Huawei telefonid on mulle algusest peale meeldinud, sest neil on läbi aegade olnud maitsekas disain (mis küll kahtlaselt iPhone’e meenutab) ning korralik koostekvaliteet.

Minu suureks meelhärmiks, aga tekkis mingil hetkel nii Ameerika Ühendriikide valitsusel ja seejärel ka Google’il umbusaldus Huawei vastu ja sellest alates on nende telefonid minu jaoks muutunud põnevapoolseks kurioosumiks. Huawei ise aga meelt ei heida, vaid ehitab täie usinusega oma personaalset universumit oma tarkvarapoe ja rikkaliku tootevalikuga, kuhu vältimatult kuuluvad ka juhtmevabad kõrvaklapid kui osa kaasaegsest elustiilist.

 

Välimus

FreeBuds 4 välimuse juures on Huawei oma traditsioonidele kindlaks jäänud. See tähendab, et disain on endiselt maitsekas ja funktsionaalne, ehkki enam see Apple’i toodangut eriti ei meenuta.

Minu kätte sattunud mudel oli üsna kirjeldamatut ehkki meeldivat tooni. Huawei ise nimetab seda tooni hõbedaseks härmatiseks (frost silver), aga kuna ma olen hõbedat selle eri kujul näinud, siis vähemalt minu keel tõrgub seda hõbedaseks nimetamast. Samahästi võiks seda nimetada relvmetallikuks (gun metal). Kõlab eksootiliselt, kas pole? Igatahes on see mäekõrguselt üle Apple’i monotoonselt valgest.

Kui enamus juhtmevabadest klappidest, mis minu kätte satuvad, on reeglina enam vähem kandilistes laadimiskarpides, siis Huawei on ilmselt eristumise eesmärgil valinud karbile kettakuju. Mis põhimõtteliselt polegi paha, aga ümaratel asjadel on tavaks kergemini taskutest jms kohtadest välja libiseda.

Täiesti juhtmevabad kõrvasisesed klapid jagunevad laias laastus kaheks – punnid ja varrega punnid. Huawei FreeBuds 4 klapid on varrega punnid, mille põhiosa meenutab oma kujult ikoonilisi Apple AirPods mudelit, aga ainult vars on sellele kinnitatud veidi teisiti ja samuti tundub see olevat veidi pikem. Kuid tänu nende värvile ei saa keegi vähemalt öelda, et kõrva on torgatud elektrihambaharja otsik. 

 

Tarkvara

Tarkvaraga päris valutult ei läinud,  sest Huawei rakendust pole ei Google ega ka Apple rakendsute poodides saada, kuid tootepakendil on mugav QR-kood, mis juhib telefoni õigesse kohta Huawei AI Life äppi allalaadima. See oligi asja kergem osa, sest kõrvaklappide ja iPhone nutitelefoni paaritamine selle rakenduse abil oli paras kannatuste rada ehk siis rada, mis oli täidetud kannatlikkusega.

Kõigepealt ei näinud telefon kõrvaklappe automaatselt. Kui ma ühendasin neid jõuga ehk manuaalselt, siis mingi leidmisprotsess toimus, kuid seadmete paaritamine lõppes korduvalt 99% juures ebaedukalt. Tegelikult olin ma juba lootust kaotamas, kuni otsustasin siiski tuima järjekindlusega proovida seadmete automaatset ühendamist. Peale umbes 10-minutilist katsetamist võitis siiski inimgeenius elutu tehnoloogia ning telefon ja klapid jõudsid lõpuks üksmeelele.

Tarkvara ise on üsna lihtsakene intuitiivne ja selge. Saab näha klappide aku täituvust, sisse-välja lülitada mürasummutust, muuta klappide puudutuste, pigistuste ja koputuste funktsioone, lisada bassi või kõrgeid sagedusi, panna klappe häält tegema, et neid üles leida. Ühesõnaga üsna elementaarsed.  

 

Kasutamine

Sissejuhatuseks pean siin ütlema, et mulle üldse ei meeldi Apple AirPods kõrvaklappide kuju. Seda põhjusega – need ei püsi mul kuigi hästi kõrvas. Tõsi, maha pole just kukkunud, kuid tunne on selline, et neid peab pidevalt kohendama ja sügavamale kõrva toppima, et need välja ei pudeneks.

Huawei FreeBuds 4-ga on mul täpselt sama lugu – nende kuju pole minu kõrva järgi. Sellest omakorda võivad tuleneda järgnevad probleemid nagu näiteks see, et nii klappide aktiivne kui passiivne mürasummutus erilist kriitikat ei kannata. Vähemalt mina ei suutnud eristada kui aktiivne mürasummutus oli sisse või välja lülitatud.

Klappide haldamine puudutuste, koputuste ja pigistustega seevastu funktsioneeris igati kenasti. Ehkki helitugevuse reguleerimine klapivarre silitamisega oli veidi aeganõudev ja tüütuvõitu, – telefonist oleks see märksa kiirem.

Kõrvaklappide juures tuleb vältimatult peatuda ka helikvaliteedil eriti, kui oma kodulehel räägib Huawei midagi kõrge eraldusvõimega helist. Minu üle keskmise koolitatud kõrvale seevastu tundus see lihtsalt pisut parem kui tavaline AirPods’ide heli st mitte midagi märkimisväärset. Küll aga oleks oodanud pisut valjemat heli. Vähegi reipama muusika juures jäi mul kogu aeg tunne, et pisut jääb nagu puudu, tahaks heli veidi juurde keerata, kuid ei saa, sest heli on juba põhjas. Ka see võib muuseas olla põhjustatud sellest, et need klapid kuigi tihkelt kõrva ei käi. Ilmselt on see aga hea kõrvade tervisele ehk siis kuulmisele kui sellisele.

Kasutuskogemuse magusamad palad olen säästnud just peatüki lõpuks.

Mulle avaldas suurt muljet nende klappide võimalus olla korraga ühenduses kahe seadmega. See on ideaalne näiteks olukorras, kui sa vaatad oma tahvlist filmi klappidega, et teisi mitte segada, aga samal ajal saad sa sama mugavalt vastata ka oma telefonile.

Mul on siiralt kahju, et Apple’i seadmed sellist suurepärast võimalust ei paku.

Teiseks avaldas mulle muljet klappide aku vastupidavus ning ka see, et Huawei rakendus näitab eraldi nii kummagi klapi, kui ka laadimiskarbi aku täituvust.

 

Kokkuvõtteks

Nende Bluetooh kõrvaklappidega kuulates ning neid kasutades tekkis mul tunne, et nende kasutaja on riietatud samasuguse hõbedase härmatise tooniga ülikonda või kostüümi nagu on klapikarp. Tegu on tegusa sebijaga, kellel on äkki isegi kaks telefoni, millega asju ajada: üks töö- ning teine erakõnedeks. Heli kvaliteet pole talle nii oluline kui aku vastupidavus ning mõistagi on oluline klappide esinduslik väljanägemine, et suhtluspartneritele muljet avaldada.

Kui ma oleksin Apple AirPods’ide kasutaja, siis mõtleksin sügavalt Huawei FreeBuds 4 ülemineku peale – hoolimata sellest, et need ei kuulu Apple’i ökosüsteemi. Seda enam, et isegi hinnaklass on neil mõlemal üsna sama. 

 

• Telli valget või hõbedast värvi Huawei FreeBuds 4 klapid endale Photopointist ››