Olympus XZ-2 – peaaegu parim kompaktkaamera :: Digitest
Olympus Stylus XZ-2 on kompaktkaamera, mille testimist olen oodanud sestpeale, kui seda Photokina fotomessil esimest korda näppida sain. Selle aparaadi ilus retrovälimus, tõsine olemus ja objektiivi ümber nii astmete kaupa kui ka sujuvalt pöörlev valikuketas jätsid mulle väga hea mulje. Väga kahju oli, et Olympus XZ-2 ei saanud võimalust osaleda Digitesti kevadises tippklassi kompaktkaamerate võrdlusülevaates – sinna oleks see kaamera oma 1″1.7″ sensori, valgusjõulise objektiivi, paindliku juhtnuppude süsteemi ja küllusliku funktsionaalsuse poolest ideaalselt sobinud.
Olen nüüdseks Olympus XZ-2 kaameraga pildistanud enam kui kuu aega. Minu arvamus sellest kui väga heast fotoaparaadist on säilinud. Arvan, et igaüks, kes selle kaamera endale hangib, on sellega väga rahul. Samas on selle kaamera juures välja koorunud ka mõned negatiivsed aspektid, mis ei luba mul seda kuulutada kõige paremaks tippklassi kompaktkaameraks. Kuidas sinuga lood on, seda saad otsustada juba siis, kui oled jõudnud äsja alustatud teekonna lõppu. Jätkame, eks?
Võrdlustabel – XZ-2 vs LX7 vs RX100 vc S110 vs XF1
Võrdlustabel – XZ-2 vs LX7 vs RX100 vc S110 vs XF1
Uurime esmalt, kuidas saab Olympuse kaamera hakkama kuivas võrdluses kolme sama klassi kompaktkaamera tehniliste andmetega. Lisaks tabelisse valitutele pakuvad XZ-2 aparaadile konkurentsi veel ka Nikon P7700 ja Canon G15.
| Olympus XZ-2 | Panasonic LX7 | Sony RX100 II |
Fujifilm XF1 | |
 |
 |
 |
 |
|
| Sensor | 12.0 MP, 1/1.7″ | 10.1 MP, 1/1.7″ | 20.2 MP, 1″ | 12,0 MP, 2/3″ |
| ISO ulatus | 100 – 1600 (võimend 12800) | 80-6400 (võimend 12800) | 100-25600 | 100-3200 (võimend 12800) |
| Maks. säriaeg | Kuni 16 min (BULB) | 250 sekundit | 30 sekundit, BULB | 30 sekundit |
| Min. säriaeg | 1/2000 sek, (sisseehitatud ND filter vähendab valgusjõudu 3 stoppi) | 1/4000 sek (sisseehitatud ND filter vähendab valgusjõudu 3 stoppi) | 1/2000 sek | 1/4000 sek |
| Fookuskaugus (ekv) | 28-112 mm | 24–90 mm | 28–100 mm | 25–100 mm |
| Maks. ava | F1.8 – 2.5 | F1.4 – F2.3 | F1.8 – F4.9 | F1.8 – F4.9 |
| Min. teravustamiskaugus | 10 cm | 1 cm | 5 cm | 3 cm |
| Raw fail | Jah | Jah | Jah | Jah |
| Sarivõtte maks. kiirus | 5 kaadrit sekundis | 11 kaadrit/sek | 10 kaadrit/sek | 10 kaadrit/sek |
| Värinastabilisaator | Jah, mehaaniline, kahesuunaline | Jah, optiline | Jah, optiline | Jah, optiline |
| LCD-ekraan | 3″, 920 000 px, Nurga alla seatav, mõõdukalt puutetundlik | 3.0″, 920 000 px | 3,0″, 1 228 800 px, Nurga alla seatav | 3.0″, 460 000 px |
| Programmiratas | Jah | Jah | Jah | Jah |
| Valikukettad | Objektiivi ümber nii astmete kaupa kui sujuvalt liikuv valitava funktsiooniga rõngas, taga valikuratas | Objektiivi ümber avarõngas, taga klikitav valikuketas | Objektiivi ümber valitava funktsiooniga rõngas, taga valikuratas | Taga klikitav valikuketas ja valikuratas |
