Nintendo mängukonsool Wii sai alguse ideest luua midagi revolutsioonilist, mis erineks üldisest massist. Seetõttu oligi Nintendo uue mängukonsooli arendusprojekti koodnimeks Revolution. 2006. aasta 27. aprillil avaldas Nintendo uue mängukonsooli lõpliku nime – Wii.

Nimemuutus tekitas paljudele põlistele Nintendo austajatele meelehärmi. Uus nimi oli nende meelest liiga lapsik ning vana nime peeti palju mõistlikumaks ja asjakohasemaks. Nimemuutus sai aga Nintendo poolt täiuslikult põhjendatud: uus mängukonsool ei pidanud olema ainult revolutsiooniline vaid pidi ka rohkem inimesi mängimisele lähemale tooma. Wii (hääldub nagu inglisekeelne asesõna we-meie) puhul ei räägita enam sinust ja minust eraldi vaid meist tervikuna. Kaks kõrvutiseisvat i-tähe Wii logos tähistavadki kahte inimest, kes mängivad koos ja veedavad mõnusalt aega.

Wiimote ja Nunchuk

Wii revolutsioonilisuse parimaks tunnuseks on juhtpult. Primaarseks juhtpuldiks on kandiliste vormidega ja kahel AA-tüüpi vooluallikal töötav pult, mis kannab hellitusnime Wiimote. Wii pult on ühendatud konsooliga sensorriba abil. Sensorriba ja juhtpuldi omavahelise suhtlemise tagajärjel saab mängukonsool teavet puldi asukoha ja liikumiskiiruse kohta kolmemõõtmelises ruumis. Nende kahe seadme koostöö teeb kasutajale võimalikuks ekraanil oleva objekti manipuleerimise: lüüa reketiga palli ja liigutada menüü sirvimiseks kursorit jne.

Wiimote on varustatud kümne nupuga, mille abil saab juhtida tegevusi, mis ei ole otseselt seotud kolmemõõtmelise liikumisega. Samuti leiab juhtpuldi pealt konsooli sisse- ja väljalülitamise ning „Home“ nupu.

Wiimote’i alumises osas asub sisend, kuhu saab ühendada erinevaid lisatarvikuid. Üks põhilisi neist on Nunchuk. See on ümarate vormidega pult, mis võetakse kasutusele, kui mängu manipuleerimine nõuab kahte kätt või paremat juhitavust. Selle saavutamiseks kingib Nunchuk kaks nuppu ja juhtkangi. Nunchuk kuulub Nintendo Wii mängukonsooli komplekti ja eraldi vooluallikat ei vaja.

Esimene kogemus-“Wii Sports“

Iga Wii mängusüsteemiga saab kaasa mängu „Wii Sports.“ Seetõttu toetub esimene arvamus Wii põhiliste juhtpultide kohta sellele mängule. Tehniliselt toimib kõik hästi: tegelane ekraanil lööb tennisereketi, pesapallikurika või golfikepiga sisuliselt samal hetkel ja sama jõuga kui mängija.

Esmakordsetele mängijatele võib selline uus kogemus väsitav olla. Mängu lõbu ja lihtsus paneb  diivanisõltlasi unustama pisiasja, et lisaks meelelahutusele on tegemist füüsilise liikumisega. Pärast tervet päeva mängimist lõõtsutavad kõik justkui koerad kuumal päeval ja sellest, milline põlev lihasvalu järgmine hommik ees ootab, ei taha mõeldagi.

Olgugi, et Wiimote on varustatud silikoonist ümbrisega, mis peaks kaitsma inimesi, nende vara ja pulti ennast juhuslike hoopide eest, tasuks siiski kriitilise pilguga üle vaadata ala, kus mängimine aset leiab. Enamasti püsti seisva ja vehkleva mängustiili tõttu kipuvad kaunid lambikuplid olema esimesed, mis mänguhoos enda lõpu leiavad.

Keerame puldi küllili-„Mario Kart Wii“

Kui esimene lambikuppel on parematele jahimaadele saadetud ja füüsis on omandanud diivanikaunistusele ebaloomulikult hea vormi, on viimane aeg mõelda mängule, mis nõuaks vähem kuup- ja ruutmeetreid ning oleks istuva mängustiiliga. Selliseid iseloomujooni omab mäng „Mario Kart Wii.“ Peale ümbruse suhtes humaansete iseloomuomaduste on nimetatud mäng mitmete erinevate pultide ja puldikomplektidega ühilduv. Mängida saab nii Classic Controlleriga, GameCube’i puldiga, Wiimote+Nunchuk kombinatsiooniga kui ka ainult Wiimote’iga.

