• Silver Pik
• Avaldatud 11. juuni 2013

Android seadmete maailmas on juba mõnda aega olnud seis, kus uusi seadmeid tuleb turule pea igapäevaselt. See jällegi on pannud riistvaratootjatele lisakoormuse – luua oma versioon vabavaralisest Android operatsioonisüsteemist ning paista välja eriti mugava kasutajaliidesega. Ehk et, paberil numbrid ei oma tähtsust, kui kasutamine on ebamugav. Kahjuks on paljud tootjad mööda vaadanud väikesest „pisiasjast“ – Andoid operatsioonisüsteemi on väga mugav kasutada täpselt sellisena, kuidas Google disainerid ning programmeerijad selle loonud on. Mis toob meid lõpuks Google Nexus programmini, mis pakub koostöös erinevate tootjatega seadmeid oma ehedal kujul – muutmata kasutajaliidesega. Nexus 4 on selles seerias viimane seade. Eelnes sellele erinevate tootjate tehtud isendeid – näiteks Asuse poolt toodetav Nexus 7 tahvelarvuti, Galaxy Nexus ning Nexus S Samsungilt ja Nexus One HTC poolt. Kõik need seadmed on olnud suurepärane kompromiss kvaliteedist, hinnast ning riistvarast. Ning täpselt seda sama joont hoiab ka Nexus 4.

Seadme südameks on Qualcomm Snapdragon S4 kiip, milles neljatuumaline 1,5GHz Krait protsessor ja Adreno 320 graafikaprotsessor ning 2GB operatiivmälu. Paberil ei pruugi need numbrid palju öelda või väga võimsad paista. Egas ei peagi – tähtsam on see, milleks riistvara võimeline on. Igapäevases kasutuses Nexus 4 toimetas särtsakamalt kui HTC eelmise suve lipulaev One X. Kordagi ei olnud probleeme pikemalt mõtleva seadmega. Veebilehtede laadimine oli kiire. Videote vaatamisel ei esinenud kordagi probleeme ning ükski mäng ei jäänud mängimata nõrga riistvara pärast.

Telefoni ekraan on 4,7“ 768 x 1280 punktiga IPS paneel. See on pea sama palju kui Nexus 7 tahvelarvutil, samas natuke üle kolme sentimeetri võrra väiksemal pinnal. Sellest tulenevalt on pilt terav ning erinevad punkte saab eristada alles suurendusklaasi appi võttes. Punktitihedust on sellel rohkem kui iPad 4 „Retina“ ekraanil, kuid vähem kui iPhone 5 omal. Samal ajal on ekraani värvid meeldivalt naturaalset ning kirkad. Kuna Nexus 4, nagu üks endast lugupidav telefon ikka, kasutab valgussensorit ekraani heleduse määramiseks, siis ei tekkinud kordagi ka seda probleemi, et pilt oleks liiga tuhm olnud või raskesti loetav. Kõik see on samas kaetud Gorilla Glass 2 tüüpi klaasiga, mis maakeeli tähendab seda, et ekraan on äärmiselt vastupidav kriimustustele jms kahjustustele. Ilmselgelt ei ole soovituslik telefoni kanda lahtiselt koos autovõtmetega tagataskus. Samas kui seda peaks ette tulema, siis võid südamerahuga kindel olla, et ekraani see niisama naljalt ei kahjusta.

Nexus 4 lisade nimekiri on võrdlemisi muljetavaldav. Alustades erinevatest anduritest, mis korpuse sisse mahutatud: kiirendusmõõtja, läheduse sensor ning asendisensor on vaikimisi variandid pea kõikidel telefonidel. Samas Nexuse puhul on lisatud veel baromeeter, kompass, GPS moodul koos A-GPS ning GLONASS toega. Lisaks ühenduste võimalused – tavapärane Bluetooth 4.0, NFC (lähivälja andmeside), kahesageduslik WiFi moodul (nii 2.4GHz a/b/g/n kui 5GHz n standardid) ning mobiilne andmeside kuni 42 megabitti sekundis. Viimased kaks tagavad eriti kiire andmeside seadmega – piirajaks muutuvad pigem muud tegurid.

Miinuseks on kaamera võrdlemisi keskpärane. Jah, sellel on olemas „Photo Sphere“ režiim suurepäraste panoraamvõtete jaoks. Samas mürataluvus ning detailsus jätab natuke soovida – Apple lipulaev iPhone 5 fotosilm või selle aasta HTC One „UltraPixel“ sensoriga kaamerasilm askeldab enamus tingimustes tükkmaad paremini. Teisalt ma ei soovita sellepärast Nexus 4 diskrimineerida – telefonide kaamera ei olegi mõeldud korraliku fotoaparaadi asenduseks. Heades valgustingimustes, nagu enamus kaameraid, saab Nexus 4 kaamerasilm edukalt hakkama.