| Välklambi ulatus | ? | 8.5 m (lainurkasend) | 17.1 m (lainurkasend) | 7,4 m (lainurkasend) |
| Filmirežiim | H.264 28Mbps (1920×1080, 30p) | AVCHD 28Mbps (1920×1080, 60p, 50p) | AVCHD 28Mbps (1920×1080, 60p, 50p) | H.264 (1920 x 1080, 30p) |
| Panoraamrežiim | Jah, pildiprogrammide all, üksikuid fotosid pildistades | Jah, pildiprogrammide all | Jah, eraldi programmirattal | Jah, “Adv” valikute all |
| HDR režiim | Jah, pildiprogrammide all | Jah, pildiprogrammide all | Jah, 6 astet + automaatne | Jah, EXR režiimi all |
| Digitaalsed filtrid | 11 digifiltrit ART režiimis. Raamide võimalus iga filtri juures. | 16 digifiltrit (Creative Control režiimis) | 11 digifiltrit automaatrežiimis, paindlikud seadistamisvõimalused iga filtri juures | 11 digiifiltrit automaatrežiimis, film simulation tonaalsuse muutmine igas režiimis (v.a Adv) |
| WiFi | Ei | Ei | Ei | Ei |
| Timelapse salvestamine | Ei | Jah | Ei | Ei |
| Aku kestvus | 310 | 330 | 330 | 300 |
| Mõõtmed | 11 × 6,6 × 4,8 cm | 11 × 6,7 × 4,6 cm | 10,2 × 5,8 × 3,6 cm | 10,8 × 6,2 × 3,3 cm |
| Kaal | 346 g (koos aku ja mälukaardiga) | 298 g (koos aku ja mälukaardiga) | 240 g (koos aku ja mälukaardiga) | 225 g (koos aku ja mälukaardiga) |
| Hind Photopointis (13.05.2013) | 449€ | 499€ | 629€ | 399€ |
Nagu näha, ei ole Olympusel tehniliste andmete osas oma konkurentide ees eriti midagi häbeneda. Samas ei suuda see ka millegi eriliselt heaga silma paista. Sarnaselt Panasonic LX-7 kaamerale on Olympuse objektiiv üsna valgusjõuline (F2.5) ka lõpuni välja suumituna. Minimaalne teravustamiskaugus on samas 10 cm teravustamiskaugusega konkurentsitult kõige kehvem jäädes makrokuningale LX7 alla lausa 10-kordselt. Ekraan on eeskujulikilt terava pildiga (puutetundlikuset räägime hiljem), sarivõte on aeglane, aku kestvus on tavapärane ja raskust on vägagi soliidsed 346 g.
Disain ja käsitlemismugavus
Olympus XZ-2 on ilus kaamera. Asjatundmatum silm võib näiteks Sony RX100 või Fujifilm XF-1 digikompakte pidada tavalisteks seepideks. Olympus XZ-2 puhul ei ole vaatlejal aga kahtlust – see näeb juba esmapilgul välja tõsine aparaat, mis on ilmselt maksnud keskmisest enam ja pildistab keskmisest ilusamaid pilte. Tõsidust lisavad kaamerale sellised elemendid nagu korpusest vaat et 2 cm jagu välja ulatuv objektiiv, üsna kõrge välguking, metalsete kinnitustega kaamerarihm ja loomulikult suure kruviga varustatud käepide kaamera esiküljel. XZ-2 metalne pind on sile ning valguse käes pärlendav. Kaamera pealmisel osal on aga harjatud metalli pinnaviimistlus. Mulle selle kaamera välimus meeldib – enam kui ühegi teise konkurendi oma.
