Difraktsioon

Kas ma juba ütlesin, et 18 megapikslit on sellele sensorile nõks liiga palju? Jah, kvaliteetoptikaga ideaalsetes tingimustes pildistades tulevad kaunid, detailist pungil fotod. Keskpärase klaasiga ja hiljem mõõdukalt järelteravust lisades saab ka enam-vähem hakkama, eriti siis, kui väljund on veebigalerii või väikesemõõduline trükk.

Kuigi arvutuste järgi hakkab difraktsioon 550D joonist pehmendama alates avast f/6.8, märkasin mina joonise pehmenemist alates f/8-st. Näidispildid on võetud KIT-objektiiviga statiivilt, kasutades päästikut ja peegli eellukustust. RAW failid on konverteeritud ja lõigatud Adobe Photoshopis. Näidised on allolevast täiskaadrist 100% väljalõiked, teravust ei ole lisatud. Makroobjektiiviga (näiteks) oleks mõlema avaga tehtud pildid loomulikult nõks teravamad. Vahe f/5.6 ja f/10 vahel on KIT-objektiiviga pildistades selgesti nähtav. Klõpsa pisipildid suuremaks!

ISO

Käputäis müraseid pilte räägivad rohkem kui tuhat sõna, nii toetasin kaamera enda töölauale, sihtisin monitori jala juures seisvat mälukaarti ja muudkui vajutasin. Kaamerasisene müraeemaldus oli välja lülitatud, suuremaks klikitavad pisipildid on 100% väljalõiked kaadri kõige mürasemast osast (tumedad toonid, varjuala). Olgu etteruttavalt öeldud, et ISO 6400-ga pildistades on peale väikest müraeemaldust võimalik veel päris talutavalt suuri pilte trükkida. Arvestage, et te vaatate üks-ühele suurendust 18-megapikslisest failist!

Nikon D3s-ga puudub mõistagi igasugune võrdlusmoment, kuid arvestades nende kaamerate mitmekordset hinna- ja klassivahet – ei ole paha!

Vajuta pisipildid suuremaks!