Canon pole hübriidkaamerate maailmas seni just eriti palju hiilanud, kuid nüüd on asi tõsisemalt kätte võetud ja viimasel ajal on tulnud üsna palju uusi mudeleid. EOS M50 näol on tegu neljanda ehk seni viimase Canoni poolt tavakasutajale välja antud hübriidiga, mis istub sinna kuskile kõige lihtsama EOS M100 ja keskklassi kuuluva EOS M6 vahele.

Kui täitsa aus olla, siis ma olin M50 puhul veidi skeptiline, kas see mulle meeldib ning kui su ootused on väga madalal, siis ei pea mulje avaldamiseks palju tegema. Tegelikult on tegu täitsa hea kaameraga, aga mõned uued funktsioonid tunduvad head vaid paberil.

 

Kaamera istub käes väga hästi! Mitte midagi halba pole öelda, sest kaamera ning käepideme kuju on väga head – see ei ole ime, sest näeb see ju välja nagu peegelkaamera ja neid teha Canon juba oskab. Kaamera esikülg on soliidselt tühi, kuid seetõttu on disain minu jaoks ka veidi igav. Kõik retrokaamerate hullusega kaasa läinud tootjad on lihtsalt nii ilusaid aparaate teinud, et raske on vastu saada.

Pealpool on režiimiketas, päästik, videonupp, valikuketas ning üks kasutaja poolt seadistatav nupp. Välgu jaoks eraldi midagi pole ning see tuleb lihtsalt käega välja tõmmata, kuid see ei ole hea, sest aeg-ajalt sellele vale nurga alt vastu minnes hüppab välk lahti. Lisaks on ka välguking, mis on vloggeritele kindlasti hea, kes sinna mikrofoni tahavad kinnitada.

Tagaküljel on veel traditsioonilisi nuppe ning üks suur puutetundlik LCD ekraan, mis on üks mu lemmik asju selle kaamera puhul. Ekraani saab ka täiesti kinni keerata, kui on soov pildistada vaid läbi pildiotsija või seda kotti pannes, kus on oht kriimud peale saada. Igal juhul tekitab see turvalisema tunde ning samuti peaks ekraani kinni keeramine hoidma kokku päris palju aku särtsu.

Ekraan on üldse igati hea lahendusega – seda saab lihtsasti pöörata ükskõik, mis suunas, et ka keerulisemas asendis saaks pildistatavat objekti täpselt näha.

Vloggerid saavad ekraani keerata enda poole, kui nad siiski on otsustanud, et 4K video neid eriti ei huvita ja ikkagi selle kaamera on ostnud. Ma jõuan selle videopooleni allpool.

Kui Canoni kallal norida, siis kaamera koostekvaliteet ei jätnud head muljet. Materjal tundub väga plastikune ning tegu pole ka ilmastikukindla kaameraga – olgugi, et väike vihm ei teinud sellele veel midagi, kuid ma ei riskiks ilmaasjata.

 

Kuigi tehnilised andmed on kõigile kättesaadavad näiteks siin, siis peaks ikkagi tähtsamad uuendused kiiresti üle käima. Nimelt on EOS M50 saanud endasse Canoni uue DIGIC 8 pildiprotsessori. See toob näiteks 4K video. Esimest korda on EOS-seeria kaameral vaikse katiku režiim ning see on üks neist asjadest, mis tundub esialgu äge, aga süvenedes enam mitte nii väga. Nimelt saab seda kasutada vaid automaatrežiimis, mis on režiimikettal tuntud kui SCN. Saladuseks jääbki, mis põhjusel see nii on lahendatud, aga väga veider.

Uus pildiprotsessor toob ka kiire sarivõtte, mis on nüüd 10 kaadrit sekundis fikseeritud fookusega ning 7,4 kaadrit sekundis kui kaamera peab vahepeal veel ka fokusseerima.

 

Kasutusmugavus on suurepärane! Ma kasutasin muidugi 8 aastat vaid Canon peegelkaameraid ja seega võin olla liigselt harjunud, kuid menüü on lihtne, nupud on selgelt ära märgitud ning üleüldse on kõik mõnus, kuni kasutad automaatrežiimi. Samuti on algajate jaoks kaameras õpetused, mida mingi funktsioon teeb.

Kui minna manuaalseks, siis läheb asi veidi keerulisemaks aga ausalt öeldes see M50 puhul ei sega, sest arvatavasti leidub vähe neid inimesi, kellel tekib sellega pildistades probleeme. Nimelt kui tahta pildistada täismanuaalselt, siis peab ava sättimiseks nuppu vajutades valima ava seadistamise ja alles siis saab kettaga seda kerida. Teine ketas lisaks oleks hea, aga ei karju ka selle järgi, sest pärast väikest harjumist pole enam hullu.

