Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 30. okt. 2024

Rulli end üles

Üles

Kommentaare pole

Microsoft Photosynth – Panoraampildid lihtsalt, kiiresti ja tasuta :: Digitest

photosynth_logo Esimeses lihtsate, kiirete ja tasuta panoraamide loos rääkisime nö klassikaliste panoraamide tegemisest. Sellega sai põhiroog serveeritud, nüüd on aeg asuda magustoidu kallale, sest Microsoft üllatab veel teisegi lahendusega.

Selleks on  Microsoft Photosynth, mis on küll üldideeliselt ICE-ga analoogne (ehk siis väikestest piltidest suurema/täiuslikuma kokkupanekuks mõeldud), kuid sisult hoopis kaugemale minev lahendus.

Erinevalt tavapärasest 2D panoraamist saab selle abil lõpptulemust kuvada 3D kujul, minna asjade sisse ja vaadata seal ringi, kõndida ümber ja lennata üle, kuvada samaaegselt nii kõige väiksemaid detaile kui ka üldplaani.

Keegi ei keela muidugi ka lihtsamate lahendustega piirduda, aga süües kasvab isu.

Microsoft on Photosynth-i arendanud juba paar aastat, seda koos Washingtoni Ülikooliga. Kogu asi sai alguse Seadragon-i nimelisest lahendusest, mille eesmärgiks oli pakkuda suurte visuaalse andmestiku massiivide sujuvat kuvamist.

Samal ajal tekkis rakendus kahemõõtmeliste piltide kokkupanekul 3D kujutise tekitamiseks. Nii pandigi need kaks asja kokku ja käesoleval aastal sündis Photosynth, mille abil saab kiirelt ja sujuvalt sirvida suuri fotokollektsioone ning neist piisava arvu piltide olemasolul 3D vaateid genereerida.

Tegelikult ei ole mõtet üritada pelgalt sõnade abil kirjeldada, mis asi see Photosynth täpselt on ja mille tulemuseks annab, nii et vaadake parem ise. NB! Full Screen on vaatamiseks tunduvalt mõnusam! Et näha, kui ilusasti kolmemõõtmelisus on välja tulnud, vajutage julgesti klaviatuuril klahvi „P”. Ja siis veel korra. Ja siis veel korra, et tavavaateni tagasi jõuda.

Täpikesed näitavad erinevatelt piltidelt kattuvaid punkte ning nende põhjal üles ehitatud 3D kujutist. Mida tihedam on „pilv” seda parema kattuvusega ja kvaliteetsem tulemus on.

Üks minu katsetus (tegelikult tahtsin kirikut seestpoolt pildistada, aga oli lukku pandud, nii et peab välisvaadetega leppima):

http://photosynth.net/view.aspx?cid=639435c8-da70-4950-9d26-73851d7db9cd

Maailmaklassika:

http://photosynth.net/Explore.aspx?filter=FavoritedDesc

Õppevideo, kus asja idee üsna kujundlikult lahti seletatakse:

http://photosynth.net/howtosynth.aspx

Ise photosynthima

Nonii, nüüd peaks ettekujutus juba tekkinud olema. Tundus ahvatlev ja lahe? No siis pole midagi muud teha, kui haarata kaamera ja teha mõned pildid. Või siis mõned kümned. Või koguni mõned sajad. Aga esimeseks katsetuseks ei maksa ehk kohe liiale minna.

Kui pildid tehtud, võib neid soovi korral ka veidi töödelda (tavapärane digipimiku töövoo läbimine). Aga on üks asi, mida Photosynth ei taha – et pildid erineva suurusega oleks. Nii et kui pilte lõigata, siis tuleb kõiki lõigata täpselt ühtemoodi. Et synth-i genereerimine (ja üleslaadimine) kiiremini sujuks, siis võib neid ka vähendada, pole ju mõtet mingeid 14MP pilte sadade kaupa üles laadida.

Enne kui üldse midagi teha saab, peab endale hankima Windows Live ID (kui see muidugi juba olemas ei ole, arvestades MSNi populaarsust) laskma arvutisse paigaldada väikese programmijupi ja veebibrauserile väikese plugina. Ja oledki valmis vingeid pilte sünteesima. Kui vajalik paigaldatud, siis avaneb programmi käivitades selline pisike aken.

Siin pole muud teha, kui sisse logida ja vajutada nuppu Start a new synth. Seepeale avaneb uus aken, kus tuleb sünteesitavad pildid ette sööta, anda valmivale synth’ile nimi ning lisada soovikorral ka kirjeldus.

Kui see tehtud, siis tuleb vajutada nuppu Synth, ning tulemus ootama jääda. Tulemuse ooteaeg on tunduvalt pikem kui ICE puhul oli, aga see on ka mõistetav.

Lisaaega annab juurde ka see, et pildid laetakse lõpuks kõik Microsoft-i serverisse. Muidugi peab ka arvuti olema suhteliselt hea, muidu võtab asi jubedalt aega või siis ei õnnestu üldse.

Siinkohal tuleb rõhutada, et valmis synth-e saab vaadata ainult veebi vahendusel kuvatuna (mille tarvis antakse koguni 20GB kettaruumi) ning need on alati kõigile kättesaadavad ning privaatseks muuta ei saa.

