Canon EOS 1D Mark IV on hetkeseisuga Canoni “kiirete kaamerate”-klassi lipulaev ning ilmselt jääb sellesse staatusesse veel mõneks aastaks. Mudeli uuendamisega väga kiiret ei ole – suur ja raske kere on head ja paremat otsast otsani täis. Esimese asjana tasub mainimist, et Canon on lõpuks kasutajate virinat kuulda võtnud ja peamiselt spordi- ja loodusfotograafide sihtgrupile mõeldud kaamerasse arvestatava numbri megapiksleid pannud. Eelmise mudeli (EOS 1D Mark III) 10 MP oli pisut vähe – nii linnu- kui spordifotograafil ei ole tihti kiirelt liikuvaid objekte kaadrisse püüdes võimalik esimese hooga korralikult kadreerida – kas jääb horisont veidi viltu või pildistatav kompositsiooniliselt pahasti. Peale hilisemat pildi õigeks lõikamist jääb juba nii vähe piksleid järele, et ei pruugi enam nii kvaliteetset suurt trükki saada kui klient tahta võib. Samuti on paljudel rahvusvahelistel pildipankadel kümme megapikslit faili vastuvõtmise alampiiriks. EOS 1D Mark IV kuusteist megapikslit lahendavad selle probleemi.

Megapikslid ei ole mõistagi ainus mainimist vääriv omadus. Kaks Digic 4 protsessorit, Full HD vormingus videosalvestus seadistatava kaadrisagedusega (24, 25, 30 ja 50, 60 720p formaadis), välise mikrofoni sisend, ISO 50-102400 (laiendusega) ning oluliselt parandatud autofookus on vaid mõned 1D Mark IV headest omadustest. Mõistagi ei ole kõik selle kaamera juures nii nagu olla võiks. Ideaalset kaamerat ei ole ükski tootja suutnud endiselt letile panna. Mis täpsemalt (minu tagasihoidlikul arvamusel) pahasti, räägime allpool.