Esiküljel olev käepide pakub kaamera hoidmisel väga head tuge. Selle saab soovi korral aga ka aparaadi küljest eemaldada. Keera ainult õhema euromündiga mõned korrad käepideme peal olevat kruvi ja küljest see ongi. Isiklikult ei näe ma muidugi põhjust miks keegi selle sealt ära keerama peaks, sest taskusõbralikumaks see käepideme puudumine aparaati kindlasti ei muuda.
Olympuse kaamera on raske, tundub tummiselt tugev ning on keskmisest kompaktkaamerast märksa suuremate mõõtmetega. Kõik see teeb XZ-2 aparaadiga pildistamise väga mugavaks. Kaamera asetub kindlalt pildistaja näppude vahele, eesmist objektiivi ümber olevat rõngast on mugav keerata, probleeme ei teki ka tagaküljel asuvate juhtnuppude vajutamine. Kummeeritud padjand kaamera tagakülje ülal paremas nurgas ei ole ebamugavalt ääristatud ühegi tüütu nupuga, mille peale sõrm portreeasendis kogemata vajutada võiks. Käsitsemismugavuse poolest saaks Olympus minu käest kindlasti maksimumpunktid, kui olemas ei oleks Panasonic LX7 kaamerat, mis oma tagumise valikuketta ja objektiivi peal olevate nihiknuppudega kõikidele peegelkaamerakasutajatele kindlasti väga meeldib ja Olympusest ehk punkti võrra parem on.
Taskusõbralikkusega on muidugi teine lugu. Kaamerast umbes 1.5 mm jagu eenduv objektiiv ning matsakas nurga alla seatav LCD-ekraan annavad Olympus XZ-2-le paksuseks 4 cm. Selline kompaktkaamera küll mahub suuremasse taskusse, kuid ei saa öelda, et väga mugavalt. XZ-2 on valmistatud neile, kellele on pildistamismugavus olulisem, kui ülim kompaktsus. Neile, kes ihkavad kompaktsust, on Olympus loonud hoopis spetsiaalse kaamera – kangesti Canoni paljukiidetud PowerShot S110 moodi Stylus XZ-10. (Loe Olympus Stylus XZ-10 ülevaadet siinsamas Digitesti veebilehel).
Esmapilgul tähtsusetu fakt – tegelikult päris oluline: XZ-2 kaameraga tuleb kaasa mitte pisike-lühike randmepael vaid korralik kaamerarihm. Enamike kompaktidega peab selle kaasa ostma. Kaamerarihmaga saab pisikese aparaadi mõnusalt seljale visata kus see siis igal hetkel pildistamiseks valmis on.
XZ-2 kaameraga tuleb kaasa mitte pisike-lühike randmepael vaid korralik kaamerarihm. Enamike kompaktidega peab selle kaasa ostma.
XZ-2 on valmistatud neile, kellele on pildistamismugavus olulisem, kui ülim kompaktsus.
Olympus XZ-2 kasutamismugavusele annab kõvasti juurde nurga alla seatav LCD-ekraan.
Juhtnupud
Olympus XZ-2 trumbiks on ülifunktsionaalne valikurõngas objektiivi ümber. Teistel sarnastel kaameratel on samuti sellised rõngad. Sony RX100 II kaameral näiteks liigub see sujuvalt (väga ebamugav). Canon S110 aparaadil liigub see astmete kaupa (Täitsa OK). Olympusel liigub aga nii sujuvalt kui ka astmete kaupa. Objektiivi kõrval on nimelt hoob – kui see on alumises asendis, liigub rõngas astmete kaupa ja muudab näiteks avaarvu. Kui hoob on ülemises asendis, liigub rõngas sujuvalt ning muudab teravustamiskaugust. See on geniaalne.
Lisaks rõngale objektiivi ümber on valikuketas ka kaamera taga – neljasuunalise nupugrupi ümber.
