Mõnikord tuleb elektroonikatootjatelt oma tuleviku suhtes selliseid väljaütlemisi, mis panevad enamuse inimesi kulmu kergitama ja ülepingutatult sarkastilise ja nöökiva häälega küsima “No kuulge mehed. Tõsiselt räägite või?”

Üks sellistest oli Nokia teadaanne, et nemad panevad telefonikaamera sisse 41 megapikslit mis hakkavad tegema tohutu head pilti. Skeptilisus tehnikainimeste seas oli tohutu – sellist piksliarvu on varem nähtud vaid tikutoosist suurematel sensoritel ja kompktkaamerate megapiksliralli nende pildikvaliteeti nüüd just eriti meeletult ei tõstnud. Teinekord on pidanud aga sarkastilised skeptikud tulevikus saba jalge vahele tõmbama, kuna uskumatu saigi teoks.

Nokia 808 PureView on jõudnud meieni ja vaatame mis loom ta siis tegelikult on.

Telefon on üpriski väike, mis on mõnus vaheldus tänapäevasele trendile teha labidamõõtu telefone. See teeb tema põhieesmärgiga seotud toimingud lihtsamaks, nagu rääkimine ja kaasas kandmine. Väiksus seostub tal küll vaid kõrguse ja laiusega, paksuse osas on lugu vastupidine. Nutitelefoni kohta omajagu pekise korpuse on ilmselt tinginud kogukas kaameraosakond, mis omakorda veel tunduvalt korpusest välja punnitab.

Koostekvaliteet on hea, vähemat ei tasuks sellise hinnaga telefonilt ka oodata. Disainiauhindu Nokia 808 ilmselt endale ei rebi, siin on pigem lähtutud vaid tehnilistest vajadustest. Eks ta ole maitse asi, aga minule meeldib küll Nokia N9 ja sarnaste Lumiate välimus rohkem.

Telefoni esipaneeli katab must Gorilla klaas, mille servad mugavalt pisut tahapoole kaarduvad. Klaasi all on 4″ AMOLED ekraan. Ekraani lahutusvõime on pisut madal, aga olukordi, kus see häiriks, on harva. Värvid on aga ekraanil head ja pilti näeb ka eredas päikesevalguses.

Ekraani all on riba, millel on kolm nuppu, mis seetõttu, et tegemist on Symbianiga, erinevad enamustest mitte-Nokia telefonidest. Äärmised on kõne alustamise ja kõne lõpetamise nupud – punane ja roheline. keskmine nupp on koduekraanil rakenduste käivitamiseks, muul ajal koduekraanile naasmiseks. Koduekraanile saab ka punase nupuga aga see paneb käimasoleva rakenduse kinni. Punasest nupust käib ka telefoni sisse-välja lülitamine.

Telefoni paremal küljel on kaamerapäästik – kaheastmeline, ehk saab eraldi kontrollida, kuna kaamera teravustab ja kuna pildistab. Sellele  nupule litsumine koduekraanil olles käivitab ka kaamera. Huvitaval kombel pole Nokia nii kaamerakesksele telefonile vaikimisi kaamera appi ikooni töölauale välja toonud. Keskel on ekraaniluku nupp. Nokiale ja Symbianile omaselt ei ole see mitte vajutatav vaid allapoole nihutatav, mis on iseenesest päris mugav. Nuppu sekundi all hoides pannakse käima kaamera LED valgusti, et kasutada seda taskulambina. See on tegelikult üks ägedamaid funktsioone Symbianiga telefonide juures – Androidil peab siiamaani reeglina selle jaoks kasutama eraldi alla laetavat appi. Üleval on topeltnupp heli reguleerimiseks. Siit on näha ka see kui palju suur kaameraplokk telefonist välja punnitab. Viimane on ka üsna raske, seega vajab telefoni ebatavaline kaalujaotus pisut harjumist, aga näpule on see hea toetuspunkt.

Telefoni teisel küljel ja alumises otsas pole midagi eriti huvitavat.

