DJI Mavic Air 2 on intelligentse drooni musternäide :: Digitest
Väike mehitamata õhusõiduk, mis kihutab õhus kuni 68 km/h, 4K 60 fps video, 48-megapikslised fotod ja 34-minutiline lennuaeg – selleks kõigeks ja veel enamaks on võimeline DJI Mavic Air 2 droon!
Kui Mavic Air mudeli esimene versioon tuli kolmes erinevas värvitoonis – valge (Arctic White), must (Onyx Black) ja punane (Flame Red), siis uus 570 grammi (koos akuga) kaaluv Mavic Air 2 on tagasihoidlikus, kuid kenas hallikas toonis. Selle kõige suuremaks eeliseks ja müügiargumendiks on geniaalne volditav disain, mis teeb drooni kompaktseks reisikaaslaseks.
„Ups, ma unustasin mälukaardi” olukordadeks või kui lihtsalt ei olegi vaja rohket salvestusruumi, on droonil 8GB sisemälu. Drooni ühel küljel on mälukaardipesa, mis aktsepteerib kuni 256GB mälukaarti ning vastasküljelt leiab USB-C pesa, mis on mõeldud andmevahetuseks.Visuaalsensorid asuvad droonil ees, külgedel ja all ning lisaks on põhja all infrapuna sensor. Nõrgamates valgustingimustes õhku tõusmisel ja maandumisel tuleb kasuks drooni põhjal asuv LED abivalgusti, mille abil on pimedal ajal hea õhus olevat drooni märgata (seda on võimalik manuaalselt sisse/välja lülitada).
Oma eelmise drooni (DJI Mavic Pro) talvel lennutamine tekitas minust alati kerget ärevustunnet, aga tänu Mavic Air 2 paremale töötemperatuurile (-10 kuni +40) saab talviseid kaadreid jäädvustada ka üleliia muretsemata.
Kui kere/ehituse koha pealt millegi üle norida, siis tegemist on võrdlemisi madal kerega. Sellest tingituna on õhku tõusmine ja maandumine mitmetes, ehk isegi lihtsamates olukordades, natuke keerukam kui see olla võiks. Tihti olen pidanud startima reflektorilt või auto katuselt – viimane variant on kujunenud lausa harjumuseks.
FOTOVÕIMEKUS
DJI Mavic Air 2 droonil on uus poole tolline CMOS Quad Bayer struktuuriga 48MP sensor – see on küll varasemast 1/2,3” sensorist veidi suurem, kuid võrreldes seda kallima DJI Mavic 2 Pro 1” sensoriga, on see siiski võrdlemisi väike. Hoolimata sellest on jällegi tegemist Mavicu seeriast ainsa drooniga, mis on täisresolutsioonil võimeline tegema 48MP fotot. Küll ei tasu seda segi ajada Mavic 2 Pro mudeli Super Resolution režiimiga, millega on ka võimalik kõrgresolutsioonilist pilti saavutada, sest Air 2 48-megapiksline pilt on saavutatud reaalselt tänu sensori tehnoloogiale.
Kõrgresolutsioonil tehtud fotodel on selgelt rohkem detailsust, aga kitsa dünaamilise ulatuse tõttu soovitan kasutada 48MP kaamerat ainult võimalikult ideaalsetes valgustingimustes. Paljudele meist, kes kasutavad drooni põhiliselt sotsiaalmeediasse sisu loomiseks, piisab ka tavalistest 12MP fotodest.
Klõpsa pildile, et näha seda suuremalt.
Uuendatud on ka panoraamvõtte režiimi, mis on nüüd täiustatud HDR tehnoloogiaga, et tagadada tõeliselt detailsed ja värvirikkad panoraamfotod. Panoraamvõttel on neli režiimi – Sphere, 180°, Wide-angle ja Vertical.
Klõpsa pildile, et näha panoraami suurelt.
Kui soovid ohjad enda kätte haarata ja kõige sellega ise järeltöötluses tegeleda on võimalik aktiveerida piltide eraldi salvestamine – see annab sulle paindlikkuse järeltöötluses.