Objektiivi kõrval on nimelt hoob – kui see on alumises asendis, liigub rõngas astmete kaupa ja muudab näiteks avaarvu. Kui hoob on ülemises asendis, liigub rõngas aga sujuvalt ning muudab teravustamiskaugust. See on geniaalne.
Eraldi väärivad märkimist XZ-2 kaks Fn-nuppu. Üks neist on objektiivi kõrval sellesama hoova peal. Sellele vajutades ilmub ekraani allaserva mingi parameeter, mille väärtust siis eesmise valikurõnga, tagumise valikuketta või parem-vasak nuppude abil muuta saab. Kui Fn2 nupule järjest mitu korda klikkida, kuvatakse ekraani allaossa järjest erinevaid parameetreid ehk kiirvalikuid (kokku saab selle alla aktiveerida maksimaalselt 16 erinevat valikut). Tagumise Fn1 nupu alla saab salvestada ühe seitsmest parameetrist (ND filter, konverterläätse režiim, digitaalne telekonverter, ekraani algkuva taastamine, värvustasakaal, teravussügsvuse eelvaade, särilukk, )
Olympus XZ-2 kiirmenüü avaneb tagakülje valikuketta keskel olevale OK nupule vajutades. Siis kuvatakse ekraani paremal servas erinevad parameetrid, nende vahel saab liikuda üles-alla nuppudega või valikukettaga ja valitud parameetri väärtust saab muuta parem-vasak nuppudega või objektiivi ümber oleva rõngaga.
OK-nupule vajutades avanev kiirmenüü
Olympus XZ-2 juhtnuppude valik, paigutus ja funktsionaalsus on esmaklassiline. Seda kaamerat on hea juhtida nii pool- kui ka täismanuaalses särirežiimis nii et kord seadistatuna ei pea praktiliselt üldse lahti tegema peamenüüd. Mis on väga hea, sest…
Menüü
Olympus XZ-2 peamenüü loogika erineb kõigi teiste kompaktkaamerate omast. Võib-olla just seepärast see mulle ei meeldi. Sellega on raske harjuda ning tihti ei leia ka kõige lihtsamaid parameetreid sealt, kus need loogiliselt asuma peaksid.
Menüüd avades on meie ees kaks esimest vahelehte “Shooting Menu” valikutega. Sinna on reastatud minu jaoks niivõrd kummaliselt triviaalsed ja seinast-seina valikud nagu näiteks kaamera algseadete taastamine, sisemälust failide kopeerimine mälukaardile… Lisaks kuvatakse iga valiku juures ekraanile suur kast seletusega, mida see valik teeb. See kast varjutab kõik teised menüükirjed – ehk on selle kuvamist võimalik ka välja lülitada, aga esimesel katsel ma sellist võimalust ei leidnud.
Kõik olulisemad-põhilisemad pildistamisseaded on reastatud neljanda vahelehe “custom menu” alla, kus siis alamvahelehtedel on seaded erinevateesse gruppidesse jaotatud.
XZ-2 peamenüü tundubki olevat tehtud eeldusega, et fotograaf pildistamise ajal seal midagi muutmas ei käi. Kui päris aus olla, siis ega ma ei käinudki, sest pildistamise ajal sai kõiki seadeid muuta kaamera kiirmenüü või nuppude abil.
Kaameraga pildistamine
Lisaks nurga alla seatavusele on LCD-ekraan ka mõõdukalt puutetundlik.
Nagu ennist käsitlemismugavuse all kirjutatud, on Olympus XZ-2 aparaadiga mugav pildistada. Seda esiteks. Kaamera käivitub kiirelt ja on pildistamiseks valmis sekundi murdosa jooksul. Objektiivikork on disainitud nii, et sisse lülitamisel sõidab objektiiv välja ja lükkab enda eest korgi minema. Eeldusel et kork on kenasti kaasas oleva paelaga kaamerarihmaaasa külge kinnitatud, jääb kork siis rippu. See lahendus on võrreldamatult parem kui näiteks Panasonic LX7 kaameral, mis sisse lülitades kuvab ekraanile meeldetuletuse objektiivikork eemaldada.