Telefoni ülemises otsas on kõrvaklapipesa, microUSB pesa ja microHDMI pesa, viimane on endale peale saanud ka kaitseklapi. Kaasas on kõrvaklapid, USB kaabel ja adapter seinast laadimiseks.

Telefoni taga on see kurikuulus kaamera. kaamerast räägime pärast pikemalt.

Tagakaas on paksemast plastikust, ja tema siseküljel on näha NFC antenn. NFC  (Near Field Communication) on uus tore andmeside viis, millega saab kiirelt ja mugavalt kahe telefoni vahel kontakte vahetada lihtsalt telefonid omavahel kokku pannes, või ka näitaks teha passiivseid kiipe, mida saaks panna trükireklaamide sisse – puudutad telefoniga reklaami, ja avab reklaamitud veebilehe telefoni brauseris. Nokia on kaasa pannud ka mõned NFC põhised multiplayer mängud, neid aga saab mängida vaid koos mõne teise NFC telefoniga mis toetab samu mänge, seega jäi see funktsioon testimata, muud NFC võimalikud kasutusalad ei ole veel juurdunud, aga tulevik on veel ees ja see tõotab hea asi olema. Aku on samuti üks selle telefoni plusse – vastupidavus on päris hea ja see, et aku on vahetatav, rõõmustab matkaselle – pikemale matsasviibimisele saab kaasa võtta varuaku. Üleüldse vihjab siin käik sellele, et kuna kaamera dikteerib telefoni paksuse, siis on telefoni sees ruumiga priisata.

aku all on pesad MicroSIM kõnekaardile, mis on vähemasti korralikemates telefonides üpris kiiresti standardiks saanud, ja MicroSD mälukaardile. Telefonil endal on päris suur sisseehitatud mälu – 16GB, mis on mõistlik kaamera suuremapoolsete failide mahutamiseks. Pureview režiimis pildid kõiguvad enamasti 1-4MB vahel, täisresolutsioonis pilt võtab üle 5MB.

Selle telefoni absoluutselt suurimaks miinuseks on see, et ta töötab Symbiani operatsioonisüsteemil. See tarkvara on väga mitmepalgeline – tal on mõningaid väga häid, aga teisalt ka mitmeid üsna tüütuid omadusi. Symbiani on küll üritatud teha võimalikult Androidi sarnaseks – on lisandunud samasugune allatõmmatav kardin, appide list on sarnane, jne.

Symbianil on omalt poolt kah mõned huvitavad lisad – erinevalt Androidist saab keerata horisontaalseks ka koduekraane. Kuva saab keerata aga ainult vasakule küljele (igal pool, kus see on võimalik, mitte ainult koduekraanidel), seega pole päris ükskõik mis pidi telefon kätte satub. Teine oluline hea asi on see, et app listis ilmub taustal töötava rakenduse juurde väike rõngas, mis aitab tuvastada ebavajalikult käima jäänud appe.

Suurim miinus on tema üpriski kohmakas kasutajaliides. menüüd ja erinevate valikute vahel navigeerimine on päris kohmakad ja ebaintuitiivsed.Kontrast on eriti tugev samuti Nokia kasutatud Meego eriti puhtajoonelise operatsioonisüsteemiga. Mitmed tavapärased toimingud võtavad üks kuni mitu nupuvajutust/lohistamist/allhoidmist rohkem, kui konkureerivates operatsioonisüsteemides vajalikuks peetud. Kõneloendis ja kontaktide loendis, mis näevad põhimõtteliselt samasugused välja, annab kontaktile vajutamine erineva tulemuse – ühes helistab kohe, teises annab valiku, kas saata näiteks hoopis sõnum. nii võib päris sageli helistada kellelegi, kelle kohta sa tahtsid ainult numbrit vaadata. Kaasas olev veebibrauser ja ka näiteks tõenäoliselt paljukasutatud Facebooki app on üsna funktsioonivaesed. Telefoni lukustamine käib ka omamoodi loogika järgi. Mõnikord suundub telefon kohe puhkeekraanile, kus näha vaid kell, mõnikord ilmub ainult tegumiribale tilluke lukuikoon. Millest selline erinevus tuleneb jäi mulle arusaamatuks, ja see võib tekitada pisut segadust, kas sai nüüd lukku või ei.

