• Silver Pik
• Avaldatud 16. nov. 2013

Archosel tuleb tootmisliinilt uusi tahvelarvuti mudeleid viimasel ajal ikka väga tihedalt maha. Mõni neist on rohkem õnnestunud, teised vähem. Viimaste aastate jooksul on nad teinud tõelisi pärle, nagu 97 Titanium HD, 97 Platinum HD või ChildPad ning ka täielikke katastroofe, nagu näiteks Family Pad või Chef Pad. Täna luubi all olev 80 Xenon ei ole õnneks viimases grupis, vaid kaldub pigem sinna esimesse. Aga see selleks, kiikame seda Archost natuke lähemalt.

Antud tahvelarvuti kasutab Android 4.1 Jelly Bean operatsioonisüsteemi, mis seab väikesed piirangud. Nimelt ei saa selle versiooniga lisada erinevaid kasutajaid seadmele. Kui sa oled üksik poissmees või disainitundlik neiu, kes ei taha endale iPad’i osta, siis ei ole selles probleemi. Lastega sama seadet jagades on hädaks see, et töölaud (ning ka Google Play rakenduste nimekiri) on risustatud müriaadi erinevate mängudega.

Ekraaniks on 4:3 küljesuhtega 8″ IPS paneel, mille lahutusvõime on 1024 × 768 pikslit. Vähe? Alles 10 aastat tagasi oli see pigem standardvalik CRT monitoride puhul ning veel 6 aastat tagasi olid enamus sülearvutid sellise punktide hulgaga. Samade parameetritega ekraan oli iPad mini küljes ning seal oli see piisav. Tegelikult on sellest maa ja ilm veebi sirvimiseks ning meilide lugemiseks/kirjutamiseks. Kui soovid suuremal ekraanil näiteks filme vaadata või sõpradele näidata oma viimase reisi pilte, siis jah, kuna HDMi väljundit ei ole, tekib väikeseid probleeme.

Samas on IPS paneeli vaatenurk suurepärane iga nurga alt vaadates. Isegi siis, kui vaatenurk ebamääraselt suureks läheb – värvid püsivad loomutruud ning kontrastsus ei muutu.

Seadme tuumaks on Qualcomm Snapdragon S4 kiibistik, mis on küll natuke eilne päev, kuid siiski väga särtsakas. Tahvelarvuti reageerib täpselt sisendite peale ning tüüpilist soodsamale seadmele omast rebenemist pildi kuvamisel ei täheldanud testperioodi vältel. Veebi sirvimine, ka suurema graafilise sisuga, möödus probleemideta. Igapävaste rakenduste (Gmail, Facebook, Google+, Snapseed) toimimine oli ilma tõrgeteta.

Mängudki jooksid kergelt antud seadmel – Adreno 203 graafikaprotsessor suutis nii 2D kui 3D sisu mängleva kergusega ekraanile kuvada. Vihaseid tibusid lennutada või mööda Imola ringrada kihutada mugavas tugitoolis oli lausa lust.

Erinevate ühendustega, kui välja jätta puuduv HDMI väljund, on Archos pildi päris kirjuks ajanud. Väikese luugi taga peitub microSD kaardi ning ka SIM kaardi pesa. Esimesega on võimalik laiendada 4GB sisemälu lausa 64GB jagu – vaata kuipalju sinna dokumente või muusikat mahub.

Sellest edasi on kõrvaklapiväljund, kuid mitte mikrofoni sisend. Iseenesest on see imelik otsus Archose poolt, kuna vähemalt mina ei tunneks end eriti mugavalt tänaval ringi jalutades antud seadet kõrva ääres hoidmas. Või siis, miks oli vaja selle sisse panna telefoni funktsioon? Aga see selleks.

Edasi tuleb microUSB pesa, mida kasutatakse arvutiga ühendamiseks, seadme laadimiseks ning ka lisaseadmete taha ühendamiseks. Olgu selleks siis hiir, klaviatuur, mälupulk või mõni muu seade.

Viimases rühmas on lülitid helitugevuse reguleerimiseks ning seadme sisse-välja lülitamiseks.

Teises otsas peitub üks monokõlar. Jah, paistab küll, et seadmel on kahe kanaliga sisseehitatud valjuhääldi, kuid ei. Teise võre taga ei ole reaalsuses mitte midagi.

Eespaneelil on ülemisel äärel (või vasakul äärel, võta näpust) nii väike kaamera kui kõlar. Kõlar on mõeldud siiski ainult helistamiseks mitte videote või muusika nautimiseks. Samas ma toonitan veelkord – ma tõesti tahaks näha inimest, kes sellega näiteks tänaval helistama hakkaks niimoodi, et tahvelarvuti kõrva ääres on. Või teha ise sotsiaalne eksperiment ning vaadata teiste reaktsiooni?

Tagumine paneel on valge ning plastist. Ühes ääres ilutseb ka väike kaamerasilm. Otseselt sellest tegelikult kasu pole – heades valgustingimustes veel saab midagi selle kaameraga talletada, kuid see ka kõik. Hämaramas on digimüra rohkem kui esimestel digikompaktidel.

Tarkvara osas ei ole tegelikult Archos kunagi silma paistnud, ei heast ega halvast küljest. Plusspunktid bloatware vaba lähenemise eest. Tõesti, ühe Korea tootja S-rakenduste müriaad on ammu ära tüüdanud. Üks teine tootja Taiwanist on vähemalt oma Sense-rakendustega pakkunud integratsiooni rakenduste ja G-teenuste vahel. Archos teisalt, jättis asjad stock asendisse ning laadis ainult enda mugava meediapleieri ning tahvelarvuti kaugjuhtimise rakenduse.

Samas pole nad suutnud sammu pidada suurtootjate (või siis mõne väiketootjaga) – eestikeelset kasutajaliidest nemad veel ei paku.

+ Ekraan
+ Jõudlus
+ Ekraan päikesevalguses
+ 3G modem

– Kaamera kvaliteet
– HDMI väljundi puudumine
– Eesti keele diskrimineerimine tahvli kasutamisel
– Liiga palju plastikut
– Sisseehitatud kõlarite keskpärasest madalam kvaliteet

Väga kriitiline selle tahvli kallal olles (tunnistan ausalt, Archos 80 Xenon kasutamisega oli samal ajal Nexus 7 2013 testperiood käsil, mis pani kõik teised seadmed kõrval kahvatuma), siis noriks natuke rohkem koostekvaliteedi kallal. Tagumine plastikust paneel paindus kergelt läbi ning ei sisendanud kindlust. Teisalt fotograafina ei suuda ma jätkuvalt mõista antud seadmetes tagumise kaamera vajalikkust. Selle asemel oleks võinud ju teise kõlari või HDMI väljundi anda.

Plusspoolena mainin ära korralikult toimiva WiFi ning 3G andmeside ning asjaliku aku. Lisaks tõesti hea pildiga ekraani. Kui nüüd ainult kasutaks tootja Gorilla tüüpi klaasi, et sõrmejäljed nii kiirelt end koduselt klaasil tundma ei hakkaks.

Lõppkokkuvõttes on tegu mõistliku tahvelarvutiga, mis pakub stabiilset kasutuskogemust igapäevases kasutuses – särtsakas, hea pilt, 4:3 küljesuhtega ekraan, vajalikud ühendused olemas ning aku peab hästi vastu. Mida enam tahta nii soodsa hinna eest, eks?

Archos 80 Xenon Photopointis 199€