Reaalses kasutuses

Ma ei ole eriline juhiste lugeja, eriti tuttavate süsteemide puhul, aga Mark IV menüüdes ekseldes tuli raamat siiski paaril korral ligi võtta. Variante kaamera peenhäälestamiseks on palju. Ma ütleks isegi, et liiga palju. Eriliseks raketiteaduseks on aetud autofookust puudutav osa. Neid erinevaid kombinatsioone ja kombinatsioonide kombinatsioone vaadates meenus mulle, et 1D Mark III autofookuse seadeid häälestades olid väga abiks  Les Zigurski nimelise loodusfotograafi näpunäited. Kiire otsing näitas, et Les on ka Mark IV peenhäälestamiseks hunniku asjalikke soovitusi üles riputanud. Vaadake järgi, ehk on neist teilegi abi:

http://www.wildlifeimagesbyles.net/Technique/1DIV_focus_guide/1div_focus_guide.html

Kui mõned sinna-tänna prooviklõpsud ja suve algul Islandil lainurgaga tehtud pildid-videod välja arvata, siis esimene tõsisem fotosessioon uue kaamera ja teleobjektiiviga toimus mereäärses linnuvarjes.

Erinevalt oma eelkäijast on Mark IV-l kõik fookuspunktid käsitsi valitavad. 1,3x sensori katavad 45 punkti päris hästi ära.

Esimese hooga tundus kaamera servo kuidagi liiga äkiline – vaatamata sellele, et tundlikkus oli seatud keskmisest aste aeglasemaks, “värises” fookus lukustatud (liikuval) objektil kuidagi liiga energiliselt. Mis seal salata, 1D Mark III servoõudused tulid meelde küll. Samal õhtul kodus arvuti taga pilte uurides võisin siiski rahulikult hingata – enamik ebateravatest kaadritest võis inimfaktori kaela ajada: kitsukeses varjetelgis objektiiviga ühest äärest teise aerutades ei ole alati võimalik tagada rahulikku kätt ja väikesed kaameraväristamised on kerged tulema. Nüüd, kui olen selle kaameraga veidi alla 7000 pildi teinud, võin öelda, et autofookus eksib tal laias laastus sama palju (ehk siis vähe) kui Nikon D3-l.

Aku vastupidavus on sedatüüpi kaamerale sobivalt väga hea. Ainult pildistades saab  soojal ajal paar päeva ilma laadijata kindlasti hakkama. Hiljuti peale üht fotosessiooni, kus kaadreid kogunes õhtu jooksul veidi üle 900, näitas aku veel 80% jagu elujõudu. Ei ole paha. Videofunktsiooni või Live view kasutamine lühendab aku tööaega muidugi tuntavalt.

Ühtviisi hästi saab 1D Mark IV hakkama ka hämaras telestuudios, kus saadete salvestamise ajal ei tohi kasutada välklampi ning tundlikkused kõiguvad olenevalt olukorrast 1000 ja 2500 vahel. Kuigi paaril korral suutsid sähvivad prozhektorid automaatse valgetasakaalu hulluks ajada, siis RAW-vormingus pildistades ei ole see probleemiks ning muus osas tegi kaamera laitmatut tööd.

1/160s, f/8, ISO 1600. “Võta või jäta” salvestus. (c) TV3

16-megapikslised RAW failid võtavad palju ruumi, 10 k/s pildistamiskiirus ning Full HD video ruumi kokku hoida just ei aita. Et kaamera kiirusest täit rõõmu tunda, tuleks pildistamisel/filmimisel kindlasti kiireid (vähemalt 60mb/s) mälukaarte kasutada.

Üks asi ajab mind tõsiselt kurjaks – 1D Mark IV-s ei ole digitaalset loodi. Kes pole seda varem kasutanud võib ilmselt mõelda, et tühja kah, saab ju väikese kollase loodi kaamera välgupessa pista, milles probleem?

D3-ga pildistades jõudsin digiloodiga ära harjuda. Võimalus nupuvajutusega kontrollida, kas kaamera on horisondi suhtes otse, samal ajal pilku pildiotsijast tõstmata, oli väga abiks nii maastikku kui lindu-looma pildistades.

Digilood on olemas EOS 7D kaameras. Mark IV-s mitte. Aitäh, Canon!

Filmimisel live histogrammi vaatest tunnen ka puudust. EOS 5D Mark II-le anti see tarkvarauuendusega. Lootus jääb, et ehk tuleb ka Mark IV-le.