Olympus SH-50 ülevaade :: Digitest
Olympus on üritanud SH-50 kaamera juures luua fotoaparaati, milles oleks kõik vajalik kasutaja jaoks soodsama hinna juures. Kaamera, mis pakuks kasutajale rohkem kui mobiiltelefoni fotosilm, kuid ei oleks palju kehvem võrreldes kallimate, nn premium klassi fotoaparaatidega. Kuidas see kõik end ära õigustab ning kui hästi Olympus on teinud valmis ühe universaalse reisikaamera, vaatame kohe lähemalt antud ülevaates.
Mõned numbrid SH-50’st
16 megapiksliga 1/2,3″ tagantvalgustusega CMOS sensor |
24× suumiga objektiiv. 35mm ekvivalendina 25 – 600 mm, ava f/3.0 – 6.9 |
5-teljeline mehhaaniline stabilisaator filmimise ajal, 3-teljeline pildistamise ajal |
ISO 125 – 6400 |
FullHD (1920 × 1080 pikselit) videosalvestus, stereoheliga |
3-tolline puutetundlik ekraan |
Kuni 11,5 kaadrit/sekundis sarivõte |
Lähim teravustamiskaugus makrovõtetel 3cm + telemakro režiim |
Disain ning kasutusmugavus
Olympus SH-50 disainis annab tunda suur rõhk tootekvaliteedile. Kaamera on metallist korpusega ning käes tundub soliidne. Natuke raske sellise kaamera kohta, kuid see teeb käes hoidmise natuke kindlamaks. Suureks boonuseks on eespaneelil eemalduv kumeeritud kattega käepide – kaamerat saab hoida vabalt ka ühe käega. Igasuguste nuppude ning lülitite paigutus on igatepidi loogiline ning mugav. Ning kaamera ülemise ääre vasakul küljel olevat režiimiratast saab vabalt opereerida pöidlaga ilma, et peaks teise käe appi võtma kaamerat hoidma.
Samas saab norida natuke objektiivibloki konstruktsiooni üle – antud kaameral ulatub see väga palju korpusest välja ka kinnises asendis. Ning ulatub ka käepidemest tubli pool sentimeetrit ettepoole, jäädes sellega pidevalt kotis ning taskus kinni.
Tagumine külg on võrdlemisi loogilise ülesehitusega – olemas on eraldi nupp filmimiseks, klassikaline neljasuunaline nuppudekompleks ning fotode/videote taasesituseks ning menüüsse pääsemise nupud. Norida võiks sellega, et rõngakujuline nupp ei toimi valikurattana, mis teeks manuaalrežiimis kasutamise või menüüdes liikumise kiiremaks. Jätkuvalt tuleb nuppu vajutada.
Ekraan on küll puutetundlik, kuid väga suurte piirangutega. Nimelt saab otse ekraanilt valida teravustamispunkti ning taasesitusrežiimis fotosid sirvida. Erinevate parameetrite seadistamiseks või näiteks efektifiltrite valimiseks puutetundlik ekraan ei toimi.
Küljele on peidetud luugi taha nii USB pesa arvutiga või teleriga ühendamiseks kui ka HDMI väljund. USB pesa kaudu toimub ka kaamera aku laadimine.
Suureks üllatajaks osutus kaamera väga kiire sisse lülitamine ning suumimehhanismi kiirus. Tundub, et möödas on need ajad, mil kaamera sisselülitamise järgi pidi ootama pikalt ning suumi ühest äärest teise minek võttis terve igaviku.
Olympus SH-50 kaameraga pildistamine
Iga kompaktkaameraga pildistades on mul alati teatud eelarvamus pildikvaliteedi osas ning võimekuses toime tulla hämaras pildistades. Siinkohal tuleb nentida, et seda tüüpi fotoaparaadid ei suuda jätkuvalt konkurentsi pakkuda suurema sensoriga peegelkaameratele või ka kompaktkaameratele. Samas oma kontekstis õigustavad end hästi.
Kuna objektiivi ava on 25mm alas maksimaalselt f/3.0 ning teles algab alates f/6.9 juures, siis ei saa oodata sellelt ka väga säravat sooritust või tausta eraldamist subjektist. Samas teatud asendites, näiteks makrovõtete puhul, on see enam-vähem võimalik.
Heades valgusoludes, madala tundlikkusega pildistades on pildikvaliteet suurepärane. Fotod tulevad teravad, hea detailsusega ning värvisügavuse kohapealt ei ole ühtegi etteheidet.
Üleval oleva pildi puhul on näha, kuidas kaamera suudab luua detailse ning korrektse foto heades valgusoludes.
Vasakul olev foto on pildistatud iAuto režiimis ning järeltöötluses korrigeeritud kaadri heledust. See on hea näide antud kaamera väikesest dünaamilisusest: pildistatav subjekt on puu varjus ning modell jäi algselt alasärisse (liiga tume), samas on päikese käes olev taust selgelt ülesäris (liiga hele). Samas tuleb nentida, et kompaktkaamerast loota täpset säritust antud situatsioonis, on liiga palju.