Mänguga saab kaasa Wii Wheeli nime kandva rooli (eraldi on see saadaval Speedlink`ilt), mille sisse Wiimote külitsi sisse käib. See kombinatsioon ongi minu jaoks kõige mõnusam. Pärast „Wii Sportsi“ mängimist on „Mario Kart Wii“ väga lõõgastav ning rabelemisvaba ja seda vähemalt senikaua kuni hasart ja võistlushimu sisse poevad.

Xbox 360-e ja Playstation 3-e rallimängude fännid võivad küll „Mario Kart Wii“ sõprade entusiasmi ja rõõmu mitte mõista, aga sellegipoolest on tegemist väga lõbusa ja haarava mänguga. Seda suuresti tänu lihtsale Wiimote+Wii Wheel kombinatsioonile, mis tekitab tunde, justkui oleks käes päris rool, sealjuures sõiduki juhtimist liiga keeruliseks muutmata.

Paneme puldid proovile-„Bully: Scholarship Edition“

Iga väike ja suur tehnikahuviline teab, et ükski asi ei saa täiuslikult toimida, seetõttu on vaja kõik seadmed proovile panna. Eelnevad mängud pakkusid pultidele vähest koormust: mõlemad mängud on oma olemuselt üsna lihtsad ja ei kasuta suuremat osa pultide nuppe ega võimalusi. Pultide tõelise olemuse tundma saamiseks sobib hästi mäng, milles on palju erinevaid missioone ja tegelane peaks tegema rohkem, kui kallutama ennast või kätt paremale-vasakule ning ette-taha. Ühesõnaga peaks mäng, millel on mõni lugu rääkida, andma pultidele piisava koormuse. Kui on isu pultide suhtes eriti sadistlik olla, oleks kõige parem valida selline mäng, mis ei ole Nintendo enda poolt toodetud.

Minusugused muidugi Wiile armu ei anna ja söödavad talle sisse Rockstar Gamesi poolt toodetud mängu „Bully: Scholarship Edition.“ Esimesed paar sammu ja missiooni mööduvad mängus probleemideta. Olgugi, et diivanil istuda, paremas käes Wiimote ja vasakus käes Nunchuk, tekitab narri tunde. Olles harjunud mängima Wii Classic Controllerit meenutavate pultidega, näib Wiimote+Nunchuk kombinatsioon olukorrana, kus keegi murrab tavalise puldi keskelt pooleks, surub mulle ühe poole ühte ja teise poole teise kätte, irvitab kavalalt ja ütleb: „Noh, mängi nüüd!“

Kui sissejuhatus mängus läbi saab ja võõra puldikomplektiga harjutud, otsustab mäng mängija proovile panna ja annab ette keerulisi ning täpsust nõudvaid ülesandeid. Selle asemel, et mängija paanikasse satub ja hakkama ei saa, juhtub see hoopis Wiimote’iga. Kui käeliigutused on sagedased ja lühikesed, ei suuda Wiimote ja sensorriba nii hästi suhelda, et iga liigutus mänguni jõuaks. Tulemuseks on mängija muusikatunnist läbipõrumine. Bioloogiatunnis ei ole kahjuks kübetki paremad tulemused: konna lahkamisel tuleb kursoriga täpselt järgida keerulist kontuuri. Mängijal võib olla väga kindel käsi, aga siiski kipub kursor minema sinna, kuhu isegi jumal ei juhata.

Kindlameelne mängija ei pruugi Wiimote’i trikitamistest välja teha ja mängib mängu lõpuni. Muidugi, kui ta ei komista kogemata mõne halvast programmeerimisest tuleneva vea otsa, mis ei lase viimast salvestuspunkti uuesti laadimata edasi mängida. Kahtlemata on tegemist toreda mänguga, millest võib saada hea mängukogemuse. Kahjuks minu mängukogemuse positiivsed emotsioonid jäid pisivigade suure hulga taha varju.