Tavapildil dünaamilise ulatuse parendamiseks on droonil täiesti uus funktsioon – SmartPhoto. Sellesse režiimi on integreeritud Scene Recognition, HDR ja HyperLight. Scene Recognition suudab tuvastada viit erinevat stseeni – puud, muru, taevas, päikeseloojang ja lumi. Olenevalt valgustingimustest ja teistest parameetritest suudab droon kohaneda ja vastavalt stseenile valida kaamera sätted.
Karmides valgustingimustes tuleb mängu HDR, mis suurendab dünaamilist ulatust. Tänu sellele säilivad detailid nii tumedates kui ka heledates alades – saavutades kvaliteetse tulemuse. Nõrgemates valgustingimustes on abiks HyperLight, millega nõrkades valgustingimustes tehtud pildid on selgemad ja väiksema müratasemega. NB! SmartPhotot ei ole võimalik kasutada 48MP foto režiimil.
VIDEOVÕIMEKUS
Uue Mavic Air 2 drooni uskumatult stabiilsel 3-suunalisel gimbalil on 24mm F/2.8 objektiiv. Droon suudab jäädvustada 4K resolutioonis kuni 60 fps videot 120 Mbps andmetihedusega kasutades H.265 videokoodekit (mainin ära, et see on Mavicu seeriast ainukene droon, mis selleks on võimeline).Toon ka mõne näite, miks kõrgema kaadrisagedusega filmimine võib olla parem.
Mida suurem on kaadrisagedus, siis seda vähem on liikumise hägusust (motion blur), sest drooniga õhus jäädvustades on enamasti liikumiskiirus suurem ja seetõttu tekib seda rohkem. Väljendub see selliselt, et videot vaadates näeme, et see pole kõige sujuvam ja on kergelt hägune. Mavic Air 2 suudab 4K lahutusvõimega jäädvustada POOLE rohkem kaadreid sekundis, kui teised Mavicu seeria droonid. Näiteks kallimasse hinnaklassi jääv Mavic 2 Pro lagi 4K resolutsioonis on 30 fps ja kokkuvõttes tähendab kõrgem kaadrisagedus seda, et video on selgem ja sujuvam.
Teiseks, paindlikkus ehk filmides kõrgema kaadrisagedusega avaneb sul võimalus seda hiljem töödeldes aeglustada kuni 40% peale (24fps ajajoonel). Seda tehakse, kas kinematograafilise tulemuse saavutamiseks või lihtsalt subjekti liikumise aeglustamiseks. Juhul, kui 60fps ei ole sinu jaoks piisav, siis Air 2-ga on võimalik filmida ka reaalses aegluubis. Sellisel juhul tuleb küll leppida madalama resolutsiooniga (FullHD), aga see-eest on droon võimeline jäädvustama uskumatult palju kaadreid sekundis – kuni 240 fps. Kahjuks on kvaliteedis näha selget ohverdust – pilt on oluliselt pehmem, kui madalama kaadrisagedusega filmides. Detailsuse langemise tõttu ma seda tihti ei kasutaks, aga sellegipoolest, kui peaks tekkima vajadus salvestada aegluubis videot, oleksin tänulik, et see valik eksisteerib.
Sellega aga selle väikese imetegelase videovõimekus veel ei piirdu – tänu Quad Bayer pildisensorile on Mavic Air 2 võimeline tegema HDR videot. Milleks on see hea? Keerulistemates valgustingimustes, näiteks päikeseloojang, jääb tihtipeale tehnika hätta. Kitsa dünaamilise ulatuse tõttu peame ohverdama, kas kõige eredamad või kõige tumedamad alad. HDR videorežiiimil on tunduvalt laiem dünaamiline ulatus – tänu sellele on võimalik säilitada detailid nii kõige eredamates kui ka kõige tumedamates alades.
Paindlikkust lisab ka hiljuti tarkvarauuendusega lisandunud funktsioon, milleks on digitaalne suum. Kahekordset suumi on võimalik kasutada 4K resolutsioonil kuni 30 fps ja 2.7K resolutsioonil kuni 60 fps. FullHD resolutsioonis saab kasutada 4x suumi kuni 60 fps. Igaks juhuks mainin ära, et digitaalse suumi kasutamisel on drastiline kvaliteedilangus. [Pro tip: hoides all juhtpuldil olevat Fn nuppu saad juhtpuldil oleva rullikuga sujuvalt suumida.]