Seega väga sensitiivseid ja isiklikke kaadreid ei maksa ehk kolmemõõtmeliseks sünteesima asuda. Küll aga ei pea neid teistele näitama ainult Photosynth-i lehel kuvatuna, vaid vastava koodi abil saab synth-e näidata ka näiteks oma blogis või kus iganes. Nagu alljärgnev näide:

Synth Pauluse kirikust

Mida ja kuidas Photosynthi jaoks pildistada

Mõni sõna ka sellest, mida üldse pildistada tasub. Nagu näidetest näha oli, siis kõiksugused arhitektuurilised lahendused on üsna populaarsed, samuti kujukesed, monumendid jne.

Siinkohal peab arvestama, et päris kõiki asju pole Photosynth ikka võimeline kokku panema – näiteks suuri ühtlaseid pindu, peegeldavaid pindu, vett jne. Kahtlustan, et ka liikuvad objektid ja arvukad ringisagivad inimesed võivad probleem põhjustada.

Seega peaks pildistatav olema piisavalt vaheldusrikas ja tekstuurne, kuid samas staatiline, et programmil oleks millestki kinni hakata kui kattuvaid alasid otsib.

Nagu juba ülal lingitud õppevideos kõneldi, siis eduka, 100% kattuva tulemuse saamiseks, peab objekti pildistama igast võimalikust küljest. Ühe üldise reeglina tasub mainimist nn “3-e pildi reegel” – st et iga pildil olev piirkond võiks esineda vähemalt kolmel pildil.

Nii et kattuvus peab olema vägagi suur, tunduvalt suurem kui klassikalisel panoraamil, vähemalt 50%. Ja sujuva 3D tulemuse saamiseks isegi rohkem, eriti kui pildistades liikuda ümber objekti. Sellisel juhul tuleb pilt teha vähemalt iga 25 kraadi tagant. Mida rohkem, seda uhkem.

See synth sai tehtud parema objekti puudumisel programmi 3D võimekuse hindamiseks. Võiks öelda, et võimekusele ei saa midagi ette heita:

Kui veel näidetest rääkida, siis panoraami-jutu esimeses osas ICE abil edukalt kokku pandud Valaste joa panoraamiga Photosynth 100% hakkama ei saanudki. Ilmselt oli kattuvus liiga väike, kuid seda õnneks mitte ICE-i jaoks. Nii et mõlemal programmil on oma point ja idee, milleks midagi kasutada.

Tulles synth-ide juurde tagasi, siis mingit objekti pildistades on esmalt kasulik teha valmis nö panoraam ning alles seejärel asuda erinevate võttenurkade alt pildistamise ja detailide jäädvustamise juurde. Sellisel moel on tagatud, et kõik kohad on vähemalt paaril pildil esindatud.

Üldiselt tasub pildistamiseks võimalikult laia vaateväljaga objektiivi kasutada (või siis katsuda kaugemalt pildistada), lainurk lihtsalt meeldib Photosynth-ile rohkem, kui väikese vaateväljaga teletoruga tehtud pildid.

Loomulikult tasub kõnekamatest detailidest ka lähivõtteid teha, aga ainult sellistest kogu 3D pildi kokkupanek oleks veidi mõttetu. Väikeste pilditükkide vahendusel lihtsalt ei saa objektist kui tervikust nii head ülevaadet, synth-is võiksid domineerida pildid, millele objekt üleni peale mahub.

Kui liigud pildistades mingile objektile lähemale, siis tasub pilte teha mitte harvem kui objektini olevast vahemaast poole läbimisel. Ehk kui alustad pildistamist 100 sammu kauguselt tulevasest vabadussamabast, siis tasub järgmine pilte teha hiljemalt 50 sammu läbimise järel.

Järgmise näite puhul tegin pilte iga mõne sammu tagant, et tuleks virtuaalne tuur üle Viljandi rippsilla minekust. Takkajärgi targutades saab öelda, et oleks pidanud tihedamalt pildistama.

Kokkuvõtteks

Kui ülaltoodud näpunäiteid arvesse võtta, siis esimese eduka katsetusega peaks hakkama saama igaüks. Täiendavate näpunäidete saamiseks tasub Photosynth-i veebis veidi ringi kolada ning uurida teiste tehtud synth-e.

Igatahes on tegu väga nutika tööriistaga, millega niisama ajaviiteks mängimisele suudab ilmselt igaüks välja mõelda ka praktilisi rakendusi. Alates näiteks enda kinnisvara müües virtuaalse tuuri koostamisest või mõne eseme detailse virtuaalse kujutise loomisest ning lõpetades kasvõi reaalses maailmas toimuva pildinäituse virtuaalse dubleeringuga.

„Kõnnid” kenasti mööda saali ringi ja suumid ühe pildi juurest teise juurde. Pole paha, mis? Hmm.. peaks minema KUMU-sse ja proovima.

Kuna tegu on niivõrd uue tehnoloogiaga, et millegi muuga eriti võrrelda ei ole, siis ei oska välja tuua mingeid olulisi miinuseid. Plussiks on kõik, mis ülal sai kirjutatud ning rohkemgi veel, sest võimalusi, mida veel katsetada pole jõudnud on piiritult. Nii et head piiride otsimist kõigile!

Ülevaade ilmus algselt Photopointi Ajaveebis 07.02.2009