Kui on soov, et ükski mängukogemus ei saaks rikutud Wiimote’i halva toimimise tõttu, tasuks eelistada Nintendo enda poolt toodetud ja lihtsamaid mänge. Keerulisemad ja teiste tootjate poolt turule lastud mängud on enamasti välja antud erinevatele mänguplatvormidele. Üldiselt tähendab see, et need mängud ei ole mitte Wii jaoks spetsiaalselt toodetud vaid selle jaoks kohandatud. Kohandamine ei anna aga tihtipeale kõige paremat tulemust, mis võib jätta mulje, et Wiimote on halb ja ei toimi hästi. Tegelikkuses võib viga olla hoopis programmeerimises. Kui aga näib, et isegi lihtsate Nintendo mängude puhul ei toimi Wiimote nii hästi kui võiks, oleks hea mõte teha pisike investeering ja soetada Wii Motion Plus ning proovida mänge, mis seda lisatarvikut toetavad.

Wii tehniline pool

Wii on ajastu kõige väiksem mängukonsool. Väiksus ei piirdu kahjuks vaid välimusega – ühtlasi on mängukonsool pisike seest. Tehnilistelt näitajatelt jääb Wii oluliselt alla teistele sama põlvkonna mängukonsoolidele. Üheks suurimaks miinuseks peetakse HD-video puudumist. Alati, kui tuleb Wii peale uus ja üsna kobeda välimusega mäng, võib kuulda inimeste suust ohkeid: „Ja mõtle, kui hea see mäng HD-s välja näeks!“ Nintendo on lubanud Wii täiustatud versiooni välja lasta ja seekord juba HD-video võimalusega, aga see on alles tulevikumuusika ja meie saame senikaua nautida hoopis Nintendo vanakoolimängude pildikvaliteedi ehedust.

Wiil on väga edev DVD-mängija: DVD läheb otse pilusse, ei ole mingit „kohvitassihoidjat“ ja kui Wii soovib endast märku anda, süttib DVD-mängija ümber kaunis sinises toonis valgus. Siiski leidub üks nukker tõsisasi. Olgugi, et DVD-mängija oleks tehniliselt võimeline mängima muusika- ja filmiplaate, on Nintendo Wii püsivara loodud nii, et DVD-mängija loeb välja vaid Wii ja GameCube’i mängude plaate. Kui majapidamises on juba uhked kodukinosüsteemid olemas, pole eelmainitust probleemi, aga kui ei ole tahtmist telerilauda tehnikaga üle koormata, on Wii oskamatus filme ja muusikat mängida suureks ebamugavuseks.

Wii mängukonsool on varustatud Wi-Fi vastuvõtjaga. Wii juhtmevaba interneti iseloomulikuks tunnuseks on WiiConnect24. WiiConnect24 võimaldab mängukonsoolil olla internetis isegi puhkerežiimis. See võimaldab Wiil võtta pidevalt vastu uusi teateid ja teavitusi tarkvarauuenduste kohta ja annab kasutajale uute teadete saabumise kohta märku DVD-mängija ümber põleva sinise valgusega. Samuti kasutavad WiiConnect24-a Wii Channelid ja mõningad mängud, mis jagavad mängijate vahel edetabeleid jmt. Seadistades Wii mängukonsooli asukohaks Eesti, lakkab WiiConnect24 töötamast, piirates sellega mängukonsooli ligipääsu internetile. Probleemil on lihtne lahendus: Wii asukohaks tuleb märkida mõni tuntum riik ja WiiConnect24 hakkab taas tööle.

Alates 2009. aasta septembrist saab Wiile tasuta alla tirida lisatarkvara, mis kannab nime Internet Channel. Sisuliselt on tegemist Opera 9 lihtsustatud ja pisut kohandatud variandiga. Koos Internet Channeliga tuli välja tarkvarauuendus, mis võimaldab ühendada Wii külge välise klaviatuuri, muutes interneti sirvimise oluliselt mugavamaks.

Wii mängukonsooli taha saab ühendada kuni 16 Wii pulti (suurema osa mängude puhul piirdub ühendatavate pultide arv siiski neljaga) ja neli GameCube juhtpulti.

Samuti on Wii sisse ehitatud järgmised pesad:

• SD-mälukaardi pesa (alates System Menu 4.0 püsivara uuendusest toetab ka SDHC-mälukaarte)
• USB 2.0 pesa (2 tk)
• Nintendo GameCube’i mälukaardipesa (2 tk)
• sensorriba voolupesa
• AV Multi Out pesa
• vooluadapteri pesa

Wii Channelid

Nintendo ise ütleb, et Wii on midagi palju enamat kui mängukonsool. Tänu erinevatele kanalitele saab terve pere nautida mitmekülgset meelelahutust ja koguda informatsiooni.