INTELLIGENTSED LENNUREŽIIMID
QuickShot
Piloodi elu lihtsustamiseks on Mavic Air 2 mudelil võimalik kasutada kuut erinevat sisseehitatud nutikat kiirvõtet: Dronie, Circle, Helix, Rocket, Boomerang ja Asteroid. Lennutajal on võimalik ise valida kui kaugele droon antud kiirvõtet sooritades lendab (v.a Asteroid).
Kiirvõtteid nagu Dronie ja Rocket ei ole ka manuaalselt eriti keeruline lennata, aga teistega jääks hätta ka kogenum droonipiloot. Ise olen väga aktiivne kiirvõtete kasutaja ja leian, et nende olemasolu tuleb kasuks paljudel väljasõitudel, aga kahjuks on hetkeseisuga Quickshotid limiteeritud FullHD kvaliteedile. Loodetavasti tulevikus saabuva tarkvarauuendusega avaneb võimalus jäädvustada kiirvõtteid ka 4K resolutsiooniga.
Hyperlapse
Sellel hetkel kui Mavic Air 2 välja lasti, siis oli hyperlapse’i võimalik jäädvustada ainult kahel resolutsioonil – 8K ja FullHD. Esimeste testidega sai kohe selgeks, et 8K režiimil hyperlapse’i tulemus on liiga värisev/hüplik – kasutajate sõnul lausa kasutuskõlbmatu video.
Millest võib see olla tingitud? Nii kõrge resolutsiooniga, nagu on seda 8K, jäädvustatakse 48-megapiksliseid fotosid, mille talletamine võtab hetk aega. Sellest tingituna on 8K peal võimalik valida minimaalselt 6-sekundiline intervall, aga näiteks FullHD hyperlapse videot tehes on võimalik minimaalseks intervalliks valida 2 sekundit. Tänu sellele saame sama läbitud distantsi kohta rohkem materjali, millest võib stabiilsem tulemus tingitud olla. Just sellel põhjusel kasutasin edaspidi enamasti FullHD resolutsiooni.
2020. aasta 10. augustil toimus, aga suur positiivne muutus – DJI oli arvesse võtnud kasutajate pahameelt ja tarkvarauuendusega lisati 4K resolutsioon. Detailiküllasem 4K on kahtlemata parim valik, mida 90% situatsioonides kasutada ning hyperlapse videot saab jäädvustada Free, Circle, CourseLock ja Waypoint režiimiga. Sujuvama hyperlapse’i salvestamiseks soovitan kasutada aeglasemat säriaega, mida on võimalik saavutada ND filtrite abil ja kindlasti tasuks vältida objektide asetamist liiga lähedale esiplaanile.
FocusTrack
FocusTrack on kolmest osast koosnev intelligentne jälitusrežiimide komplekt ja alljärgnevalt räägin täpsemalt nende omapäradest.
ActiveTrack 3.0
Piloot saab valida subjekti, mida Mavic Air 2 automaatselt jälitaks – võrreldes varasema süsteemiga on uus versiooni ohutum ja nutikam. Tänu uutele subjekti jälitamise algoritmidele ja kaardistamise tehnoloogiale, suudab droon vältida takistusi samaaegselt subjekti kaadri keskel hoides. Täiustatud teekonna ennustamise tõttu on droon suuteline hoidma subjekti kaadris isegi siis, kui see on hetkeks millegi taha jäänud ja seejärel välja tulles uuesti sellele lukustuma.
Point Of Interest 3.0
Point Of Interest kasutab positsioneerimistehnoloogiat, mis hoiab piloodi poolt valitud objekti kaadri keskel ise selle ümber fikseeritud kaugusel ringe tehes. POI 3.0 täiustab POI 2.0 võimekust, eriti tasapindade tuvastamisega ning varasemalt oli seda režiimi võimalik kasutada ainult staatiliste objektidega. Täiustatud POI suudab tuvastada ja tiirelda ka ümber liikuvate objektide nagu autod, paadid ja inimesed.
