusmängust mingit konkreetset kasu mulle ei olnud, siis ometi oli vahel meeldiv selle meditatiivse valguse ja värvi vaheldust jälgides mõtteid koguda.

Küsite, mis selle jutu mõte on? Probleem on selles, et ma ei suutnud olla erapooletu ehk siis Vulcan 120 AIMO pealt Vulcan 80 peale minna oli ilmne tagasiminek tänu mitmele pisimugavusele, millest ma jäin puudust tundma. Samas aga neile, kes pole varem Vulcan-seeriaga kokku puutunud, on ilmselt ka Vulcan 80 jõuline hüpe hoopis uuele ja põnevale klaviatuuritasemele.

Olgu valgustuse kaablite ja muu sarnasega nagu on, kuid Roccati Titan-klahve tasub kindlasti proovida olgu siis tegu arvutimänguri või grafomaaniga.

Roccat Vulcan 80 pole kindlasti kõige odavam klaviatuur. Samas, kui juba selles hinnaklassis arvuti jaoks piisavalt investeeringuid on, siis soovitaks ma isiklikult siiski vaadata Vulcan 120 AIMO poole. Aga seda mõistagi juhul, kui minu poolt loetletud boonused on ka teile olulised.

 

• Roccat Vulcan 80 Photopointi veebikaubamajas ››