Wii menüü on lahendatud ruudustikuna esinevate pisikeste televiisorite kujutistega, kust „mängivad“ erinevad kanalid.

Disc Channel

Disc Channeli aknasse kuvatakse videoklipp mängust, mille plaat on DVD-mängijas. Disc Channel mängib nii Wii plaate kui ka GameCube’i plaate.

Wii Shop Channel

Tegemist on poega, kust saab alla laadida uusi kanaleid, osta Wii peale mänge, sealhulgas vanu klassikuid. Esindatud on järgnevate konsoolide mängud: NES, SNES, N64, NEOGEO, Sega Genesis ja TurboGrafx 16. Ostmine käib Wii punktidega. Punktide saamiseks tuleb esmalt soetada Wii punktikaart.

Reaalselt on tegemist kohmaka ja aeglase süsteemiga. Pisikese andemahuga failide tõmbamisel pole probleemi, aga kui tõmmata mõnda suuremat mängu, võtab see ulmeliselt palju aega. Sealjuures ei saa olla kindel, kas ta ikka tirib mängu alla või mängib jooksva Mario animatsioon naljaviluks. Mängude allatirimine pole Nintendol kõige paremini läbi mõeldud – allalaadimise ajal peab ootama, kuni mäng kohale jõuab või leidma mõne muu Wiid mitte hõlmava tegevuse, sest mängukonsool ei lase tirimise ajal endaga midagi teha.

Wii Message Board

Wii Message Boardi võib teatud mööndustega nimetada Wii postkastiks, kuhu laekuvad sõprade, Nintendo ja mängude poolt saadetud kirjad. Niisamuti saab jätta teateid inimestele, kes kasutavad sama mängukonsooli. Lisaks on kalender, kuhu on märgitud kui kaua ja mis mängu mängitud on, millises Wii Channelis aega veedetud jne.

Virtual Console

See tähistab Wiil olevat võimalust mängida eelmiste põlvkondade mänge, mida saab osta Wii Shop Channelist. Iga Wii Shop Channelist ostetud mäng ilmub menüüsse eraldiseisva kanalina, muutes mängud lihtsasti ligipääsetavaks.

Photo Channel

Photo Channeli abil saab luua slaidiseeria SD-kaardi pealt võetud piltidega, neid töödelda, jagada ja teha neist puslesid.

Nintendo Channel

Selle kanali saab tasuta alla laadida Wii Shop Channelist. Nintendo Channel on Nintendo ja Wii veebiajakiri, kust leiab uute mängude kohta teavet ja saab vaadata tutvustavaid videosid. Lisaks sellele saab anda mängudele enda hinnangu ja jälgida, mis mänge ja kui kaua on eesoleva konsooliga mängitud. Samuti saab alla laadida Nintendo DS ja DSi mängude demosid.

Mii Channel

Kasutades Mii Channelit saab luua 3D karikatuuri iseendast, sõbrast, kuulsusest või kellest iganes soov on. Miist saab mängija profiil ja avatar. Mängides tasuks kasutada vaid ühte Miid, vastasel juhul ei kandu mänguprogress edasi.

Mii saab saata läbi WiiConnect24-a Mii Paraadile, kus see „suhtleb“ teiste Miidega ja ilmub Wii mängukonsoolide ekraanidele üle maailma. Samuti saab Miisid transportida Wiimote’i abil teistesse Wii mängukonsoolidesse. Selle jaoks on puldi sisse ehitatud mälu, mis mahutab kuni 10 Miid.

Everybody Votes Channel

Selle kanali saab samuti tasuta Wii Shop Channelist alla tirida. Everybody Votes Channelis on mitmeid kõsitlusi, millele saab vastata ühe mängukonsooli kohta kuus liiget. Samuti saab ennustada, kumba vastusevarianti valis kõige rohkem inimesi. Hiljem, kui selguvad küsitluste tulemused, saab võrrelda, kas kuulud enda arvamusega vähemusse või enamusse ja kas ennustus läks täide.

News Channel

Tegemist on uudistekanaliga, mis ühtlasi avardab silmaringi geograafiavallas. Uudiste kõrval on maakaart, millele on märgitud kõne all oleva riigi asukoht. Valida saab mitmete žanrite vahel: maailmauudised, teadus, elustiil jne.