Jällegi, mõnikord suudab kaamera väga positiivselt üllatada kompaktkaamera kohta. Detailsuse koha pealt saab natuke norida, kuid subjekti eraldamine taustast ning ka värvide reproduktsioon on loomutruu.
Antud kaamera juures kehtib järjekordne kompaktkaamerate kuldreegel: kasuta ka hämaras südamerahuga madalamat tundlikkust, pikemat säriaega ning panusta stabilisaatorile. Seda paaril lihtsal põhjusel: automaatikas kipub kaamera suruma sensori tundlikkust liiga agaralt kõrgemale. Probleem sellega on see, et ISO 800 juures hakkab detailsus tõsiselt kannatama ning ISO 1600 juures muutub digitaalne müra juba väga häirivaks. Samas on stabilisaator antud kaamera sees sama, mida kasutatakse Olympus OM-D E-M5 hübriidkaamera sees. Ning see stabilisaator suudab vabalt ka sekundise särituse käest tehes teravaks siluda.
Suurimaks pettumuseks osutusid erinevad efektifiltrid antud kaameras. Jah, ühest küljest on ääretult meeldiv näha kaadri eelvaates võimalikku lõpptulemust antud filtriga. Samas, olles kasutanud pikalt nutitelefoni ning harjunud teatud rakenduste mugavusega, jättis Olympuse vähene võimekus palju soovida: ekraanile kuvatav eelvaade oli katkendlik ning hakkiv. Näha oli, et pildiprotsessor ei suuda sellega toime tulla.
Teisalt on SH-50 valikus terve müriaad erinevaid efektifiltreid ning stseeniprogramme, mis vähendavad hilisema fototöötluse vajaduse. Tänu nendele saab vabalt oma loomingulisust väljendada kohe pildistamise ajal. Ei, alati ei pea olemas olema arvutis Photoshop või mõni analoogne rakendustarkvara, et omapärast fotot valmis teha. Tänapäeval saab selle kõik otse kaameras pildistamise ajal saavutada.
Mida rohkem aeg edasi, seda suuremat rõhku hakatakse panema ka panoraamvõtte mugavusele. Seda funktsiooni kirjeldades ei saa mainimata jätta Sony Sweep Panorama nimelist võtterežiimi, kus kaadrit pannakse korrektselt omavahel kokku. Olympuse kaamerates on samasuguse põhimõttega panoraamrežiim olemas, kuid piltide kokku panemise algoritmid ei ole kõige paremini paika pandud – kui fotoaparaadi nurk muutub panoraamvõtte ajal, siis tuleb ka foto ise viltuste joontega. Lisaks ei suuda Olympus veel kõige paremini lainurkasendis tulevaid geomeetrilisi moonutusi korrigeerida. Samas väga stabiilse käega suumi keskel ei ole üldse probleeme.
Mainimata ei saa ka jätta välgu kasutamist. Enamus kompaktkaameratel ning peegelkaameratel aktiveerub sisseehitatud välk just kõige ebavajalikumal hetkel ning rikub suurepärase, ainulaadse kaadri ära. Selle vastu on hea rohi välgukeelu aktiveerimine, kuid tihti kehtib see ainult hetkel kasutusel oleva pildistamisrežiimi kohta. SH-50 on selles osas targem – kui välk on kaamera sisse jäetud, siis selle pisikese valgusallikaga ei arvestata. Samas välgu lahti päästes saab seadistada selle kasutust vastavalt vajadusele. Ehket, ilusate portreepiltide tegemise ajal ei hakka iga päästikupuudutuse ajal välk närviliselt iseseisvalt korpusest välja hüppama.
Mis häiris ning mis meeldis?
+ Füüsiline režiimiratas
+ Manuaalrežiim
+ Suurepärane stabilisaator
+ Fookuspunkti määramine puutetundlikult ekraanilt
+ Istub mugavalt kätte, korralik metallkorpus
+ Kiire sisselülitus ning suum
– Efektifiltrite kasutamisel ekraanile kuvatava info kaadrisagedus
– Objektiivibloki suurus transpordiasendis
– Menüüde jms juhtimine nuppudega – valikuratta puudumine
– Detailsus ning müra suuremal tundlikkusel
Kokkuvõte
Antud fotoaparaat sobib suurepäraselt kasutajale, kel ei ole esmatähtis võimalus igas tingimuses perfektne foto teha, vaid talletada igapäevased sündmused ning reisimuljed igaveseks pildile. Lisaks on kaamera tänu suurele suumivahemikule ning erinevatele pildirežiimidele – efektifiltritele piisavalt paindlik, et rahuldada enamuse tavakasutajate pildistamisvajadustest.