Koduekraanide vahetamisel sõidavad ikoonid küljelt küljele, aga taustapilt vahetub staatiliselt, ja vaikimisi on igal koduekraanil erinev pilt. See ei tee koduekraanidelt millegi tagaotsimist sugugi lihtsamaks. Telefon jooksis ka kord-paar kinni, nii et oli vajalik restart.

Symbian on aga tõenäoliselt vajalik ,kuna ükski teine opsüsteem ei suuda hetkel selle kaameraga hakkama saada – seda kaamerat on tegelikult arendatud juba viis aastat ja just selle platvormi peal, ja siis ei olnud Symbian veel nii tahaplaanile jäänud kui praegu. Naised saunas rääkisid, et võibolla tuleb sellest telefonist välja ka Windowsiga versioon, aga sellele ei leidnud hetkel kinnitust. Üsna kindel on aga see, et Nokial on suured plaanid nii Pureview kaameratega kui Windowsi platvormil telefonidaga, seega kui mitte selle mudeli puhul, siis kindlasti saame me tulevikus seda kaamerat näha mõnel teisel Windowsi platvormiga telefonil.

Mida see kaamera aga endast siis kujutab? Peab tunnistama et tegemist on tillukese tehnilise revolutsiooniga. Kuigi megapiksleid on tal tõesti 41, annab kaamera välja vaikimisi 5mp faili, kasutades  meetodit nimega oversampling. Võtan siinkohal pisut aega, et selgitada, miks see hea on. Digipildis on igal piksil väärtused sinise, rohelise ja punase kohta, ja nende kolme värtuse suhtest kujuneb tema tegelik toon. Kaamera sensoril salvestab piksel aga ainult ühe nendest kolmest väärtusest. Ülejäänud kahe värvikanali väärtused arvutatakse kõrvalasuvate teist värvi pikslite järgi. Inimese silmas on samuti rakud, millest igaüks on tundlik vaid ühele nendest kolmest värvist, seega on mehhanism üsna sarnane. Erinevus on selles, et meie silmas on “megapiksleid” hinnanguliselt 200-300 ja me ei saa kunagi eraldada ühte pikslit ja näha mis värvi tema nüüd salvestab ja hinnata tema kvaliteeti. Lisaks on silmas eraldi rakud mis tajuvad ainult heledust-tumedust. Pureview puhul töötab ühe salvestatud pildipiksli jaoks peotäis eri värvi sensori piksleid, sealhulgas ka ilma värvifiltrita, üldisele heledusele reageerivaid. Sellest tulenevalt on igas pildipikslis olemas informatsioon iga värvikanali kohta, mistõttu ei ole kahe värvikanali suhtes arvutusviga, ja kuna sama värvi piksleid on samuti kaks, siis iga piksli enda hälve ühtlustatakse samuti rohkemal määral välja.

Teoreetiline nohikujutt on nüüd läbi aga praktikas tähendab see seda, et heade tingimuste korral saab sellest kaamerast praktiliselt müravabasid, väga tõetruu värviga ja üliteravaid pilte (viimasele aitab kõvasti kaasa ka Zeissi optika). See pildikvaliteet, milleks see kaamera suuteline on, ületab igapäevapildistamise seisukohalt pea iga kompaktkaamera. Samas ei ole elu aga nii lilleline. Digisensorite igipõline vaenlane, vähene valgus ei jäta oma sõna ütlemata, ja esimese hooga arvasin ma, et selle telefoniga ei saagi hämaras pildistada. Kui kasutada edasijõudnud seadistuste reziimi, siis on näiteks öösel lõkke ääres pildistades ekraan must, lõkke koha pealt ainult miskit virvendab. Autofookuse jaoks on tal küll olemas LED lamp, aga tema töökaugus on lühike ja selles olukorras ei suutnud ta kaamerat teravaks saada, seega jäigi pilt tegemata. Alles hiljem avastasin, et pilti on võimalik teha pimedas vaid siis, kui valida öövõtte režiim,mis paraku välistab enamuse manuaalsetest valikutest.