Teravustamine on heas valguses ja laiema vaatenurga korral väga kiire ja täpne – täiesti võrreldav isegi Olympuse PEN-seeria hübriidkaameratega. Teravustamine muutub märgatavalt aeglasemaks, kui objektiivi sisse suumida – 112mm juures, eriti kui teravustame vähese kontrastsusega objektidele või pisut hämaras – võib ka juhtuda, et kaamera teeb teravustades väikse edasi-tagasi kontrolli, enne kui teravus lukustatud saab. Säärane nähtus on aga kompaktkaameratele üldiselt omane ning seetõttu pole siin ka Olympusele midagi ette heita vaja.
Kui kaamera seda võimaldab, pildistan ma alati RAW faile ning soovitan seda teha ka teistel. Kompaktkaamerate pisikeste sensorite dünaamiline ulatus (suutlikkus säritada ühel pildil korralikult nii heledad kui ka tumedad alad) ning valgustundlikkus on reeglina kehvemad kui peegel- või hübriidkaameratel. RAW faili pildistades saame me aga järeltöötluses pildi, mis sellise sensori võimekust maksimaalselt ära kasutab.
RAW faile pildistavad kõik tippklassi kompaktkaamerad ning selle poolest ei erine ka Olympus. Kuid siin jõuame ühe kitsaskohani: XZ-2 protsessor kipub RAW failide pildistamiseks liiga aeglaseks jääma. Pärast kuue järjestikuse faili pildistamist kaamera hangub ning ekraanil vilgub punane mälukaardimärk. Pildistajal tuleb oodata 7-8 sekundit, kuni aparaat RAW-failid kaardile kirjutatud saab ja taas pildistamiseks valmis on. See 6 sekundit on väärt pildistamisolukorras terve igavik. Nagu öeldud ilmutab see probleem end ainult kiires olukorras üksteise järel RAW faile pildistades.
Seesama aeglane pildiprotsessor kargab lavale ka digifiltrite puhul. Olympuse “ART” digifiltrid on paindlikud ja väga efektsed. Kui mitte kõige paremad üldse, siis kindlasti paremate seas, mida ma digikaameratel proovinud olen. Kui mõnda digifiltrirežiimi siseneda, näitab kaamera ka enne pildistamist kaadrit koos digifiltri efektiga. See on suurepärane, ainult et kui siis kaamerat liigutada, liigub pilt ekraanil kaasa väga uimaselt – viivitusega ja hüplikult. On näha, et protsessoril on raskusi reaalajas filtriinfot muutuvale kadreeringule lisada. See muudab digifiltrite režiimi kasutamiskogemise pisut halvemaks, kui see ideaalis olla võiks.
Olympus XZ-2 kasutamismugavusele annab kõvasti juurde nurga alla seatav LCD-ekraan. See teeb kaameraga pildistamise meeldivamaks näiteks tänavafotograafias, sest üles tõstetav ekraan võimaldab pildistada nii, et kaamera pole mitte näo juures vaid diskreetselt pildistaja puusal. Sellele lisaks on nurga alla seatav ekraan väga mugav lähikaadrite pildistamisel ning vahel ka siis, kui on vaja kaamerat pildistamisel kõrgele enda kohale tõsta. Kes oma raha peale väga vihane on, võib endale kadreerimise hõlbustamiseks osta ka kaamera peale kinnitatava elektroonilise pildiotsija, mida samuti nurga alla keerata saab.
