Koti külge ja peale

[singlepic id=1101 w=320 h=240 float=right]

Enne kui kotti sisse piilume, vaataks natukene koti külge kinnitamise võimalusi. Nimelt on võimalik koti külge kinnitada ka statiivi. Selleks otstarbeks on kotiga kaasas spetsiaalne pooleldi avatud disainiga tasku-kott, kuhu sisse pista statiivi kaks jalga (pisemal statiivil ehk ka kõik kolm) ning pingutusklambriga rihm statiivi kaelapidi ülevalpoolt kinnitamiseks. Kõigepealt tuleb kinnitada statiivi jalgade jaoks tasku kahe aasaga kas (selja tagant vaadatuna) koti ette keskele või paremale poole küljele (keskel on lisatasku mõeldud väga pikkadele statiividele, muul juhul on eraldi tasku). Seejärel sinna statiiv sisse pista ning statiivi pea alt kitsaimast kohast läbi tõmmata pingutusrihm, mis siis vastavasse aasa koti küljes käib.

Mina kannan statiivi pidevalt koti küljes. Seda teen ma külje peale kinnitatuna. Seda esiteks sellepärast, et koti ette kinnitatuna on keerukas koti fotoosa avada. Samuti kinnitub jalakott külje peal oluliselt kõrgemale ning tänu sellele on võimalik kotti maha asetada ka põhja peale (mitte, et kott niimoodi väga ilma seina vmt toeta püsti tahaks seista). Lühema statiivi puhul jalataskut keskel kinnitama ei pea vaid selleks on lisatasku. Küljele kinnitatud statiivi puhul on võimalik peaaegu täielikult katta kott ka kaasa tuleva spetsiaalse vihmakeebiga. Olenevalt pikkusest võib mõni kolmjalg külje peal üle koti piiluda. Miinusena kipub küljele kinnitatud statiiv enam raskust kandma paremale õlale. Õnneks minu täismõõdus statiiv on süsinikkiust ja seega erilist probleemi ei valmista (eriti kui lisarihmad on kinnitatud). Küll aga võib mõni suure ja raske statiivi (nt Manfrotto 055 seeria) omanik selle tõttu eelistada koti ette kinnitamist. Samuti ei pruugi küljele saada väga hästi suuremapoolseid statiive kinnitada saada. Minu statiiv on nelja lüliga ning see pisut lühem. Vahemaa jalgade tasku ja ülemise kinnituse vahel erineb. Küljel on keskmise statiivi jaoks sobiv, keskel lisataskuga pikema jaoks ning sahtlitaskuga lühemate jaoks.

Keskele kinnitamise puhul tuleb avada üle koti jääv lukk, mille alla peitub nn spineguard ehk tõlkes selgrookaitse. See on vahtmaterjalist riba, läbi mille jookseb metallis varras. Idee järgi peaks see kaitsma koti sisu kuid reaalsuses see ilmselt väga suurt kaitset ei paku. Ehk on sellest rohkem kasu, kui kott kõvasti asju täis on laotatud ja juba veidi punnitab. Statiivi kaela ümber kinnitatava ülemise rihma kinnitusaas jääb selle spineguardi alla. Heal juhul saab selle tagant kinnitatud kuid tihedama kasutuse puhul oleks ilmselt targem spineguard eemaldada. Muidugi pika tasku lukk peab osaliselt avatuks jääma statiivi keskele kinnitamise puhul. Kui statiiv on kinnitatud keskele, siis jääb külje pealt vabaks ka üks pehme veniv tasku, mis mõnusalt mahutaks joogipudeli või väiksema termose.

[singlepic id=1115 w=320 h=240 float=left]

Statiivi ülemise osa kinnitamiseks mõeldud rihma juures oleksin eelistanud mingisugust kiirkinnitusklambrit, kuna iga kord statiivi kätte saamiseks ning kinnitamiseks üldlevinud tüüpi rihma pikendamise-lühendamise jaoks mõeldud klambri abil rihma lõdvendada ja pingutada on veidi tüütu. Samas kinnitus on kindel ja turvaline. Teinekord pistan statiivi kõrvale hädapärast ka mõne varju.

Eelpool mainitud vihmakeepi ma seni peale mõne korra proovimise reaalselt tarvitanud ei ole. Kuigi väga vihmase ilmaga on kott enam varju leidnud seni autos. Kergema sabina puhul ilmselt pole selle kotile tõmbamiseks vajadustki, kuna kott on vett hülgavast sünteetilisest materjalist ning prooviks vett peale pritsides ei märgu. Siiski näiteks koti lukud on küll tihedalt konstrueeritud, kuid ei tarvita kummjaid tihendeid (tänu sellele nood siiski liiguvad paremini). Selle tõttu oleks ilmselt targem pikema vihma käes viibimise puhul hõbedane vihmakeep kotile peale tõmmata. Kata ise soovitabki keepi karmimate olude puhuks. Keep istub omaenda küljes olevas mõnusas kotikeses ning ulatub kenasti üle koti seljast eemale jääva osa. Olemas on ka kummist pinguti. Küljele kinnitatud statiivi puhul jääb osa koti küljest ning sülearvuti sahtli lukk katmata kuid kergema vihma puhul oleks see ilmselt aktsepteeritav. Vihmakeep on ühelt poolt valgete triipudega hall, peal Kata logo. See pool on mõeldud vihma eest kaitsmiseks. Teine pool on hõbedane ning mõeldud on see päikesest tingitud kuumuse peegeldamiseks. Samuti sobivat Kata sõnul hõbedane pool ka hädapäraseks helestiks…

Vöörihmu jm ripnevaid asjavärke lühiajalisema kasutuse korral kahjuks kusagile ära peita ei saa (va üle rinna käivad rihmad, mida on võimalik eemaldada – siiski mitte just 1-2-3…). Selles tingituna ripnevad nood kinnitamata kandmisel ümber sinu ning koti maha asetamise puhul lebavad maas ümber koti. Ühe eelmise kotiga on mul kogemus, kus üks selline maas lebav klamber katki astuti. Õnneks on selle koti klambrid üsna vastupidavad kuid kotti maha asetades soovitaks sellele tähelepanu pöörata. Kui vöörihma tõesti pikemalt tarvis ei lähe, siis annaks selle kinnitusrihmu järele anda ning nõndaviisi vöörihma pooled üksteisega ühendada alumiiniumrraami külge jääva võrgu alt, mis need jalust ära koristaks (mitte küll väga esteetiliselt).

Kata “Bumblebee” UL-222 kott on ühildatav ka Kata EPH süsteemiga ehk selle külge on võimalik kinnitada teisi sama süsteemi kuuluvaid kotte. Näiteks kaamera põhja alla või mujale saab kinnitada mõne pisema õlakoti vms. Ise ma “lisasid” proovinud ei ole. Minu jaoks on suur kott esialgu täiesti piisav.

[nggallery id=92]