Autofookus on nüüdseks juba teada-tuntud Canoni Dual Pixel süsteem. Olenevalt objektiivist, kasutab see kas 143 või 99 fookuspunkti ning fokusseerimine toimub loomulikult kiiresti, olenemata sellest, kus kohas subjekt asub. Kaamera suudab fokusseerida väga edukalt ka kehvemates valgustingimustes ning nagu öeldud – puudused jäävad objektiivi taha. Uue funktsioonina on juurde tulnud silmatuvastamine – see tähendab, et kaamera tuvastab inimese näo ning ise seadistab fookuspunkti silmale ning jälgib ka selle liikumist kaadri suhtes.

Üldiselt kasutasin kaamerat kas automaat- või avarežiimil kui oli lihtsalt reisipilte vaja klõpsutada. Igapäevafotode tegemisel väga piisav ning kaamera saab hästi hakkama. Aeg-ajalt oli vaja särikompensatsiooni kasutada, kuid Canon EOS M50 saab valguse hindamisega täitsa hästi hakkama.

Kui rääkida vlogimisest, siis EOS M50 on esimene Canoni tavakasutajale mõeldud kaamera, millel on ka 4K video, aga see ei kasuta sensori täit pinda ära, vaid tuleb 1,6x lõikamisega. See on tähtis punkt, et kui sa lähed poodi omale seda kaamerat vaatama ja eesmärgiks on filmimine, siis tea, et parajasti ees oleva objektiivi vaatenurk muutub 1,6 korda kitsamaks. Samuti ei kasuta kaamera video filmimisel Dual Pixel autofookust, mis teeb selle lihtsalt aeglasemaks.

Juhtmevabalt saab kaamera oma nutiseadmega ühendada Wifi, NFC ning Bluetoothi kaudu. Enda lemmik ning ka kiireim variant on muidugi NFC. Küljel on NFC logo, mille vastu paned oma telefoni ning boom – ühendus olemas. Lisaks saab tegelikult kaamera automaatselt sünkroniseerida ka arvutiga, mis on aga paraku aeglasem kui näiteks kaardilugejaga kopeerimine. Veel lisaks! Kaamerat saab juhtida läbi arvuti ning näha ka reaalajas pilti.

Pildikvaliteet on hea ka kehvemates valgusoludes. Ei ole muret pildistada kuni tundlikkus on alla ISO 3200 – üle selle ja detail kaob piltidelt kiiresti. Nii kiiresti, et isegi Instagrami jaoks ei taha enam pildistada. Seega hoia ISO alla 3200 ja kõik on hästi. Palju oleneb ka objektiivist, mis ees on ning just EOS M seeriale toodetud objektiive on leebelt öeldes väga kesine valik. Alati saab osta ka adapteri, mis lubab Canoni suurepärased peegelkaameratele toodetud klaase ette keerata, aga milleks kulutada raha lisaadapteri peale (mis teeb kaamera ka suuremaks) ja mitte kohe peegelkaamera?

Aku eluiga on ametlike numbrite järgi 235 kaadrit, kuid see sõltub kaamera kasutajast, sest mina sain sealt üle 300 pildi tehtud. Probleemikohaks on aku täituvuse näidik – esimesed kolm pulka püsivad hästi, aga järgmised kaks pulka kaovad palju kiiremini ja näidikut ei saa alati usaldada.

 

Canon EOS M50 puhul on tegu hübriidkaameraga, mis on ideaalne reisile kaasa võtmiseks ja seal piltide kiirelt telefoni saamiseks ning seejärel sotsmeediasse postitamiseks. Tee pilt, pane telefon korraks vastu ja olemas. Lihtne!

Ja muidu on ka tegu hea kaameraga, mida võiks endale kaaluda nii algaja kui ka edasijõudnu. Seda tahaksid osta need, kes on harjunud enda vana Canon peegelkaameraga ja tahaks midagi uut. Samuti sobib M50 neile, kes tahavad enda esimest “päris kaamerat”, sest nutitelefoni fotograafialt sellele üleminekuks on M50 oma suurepärase puuteekraaniga ideaalne. Võib-olla ei tasu omale M50 osta siis, kui oled suur videohuviline ja vaatad, et oh, 4K ju olemas. Samuti on takistuseks (VEEL) üpris väike objektiivide valik ning selleks, et kasutada Canoni peegelkaameratele mõeldud objektiive, tuleb teha üpris suur lisainvesteering.

 

Osta Canon EOS M50 hübriidkaamera Photopointist ››