SpotLight 2.0
Tõenäoliselt ei saa kaunite kaadrite filmimine enam lihtsam olla – lihtsalt vali ja kadreeri subjekt nii nagu soovid ja droon hoiab seda täpselt seal, kuhu selle asetasid. Sina saad vabalt ringi lennata olles veendunud, et kaamera on subjektil lukustunud.
NB! FocusTrack ei ole saadaval järgnevate resolutsioonidega: 4k 60/50/48 fps, 2,7k 60/50/48 fps ja 1080 120/240 fps.
TURVALISUS
Takistuste tuvastamiseks on Mavic Air 2 varustatud ees (0,4-22m), taga (0.4-24m) ja all (0.1-8m) asetsevate sensoritega ning tänu uuele 3D-kaardistamise tehnoloogiale on droon suuteline takistustest ohutult mööda manööverdama. Tegemist on DJI kõige edasijõudnuma takistuste vältimise süsteemiga, mis genereerib ümbritsevast keskkonnast reaalaja kaardi. Võrreldes eelmiste generatsioonidega on APAS 3.0 (Advanced Pilot Assistance Systems) turvalisem ja usaldusväärsem. Takistuste vältimise aspektist on sellel mudelil siiski üks nõrk koht – külgmiste sensorite puudumine.
DJI poolt väljatöödeldud lahendus peitub viimases tarkvarauuenduses, millega lisati uus turvafunktsioon, mis teeb drooni alla kukutamise peaaegu, et võimatuks. Läbi DJI Fly rakenduse on juhtpuldil võimalik blokeerida külgedele lendamise võimalus. See on eriti hea näiteks algajatele, kes on esimeste lendude suhtes kergelt kartlikud ja soovivad saada esialgset juhtimise tunnetust. Kuigi seda kasutades on lendamine kordades ohutum, siis sellest tulenevate limitatsioonide tõttu natuke kogenuma piloodina mina isiklikult ennast seda kasutamast ei leia.
Mavic Air 2 on varustatud DJI GEO (Geospatial Environment Online) süsteemiga, mis takistab droonil siseneda keelatud aladesse (nt lennujaamad jt tundlikud alad). Vajadusel saab neid tsoone deaktiveerida läbi DJI Fly rakenduse.
Lisaks sellele on droonil AirSense hoiatussüsteem, mis aitab vältida kokkupõrget teiste õhusõidukitega. Tegemist on ADS-B (Automatic Dependent Surveillance-Broadcast) tehnoloogiaga, mille ADS-B vastuvõtjaga varustatud õhusõiduk (antud juhul Mavic Air 2) võtab vastu läheduses asuvate ADS-B saatjatega varustatud õhusõidukite signaali. ADS-B signaali saamisel tuleb telefoni rakendusse pop up teavitus, mis annab drooni operaatorile teada lähedal asuvast õhusõidukist piisava ajavaruga, et see jõuaks kokkupõrke vältimiseks reageerida. Tasub teada, et droon ise on varustatud ainult vastuvõtjaga – see tähendab, et sinu asukoht pole teiste jaoks nähtav.
NB! APAS 3.0 ei ole saadaval järgnevate resolutsioonidega: 4k 60/50/48 fps, 2,7k 60/50/48 fps ja 1080 120/240 fps.
JUHTPULT
DJI on selle drooni juhtpuldi disainimisel lähenenud täiesti uuest vaatenurgast, sest juba peale vaadates on selge, et tegemist on uue disainiga. See on priskem, kui on seda teised Mavic seeria droonide juhtpuldid. Kui varem asetati nutiseade allapoole, siis nüüd käib see üles ja mahutab ära 180×86×10 mm suuruse seadme. Arvamusi uue asetuse suhtes on seinast seina – minule see näiteks meeldib.
Esiteks teeb uus asetus ekraani nägemise lihtsamaks ja teiseks võimaldab uus disain nutiseadet asetada vahele ka koos ümbrisega (eelmise disaini puhul olin sunnitud enne igat lendu telefonilt tkaitseümbise eemaldama). Juhtpuldi uus ergonoomiline disain teeb selle hoidmise ja kasutamise meeldivaks.