Tubastes tingimustes on muud režiimid samuti valla, aga välgust saab loobuda harva – käevärisemisest tulenev udusus tuleb väikese sensoriga eriti kergesti esile ja aegajalt kohtab ka telefonikaameratele omaseid värvimoonutusi. Kaameral on korralik võimas ksenoonvälk, nagu ka päris fotokatel. See asub küll otse objektiivi kõrval seega, kuigi ta säritab täpselt ja valgustab hästi kaadrit, eriti kunstilist valgusjoonist ta ei anna ja kipub tegema punaseid silmi. Sellest hoolimata on see välk kordades enamat kui ühelgi teisel telefonil ja on vähe kompaktkaameraid mis selles vallas paremat tööd teeks. Zeissi telefoni kohta keerulise ehitusega objektiiv on fikseeritud fookuskaugusega, et pakkuda teravaimat pilti ja võimalikult vähe moonutusi. teravustamine käib tervet objektiivi edasi-tagasi liigutades ja pureview sensor võimaldab kasutada digisuumi kuni 3x ilma et peaks kasutama interpoleerimist. viimase mõju pildikvaliteedile oleks hävitav.

Manuaalsed valikud pakuvad päris palju võimalusi, nagu särikahvel, värviküllasuse ja kontrasti muutmine jne. Säri ja ava veel ise valida ei saa. Lisaks on võimalik pildistada 38 megapiksliga  “tavalises” reziimis, mis näitab, et see sensor on juba eos väga kvaliteetne – kuigi müra on nüüd juba hästi näha, on pilt hea valgustuse korral, näiteks kaamera enda välgu tööulatuses, siiski päris terav ja hea kvaliteediga, eriti arvestades seda kui tillukesed need pikslid tegelikult on.

Ühtekokku on tegemist telefoniga, millel on üks suur miinus ja üks suur pluss: ta töötab symbianil ja tal on parim saadaolev telefonikaamera. Kui sinu eesmärk on loobuda kompaktkaamerast telefoni kasuks, et ei peaks mitut vidinat kaasas kandma, ning sul ei ole eriti pretensioonikas telefoni muude toimingute mugavuse üle või oled kohanenud eelnevalt Symbianiga, siis on see tõenäoliselt parim valik. Kui sa tahad telefoni mis oleks tegelikult, nagu üldine trend tänapäeval on, pisike tahvelarvuti ja näeks stiilne välja, siis on konkurentidel paremaid pakkumisi.

Kaamera on tal teoreetiliselt igal ajal meeletult hea pildikvaliteediga, ületades iga kompaktkaamera. Praktikas pidurdab teda kohati tarkvarapoolsed konarused ning see, et ta on ikkagi üsna väikeseks pakitud. Tegemist on esimese telefoniga, mille kohta julgen öelda, et säästukompakti võib nüüd aknast välja visata. Premium-kompaktidel on veel mõningaid eeliseid, näiteks optiline suum, rohkem manuaalseid valikuid, sealhulgas nuppudena välja toodud ning suuremast sensoripinnast tulenevad eelised, näiteks rohkem teravussügavust, ning teatud keerukamad pildistamistingimused suudavad Nokiat rohkem üllatada ja segadusse ajada.

+ Väga hea pildikvaliteet, vaieldamatult parim telefonikaamera, mis iseenesest on igast kompaktkaamerast etem. (eks näis millist kvaliteeti pakub see, kui kaameratootjad telefone tootma hakkavad)

+ Ksenoonvälk

+ Mõned leidlikud tarkvaralahendused, nt näeb app listis ära taustal töötavad rakendused.

+ Vastupidav vahetatav aku

+ Telefon on kompaktne

– Symbian on kohmakas ja ebaintuitiivne

– Telefon on kaamera tõttu üsna paks ja veidra kaalujaotusega

– Symbiani ja telefoni enda disain ei ole kõige trendikam.

– Kaameral on üksikud “kiiksud”, millega tuleb harjuda ja õppida ümber töötama.

– Symbian….