Suurimaks plussiks saab lugeda aku vastupidavust. Pikaajalise Android seadme kasutajana olen harjunud igal õhtul telefoni arvuti USB porti ühendama ning ööseks laadima jätma. Nexus 4 puhul mõõduka kasutamisega sai vabalt 2 päeva ühe laadimisega mööda saata ning alles kolmandal päeval laadima panna. Olgem ausad – sellise „arvuti“ puhul on tulem igatepidi arvestatav, ületades korralikult HTC One X või Galaxy S3 poolt pakutavat. Sarnaselt teiste lipulaevadega on ka Nexus 4 aku integreeritud korpuse sisse. Samas on sellel olemas juhtmevaba laadimine kuid jäi testimata kuna LG ei pane juhtmevaba laadijat seadmega kaasa.

Nexus seeria on tänu oma erinevatele tootjatele üllatusterohke. Samsungi toodetud Galaxy Nexus oli paberil hea, kuid käes jättis võrdlemisi külmaks. LG on saanud vastupidisega hakkama ning loonud seadme, mis on käes suurepärane. See ei ole küll kergemate killast, kuid siiski piisavalt kerge et taskusse libistada ning unustada sinna.

Seadme eespaneel on äärest ääreni klaasiga kaetud, nagu nüüdisajal tavapäraseks saanud. Positiivne on see, et eesmine kaamerasilm ei ole peidetud süvendi sisse – tänu sellele ei ladestu tolm ega mustus peenikestesse avaustesse.

Äärt katab ühtlaselt alumiiniumraam, mis ulatub ka natuke esipaneelile. Tänu sellele meeldivale äärisele on telefoni käes hoida lausa võrratu.

Tagapaneelil on peidus kaamerasilm koos LED välguga. Alumisel äärel on aga väike kõlar. Õnneks on Maarjamaale tulnud uuendatud versioon Nexus 4’st kus alumisele äärele on lisatud ka väikesed jalad – need hoiavad tagumist klaaspinda kriimustuste eest ning eemaldavad kõlariga esinenud probleemid, kus heli ei kostnud peale lauale asetamist.

Alumisel äärel on ainult microUSB pesa ning mikrofoni avaus.

Vasakule äärele on mahutatud helitugevuse reguleerimise nupp ning microSIM kaardi pesa.

Paremal äärel asuv toitelüliti on äärmiselt hea paigutusega – paremakäelisel kasutajal on mugav telefoni peos hoida ning seda nuppu pöidlaga kasutada. Kas ma juba ütlesin, et see on mugavaim paigutus seni katsetatud telefonide juures?

Ülemisel äärel on jäetud ruum ainult kõrvaklappide/peakomplekti ühendamiseks.

Kohe alguses mainisin, et Nexus 4 on osa Google Nexus kasutajakogemusest, kus pakutakse head riistvara muutmata Androidi kujul. See tähendab lõppkasutajale seda, et ta saab kasutada telefoni sedasi, nagu Google Android operatsioonisüsteemi disainides asju ette nägi. Ning see tähendab ka seda, et ei ole aeglast või kohmakat kasutajaliidest, mis imiteeriks mõne teise platvormi väljanägemist.

Seadme tarkvaraks on artikli kirjutamise ajal Android 4.2.2 Jelly Bean oma ehedaimal kujul. Tänu heale operatsioonisüsteemile, mis hõlmab teatud lisasid nagu näiteks Project Butter, on kasutajaliides äärmiselt sujuv ning silmale mugav.

Nexus seeria seadmete suureks eeliseks on ka fakt, et operatsioonisüsteemi uuendused jõuavad kasutajani siis, kui Google uue versiooniga välja tuleb. Vahelt kaob riistvaratootja poolsed viivitused ning üldjuhul valmistatakse Nexus seadmete jaoks uut tarkvaraversiooni päris pikka aega peale uute seadmete peale tulekut.

Teisalt on miinuseks integratsioon erinevate sotsiaalmeediavõrgustikega. Jah, eraldi rakenduse saab alati alla laadida. Samas kui tekib soov sünkroniseerida näiteks kontakte jms infot, siis ainukesena pakutakse Google+ platvormi. Õnneks on selle väikese probleemi lahenduseks loodud kolmanda osapoole rakendusi.

Nexus 4 on minu jaoks üks suurimaid üllatajaid selle mudelipõlvkonna jooksul ning seda just positiivses mõttes. Seda just situatsioonis kus Galaxy S4 on rohkem kära (iPhone kallal) ning vähem mugavust. HTC One paratamatult läks teise (hinna)klassi. Mis toob meid LG Nexus 4 juurde tagasi – 400€ ringi hinnasilt ning selline riistvara peaks tähendama ju tugevaid kompromisse muudes kohtades. Aga võta näpust – korralik korpus, hästi läbi mõeldud ning suurepärane kasutada. Peale testperioodi ei tahtnud enam seda tagasi saata, kuna kõrgelt hinnatud HTC One X tundus Nexus 4 kõrval mitte nii mugav.

Loomulikult on igal seadmel omad plussid ja miinused. Nexus 4 puhul on selleks, nagu ka Nexus 7 juures – mälukaardi pesa puudumine.

+ Tõsiselt hea ekraan veel parema vaatenurgaga

+ Võimekas riistvara

+ Väga soodne hind

+ Ilusa disainiga, hea kasutamismugavus

+ Puhas Android ilma liigsete vilede ja kelladeta

• microSD kaardi puudumine (ega telefon pole koht kuhu filme talletada)

– Kaamera oleks võinud natuke parem olla