Turvalisemaks ja kompaktsemaks transportimiseks on puldil eemaldatavad nupud, mis käivad puldi “kõhus” olevasse spetsiaalsesse pessa. Väga nutikalt on ka lahendatud antenni ja kaabli asukoht. Antenn on sisse ehitatud nutiseadme hoidjasse, mille välja tõmbamisel leiad ka pesas asuva nutiseadme ja puldivahelise kaabli. Juhtpuldi aku kestvus on kuni 240 minutit ja selle laadimine toimub läbi USB-C pesa. FullHD resolutsioonis videopildi edastamine on ideaalsetes tingimustes kuni 10km raadiuses (Euroopas kuni 6km).
Uue generatsiooni OcuSync 2.0 toetab kahesageduslikku 2.4/5.8GHz kommunikatsiooni, mis vahetab reaalajas automaatselt väiksema interferentsiga kanalile. Juhtpult on kena minimalistliku ja puhta välimusega. Drooni opereerimiseks on puldil kaks juhtkangi, üks lüliti, viis nuppu ja üks rullik. Uue puldiga on võimalik aktiveerida telefoni laadimine – eriti kasulik olukorras, kus avastad ennast tühja seadmega lendamast. Miinustena tooksin välja füüsilise suuruse, mis teeb selle vähem kompaktseks ja sisseehitatud ekraani puudumise, mis võiks kuvada põhilisi lennuparameetreid.
DJI FLY RAKENDUS
Mavic Air 2 kasutab lendamiseks DJI Fly rakendust, mille kaudu saab kõik vastavalt enda soovide järgi seadistada. Air 2 esimestel kuudel oli DJI Fly niivõrd primitiivne, et puudus gimbali/drooni liikumise tundlikkuse muutmise võimalus, aga ka see mure leidis lahenduse uue tarkvarauuenduse näol.
Põhjus, miks olen selles postituses mitmeid kordi välja toonud selle, mis oli ja mis on nüüd, on puhtalt teadlikkuse tekitamiseks – selle mustri järgi näib, et DJI tegeleb väga aktiivselt isegi välja lastud toodete arendamisega.
Läbi rakenduse ekraanile vajutades saab sõrmega liigutada kaamerat üles/alla/vasakule/paremale – kahtlemata kasulik funktsioon sujuvate liigutuste saavutamiseks. Lisaks materjali jäädvustamisega seotud tegevuste on läbi DJI Fly rakenduse võimalik monteerida videosid ja soovi korral seda hiljem ka jagada.
KOKKUVÕTE
Sügavamalt mõtlema hakates on tegelikult täiesti ulmeline, kui palju tipptehnoloogiat suudetakse mahutada niivõrd väikesesse drooni nagu on seda DJI Mavic Air 2. Droonide areng on olnud viimaste aastatega hüppeline ja teades, et selline droon on meile kõigile kättesaadav taskukohases hinnaklassis – see on kindlasti midagi, mille eest võiks tänulik olla.
Hiljuti nimetas Euroopa foto- ja audiotehnika ajakirjanike ühendus ehk EISA DJI Mavic Air 2 mudeli ka 2020-2021. aasta parimaks drooniks.
Tegemist ei ole enam mänguasjaga, mis on kõlbulik ainult sotsiaalmeedia postitusteks. Kõrgresolutsioonilised fotod on piisavad, et nendest suuri seinapilte välja lasta ja videovõimekuse aspektist võib see olla isegi reaalne tööriist, mida teles kasutada. Selle sama drooniga jäädvustasin 3-minutilise video, milles Pro Slackliner Jaan Roose purustas rekordi kõndides Tartus Tigutorni ja Paju 2 büroohoonevahelisel liinil 300m. See video oli eetris Ringvaates ja kasutuses mitmetel erinevatel meediakanalitel.
Mavic Air 2 soetamiseni jõudes soovitan raha säästa korraga veidi rohkem sellesse investeerides ja osta kohe Fly More Combo variant. Arvutades kokku kahe lisaaku ja muude komplekti kuuluvate vajalike vidinate hinna eraldi ostes oled selgelt rahaliselt võitnud.