Kui me nüüd kõrvaklapiturul laiemalt ringi vaatame, siis märkame ühte uut trendi, mis üha jõudsamalt on ennast kehtestamas.

Nimelt on erinevad tootjad hakanud populariseerima ühte tootekategooriat, mida päris kõrvaklappideks ehk ei saagi tegelikult nimetada.

Erinevalt klassikalisest kõrvaklapist ei sulge need meie kuulmekanalit, vaid suunavad oma heli sinna väikeselt distantsilt. Inglise keeles kutsutakse neid “open ear” kõrvaklappideks, mis siis eesti keeles kõlaksid nagu vabakõrva klapid (sest “open air museum” on ju vabaõhumuuseum).

Üksteise järel on minugi käest lühikese aja jooksul läbi käinud koguni kaks just sellist vabakõrva kõrvaklappi.

Xiaomi OpenWear klappidest olen ma siin ajaveebis juba juttu teinud ning nüüd on järjekord Bose Ultra Open Erabuds käes.

Bose Ultra Open Earbuds välimus

Minu kätte sattunud Ultra Open Earbuds klapitops oli liivakarva ehk väikeste mööndustega ka elevandiluuvärvi, aga need on müügil ka mustas ja sinises värvitoonis.

Kergelt sujuvate nurkadega aga üldiselt täiesti silmapaistmatu, isegi märkamatu disain. Karpi avades muutus asi, aga diametraalselt.

Kui enamus vabakõrva klappe kinnituvad spetsiaalse konksuga oma kandja kõrva taha, siis nendega olid lood hoopis teised. Nimelt kinnituvad Bose Ultra Open Erabuds klapid kandja kõrvalesta külge nagu nö klõpsuga kõrvarõngad.

Konkreetset klambrit siin pole, vaid Apple AirPodse meenutava klapiosa külge on painduva varrega kinnitatud tilluke tünnike, mis siis surub vastu klapiosa, jäädes ise diskreetselt kõrvalesta taha varjule.

Kui need kõrvaklapid juba karbis jätavad eristuva mulje, siis kõrva küljes on need tõelised pilgupüüdjad. Kogu oma testperioodi jooksul ei näinud ma ühtegi teist inimest selliste klappidega.

Küll aga püüdsin nii mõnegi huvitatud pilgu, mis oli mu kõrvadele suunatud. Seda põhjusega, sest kõrvas jätsidki need üsna ulmelise mulje oma plastise ja metallise välimusega.

Tegelikult ei oska mitteteadlik isik neid isegi kõrvaklappideks pidada, vaid mistahes muuks high-tech seadmeks, mis kõrvade külge kinnitatud. Või, jah, ka mingiteks veidrateks kõrvarõngasteks.

Bose nutiseadme rakendus

Nii nagu iga endast lugupidav juhtmevaba kõrvaklapp, siis kasutavad ka Bose Ultra Open klapid oma nutirakendust.

Tegelikult on vähemalt App Store’is isegi kaks rakendust, kuid tegelikult töötab nende klappidega vaid üks, mille ikoonil on suur B-täht ehk “Bose App”.

Rakendus ise on moodsalt minimalistlik ning kui üdini aus olla, siis ega ma seda eriti ei kasutanudki. Põhiliselt sellepärast, et pakutavad valikud olid laias laastus minu jaoks tarbetud.

Kõigepealt muidugi ekvalaiser, millel koguni kolm sagedust, mida muuta sai. Tegelikult sai neid muuta ka lihtsa nupulevajutusega ja rakendus pakkus nelja võimalust – tõsta esile või vähendada kõrgeid või madalaid sagedusi. Not my cup of tea.

Lisaks võis rakenduse abil valida ka stereoheli ja ruumilise (immersion) heli vahel. Kui seda ruumilist heli Bose enda testheliga testida, siis oli vahe märgatav, kuid märksa keerulisemaks läks, kui sellega tavalist muusikat kuulata.

See tähendab, et vahe tavalise ja ruumilise heli vahel oli märgatavalt väiksem ning tegelikult pole ma päris kindel, mida see heliga tegi, sest kokkuvõttes eelistasin siiski klassikalist stereoheli. Kokkuvõtteks olen ma juba selle rakenduse kohta kirjutanud märgatavalt rohkem, kui asi seda väärt on.

Heli

Heli ja selle kvaliteet on iga kõrvaklapi puhul ilmselt kõige olulisem faktor ja antud vabakõrvaklappide konstruktsioon seab sellele paratamatult piirangud.

Ja see on täiesti mõistetav nii et ei maksa oodata peadpõrutavat bassisaundi või erakordselt detailselt heli, sest nende klappide ehitus välistab need mõlemad.

Siiski asjaolusid arvestades oli klappidest kostuv heli igati meeldiv ja täiesti piisavalt detailne isegi minusuguse audiogurmaani jaoks. Rõhutada tuleks siin aga seda, et asjaolusid arvestades.

Tegelikult tekkis mul Ultra Open Earbuds mugavust ja helikvaliteeti arvestades isegi mõte need ka endale soetada, aga ratsionaalne audiofiil minus sai siiski võitu ning südametunnistus lihtsalt ei lubanud teisi tavalisi klappe jätta sahtlisse tolmu koguma.

Kuigi kõrvaklapid on põhimõtteliselt loodud selleks, et mitte kaotada sidet välismaailmaga st kuulda, mis ümberringi toimub, siis helikvaliteet tuli tõeliselt esile alles siis, kui mind ümbritses vaikus.