Forecast Channel

Forecast Channeli näol on tegu ilmateate kanaliga, kus edastatakse informatsiooni kohaliku ja ülemaailmse ilma kohta. Nagu kõik teised Wii Channelid, töötab ka see kanal WiiConnect24-a abil ja kuna antud teenus ei toimi, kui konsooli kodukohaks on märgitud Eesti, edastab Forecast Channel esmalt mõne teise valitud riigi ilma. Teave Eesti ilma kohta on olemas, aga info omandamiseks tuleb Eesti kaardilt üles otsida.

Check Mii Out Channel

Siin toimuvad kokkuvõtlikult Miide iludusvõistlused. Miisid saab saata temaatilistele võistlustele, hinnata teisi Miisid ja mõne ilusama ka endale adopteerida.

Erinevad valikuvõimalused Shop Channelis	Mängu detailvaade Shop Channelis	Photo Channeli peamenüü
Piltmõistatuse lahendamine Photo Channelis	Pildi töötlemine Photo Channelis	Hääletamine Everybody Votes Channelis
Uudiste lugemine News Channelis	Kohaliku ilma vaatamine Forecast Channelis	Nintendo Channeli vaade

Wii Channelid  on mängukonsoolile huvitavad lisad, aga oma olemuselt väga konarlikud. Laadimine võtab palju aega ja ei ole võimalik aru saada, kui kaua veel ootama peab. Esialgu on Wii Channeleid huviav sirvida, aga aja möödudes võib juhtuda, et kõrgeregistrilised helid ja pikk ootamine tüütab ära. Piltide ja ilmateate vaatamiseks ning uudiste lugemiseks on palju mõistlikum kasutada arvutit või muud kiiremini toimivat varianti.

Mina, kui polügaamiline konsoolipidaja ja mängulembeline inimene, pean mõningaid Wii Channeleid ebapraktilisteks ja sisutühjadeks. Kuid selge mõtlemine ütleb, et minupoolne sallimatus Wii Channelite suhtes on kõige paremaks näiteks, kuidas Nintendo on täitnud Wiile püstitatud eesmärgi: luua see revolutsioonilisena ja kõigile.

Kuidas nii? Terve maailm on täis inimesi, kes ei oska suurt midagi arvata nendest mängudest, mida mina mängin. Kuskil on kellegi vanaisa, kes loeb minu poolt laimatud Wii News Channelist uudiseid rõõmuga ja ootab, endal silmad peas säravad, kuni leht alla laeb. Täpselt nii nagu mina ootasin rõõmuga Wii Shop Channelist alla laadivat mängu „Kirby 64: The Crystal Shards.“

Kusagil mujal on kaks õde, kes teineteisel Wii pärast juukseid peast katkuvad. Esimene tahab vaadata, kuidas läheb tema hoole ja armastusega valmistatud Miil järjekordsel võistlusel Check Mii Out Channelis ja teine soovib Wii Balance Boardil lõõgastavaid joogaharjutusi teha. Samal ajal peksan mina kõik kodused teleka tagant ära, et pisut „Super Mario 64-a“ mängida.

Ja kuskil kaugel-kaugel, kohas, millest ma kunagi kuulnudki pole, mängib kellegi väike vend salaja Sega poolt toodetud verist mängu „MadWorld“ ja väriseb korraga hirmust, jälestusest ja rõõmust. Mis mina samal ajal teen? Saadan läbi Wii Message Boardi enda härra e-postiaadressile armsaid vabandavaid kirju, sest mul on vahepeal tekkinud süümepiinad, et ma nii isekas olin ja tal telekat vaadata ei lasknud ning mõtlen endamisi, mis asi see Wii nüüd õieti on – pea pooled asjad, mida Wii abil teha saab, ei ole seotud mängimisega, seega on seda pisut vähe nimetada mängukonsooliks. Inglisekeelne väljend home entertainment system näib Wii puhul asjakohasem.

Wii positiivsed küljed:

• mõõtmetelt väike
• sisse ehitatud Wi-Fi-moodul
• nostalgiapuhang Virtual Console’is
• kiiresti õpitav mänguloogika
• seltskonda soosivad mängud
• soodne hind
• elamuste laiendamine lisatarvikutega

Wii negatiivsed küljed:

• jääb võimekuselt alla sama põlvkonna konsoolidele
• aeglane kasutajaliides
• WiiConnect24-a kasutamisel suur voolutarve
• mõned mängud vajavad lisatarvikute ostmist
• nõuab palju liikumisruumi

• Nintendo Wii mängukonsool Photopointis

• Eesti parim valik Nintendo Wii lisatarvikuid Photopointis