Android Experience – Sony Ericsson Xperia Neo :: Digitest - Part 5
Pika jutu lühike kokkuvõte
Tänasel päeval ei ole eriti mõistlik mõelda telefonist kui telefonist. Kõik asjad meie ümber on tegelikult arvutid. Isegi pesumasin on tegelikult arvuti, mille küljes on trummel ja veesüsteem. Telefon on väike tahvelarvuti, millega saab helistada. Neo on mõeldud olema mugav ja taskukohane (nii raha kui mõõtude mõttes) multimeediatelefon. Ta ei ole inimestele, kes tahavad ainult helistada ega ka inimestele, kes kogu aeg oma telefonis elavadki. Neo on oma kontseptsiooni raames igati õnnestunud riistapuu, ja kui sa ta ostad ja ta sulle ei meeldi, ei ole asi mitte selles, et oleks tegemist kehva masinaga, vaid selles, et valisid enda jaoks ebasobiva kontseptsiooni. Aga koostame mingi nimekirja ka siis:
| + Ekraan. See lummav ja müstiline ekraan. See võluv ja südantsoojendav ekraan. + Tõsiselt tuju rikkuvate puudujääkide, ehk “pudelikaelade” puudumine. + Stiilne, lihtne, ergonoomiline ja ülevaatlik kasutajaliides. + Kaasas olevad lisatarvikud (eeldusel, et müügilettidele jõuab sama koplektsus, mis mullegi usaldati). + Mugavalt väike taskusse, samas piisavalt suur et oleks mugav kasutada. + Arc’iga võrdväärne suutlikkus. Androidi ja ressursinõudliku multimeedia jooksutamine telefonile raskusi ei tekita. |
| – Ei pääse mugavalt mälukaardile ligi. – Vähe mälu (Aga kaasas on 8GB kaart, mis enamiku inimeste jaoks sellest miinusest plussi teeb). – Aku vastupidavus ei hiilga, aga androfonilt vastupidist oodata ka väga ei maksa. – Sony jonn standarditega – isegi standardse kaabli jaoks on vaja teha ebastandardne pesa. |
On aeg Neo tagasi oma valget jänest otsima saata. Ja ma pean tunnistama – kerge südamega ma seda ei tee. Kusjuures üllataval kombel ei õnnestunudki mul teda ära lõhkuda. Peab nüüd ainult rahakotti vaatama, kas saan endale päriseks kah sellist lubada…
-
Selle nädala top ülevaated