Bose Ultra Open Earbuds – kuidas oli neid kasutada?

Nii nagu igasuguste uute asjadega, siis vajasid ka need vabakõrvaklapid teatavat õppeprotsessi sisseelamiseks. Oma eneseväärikuse huvides ma seda siin kajastama ei hakka, kuid võin uhkusega öelda, et sain hakkama ka ilma manuaali kasutamata.

Igatahes võttis klappidele õige asendi leidmine oma aja ja siin tekkis mul ka üks põhiline küsimus/mõte – nimelt on mul tunne, et nende helikvaliteet ja -tugevus sõltuvad suuresti kasutaja kõrvade ehitusest.

See tähendab, et kui on sellised klassikalised kõrvad, siis ei tohiks heliga mingeid probleeme tekkida, aga erinevate kõrva kujude puhul ma tulemuste eest vastutada ei julge. Ehk on soovitav eelnevalt vaadata juutuubist vms kuidas klapp kõrva käib ning selle alusel otsustada, kas kõrvad on selleks sobivad või mitte.

Positiivne kasutuskogemus algab muidugi juba karpi avades. Erinevalt kümnetest ja sadadest teistest juhtmevabadest kõrvaklappidest ei pea neid karbist kümne küünega välja urgitsema. Need istuvad oma madalates pesades, kus tugevad magnetid neid paigal hoiavad. Ja klapid ei kuku avatud karbist välja ka mõõduka raputamise korral.

Nagu iga kõrgema klassi klappide puhul teatavad kõrva külge kinnitatud Ultra Open klapid esmalt oma ühendumisest seadmega. Muuseas, ka paaritamine telefoniga käis üsna nobedasti ja sujuvalt.

Nagu enamus high-end klappe, nii on ka Ultra Open’id puutetundlikud st vajutustega saab peatada muusikat, vahetada lugusid, vastata kõnedele, silitades aga muuta helitugevust.

Kuna aga need klapid istusid ülimugavalt ja peaaegu märkamatult mu kõrva küljes, siis ma lihtsalt ei julgenud neid väga mudida, et need kogemata kõrva küljest ära ei pudeneks.

Kui paljud vabakõrvaklapid käivad konksuga kõrva taha, siis Bose omad on eriti sobivad prillikandjatele nagu ma ise – siin on mugavust pikkadeks tundideks.

Mikrofoni heli on üldiselt Bosele omaselt heal tasemel, kuigi mitte midagi, millest võiks või tahaks koju kirjutada.  Samas sõltub see suuresti ka sellest, millises asendis on klapid kõrva küljes.

Üllatavalt hea oli ka aku. Kui Bose ise lubab ühe laadimisega 7,5 tundi, siis on isegi mõned arvustajad peale minu saanud märgatavalt paremaid tulemusi nagu üle 9 tunni jms. Seda muidugi ilma ruumilise helita, mis vähendab aku pidamist umbes poole võrra (ühe laadimisega 4,5 tundi). Karbis on pauerit muusika kuulamiseks kokku u 19 tunni jagu või isegi rohkem.

Millise hinnangu annan kokkuvõtvalt?

Mulle kui tõsisele kõrvaklapihoolikule meeldis Bose Ultra Open Earbuds mudel vägagi. Põhiliselt muidugi tänu sellele erilisele vabadusetundele kõrvades, mida ei kammitsenud mingid tropid ega konksud.

Teiseks tugevaks plussiks oli meeldiv heli (eriti vaikses keskkonnas) ja kolmandaks meeldis mulle isiklikult nende klappide eripärane välimus, ehkki see ei pruugi kõikidega nii olla.

Kõige problemaatilisem nende kõrvaklappide juures on ilmselt nende hind. Üle keskmise on klappide eest reeglina nõus maksma audiofiilid või lihtsalt muusikasõbrad, et nautida head detailset heli, säravaid kõrgeid sagedusi ja tummist bassiheli.

Seejärel on veel inimesed, kes lisaks heale saundile tahaks ka aktiivset mürasummutust, mis aitaks neid näiteks lennukitega ringi lennates või töö juures süveneda. Bose Ultra Open Earbuds ei paku paraku kumbagi.

Kellele siis need ksobiksid? Kõigepealt muidugi neile, kes ei saa või ei taha ümbritsevaga kontakti kaotada. Seejärel nendele, kes erinevatel põhjustel ei talu, kui neil midagi kõrvas või üle kõrva on, sest see võib olla füüsiliselt ebamugav ka juba lühikesel kuulamisel.

Ideaalne aga on muidugi inimene, kes ei saa/taha kaotada ühendust maailmaga, aga tahab kuulata muusikat ilma oma kõrvu ummistamata. Näiteks muidu vaikses töökeskkonnas, kus on oluline omavahel suhelda, aga samas tahaks ikkagi midagi tujutõstvat kuulata.

Selline tasane taustamuusika, mis ka töö kergemaks muudab. Ilma, et kolleegid peaksid kontakti saamiseks kätega vehkima vms. Tegelikult muidugi sobiksid need ka paadunud audiofiilile, et tema kõrvu veidi tuulutada ja vahepeal neile veidigi puhkust anda nö päris klappidest.

Juhul, kui tunned, et just need on sinu kõrvadele parimad, siis leiad need mugavalt otse Photopointi veebipoest või esinduskauplustest. Ära ainult unusta enne oma kõrvu üle vaatamast. :)