Lisaks nurga alla seatavusele on LCD-ekraan ka mõõdukalt puutetundlik. Sellist suurepärast funktsionaalsust, nagu Canon S110 puuteekraani puhul, XZ-2 aparaadil välja käia ei ole. Peamenüü ja enamik kiirvalikuid ei ole näpuga ekraanilt muudetavad – ekraani vajalikus kohas puutudes saab valida teravustamispunkti, automaatrežiimis saab ekraani kasutades seadistada pildi heledust, värvustasakaalu ja muid olulisemaid seadeid – ekraani paremast servast välja libiseva lihtsa menüü abil. Positiivne on see, et ekraan ei ole mitte resistive- tüüpi vaid capacitive- tüüpi puutetundlik (loe sellest lähemalt artiklist “Vajutustundlikud vs puudutustundlikud ekraanid“).
Pildikvaliteet
Selline foto esitab ükskõik millisele kompaktkaamerale üsnagi suure väljakutse. Hämaras pildistades tõstab kaamera automaatrežiimil sensori tundlikkust ehk iso omatahtsi sageli liiga kõrgeks, ning pilt tuleb digimürane. Kamera võib automaatrežiimil välja visata ka välklambi, mis pildi eriti koledaks sähvib ja lisaks sellele veel tulevast tšempioni häirib. Tänu Olympus XZ-2 suhteliselt suurele sensorile ei peljanud ma kasutada ISO 800, millega digimüra veel selle kaamera pilti rikkuma ei pääse. Maksimumava f/1.8 siin kasutada ei saanud, sest soovisin natukenegi suumida. Säriaeg 1/320 tundus nõnda kiiresti rahmeldava mehe jaoks vähim võimalik. Kokkuvõtteks võib öelda, et Olympus XZ-2 saab hämaras pildistades hakkama ka siis, kui pildistades suumi tõttu maksimumava kasutada ei saa.
Ka ISO 1600 juures on fotod väga korralikud. Vähene digimüra on pigem filmilik ning ei häiri. f/4, 1/1600 sek; ISO 1600.
Sellisest helevalgest taevast oleks ka suure sensoriga peegelkaameral raske detaili välja võluda. Puude kontuuraladel on näha minimaalset kromaatilist aberratsiooni – see on aga tõesti minimaalne. Zuiko objektiiv on üldiselt väga kvaliteetse ja terava pildiga. f/2.2, 1/125 sek; ISO 100.
f/2, 1/400 sek; ISO 400.
Nii lähedalt, kui sai. Olympus XZ-2 lähipildistamise võimekus jääb teistele tippklassi kompaktkaameratele alla. Lähimaks teravustamiskauguseks on 10 cm. See ei ole palju, aga pildi saab kätte ka sellega. f/1.8, 1/100 sek; ISO 100.
Maasikatega pildil oli näha taustal fookusest väljas aladel ilusat pehmete ringikestega Bokeh`it. Kui aga ava koomale tõmmata, ilmuvad ringikeste asemel taustale kuusnurgad. f/3.2, 1/50 sek; ISO 400.
f/2.3, 1/400 sek; ISO 400.
Objektiivi sisepeegeldised on kenasti kontrolli all isegi päris vastu valgust pildistades. f/2.5, 1/500 sek; ISO 100.
f/4, 1/80 sek; ISO 320.
Digitaalsed filtrid
Kui programmiratas keerata ART asendisse, on pildistaja käsutuses 11 erinevat digitaalset filtrit. Mõne filtri all on veel erinevad versioonid, kõikidele filtritele saab soovi korral lisada raami ja paljudel on veel juures mitmeid erinevaid tuunimisvõimalusi. Minu vaieldamatuks lemmikuks kujunesid “Grainy Film” filter, mis muutis pildid teraliselt must-valgeteks ja kontrastseteks ning Dramatic Tone, mis kujutab endast üsna räige välimusega HDR-stiilis pilte.
Näide digifiltri kasutamisest. Vasakul foto automaatrežiimil, paremal Digifiltriga “Dramatic Tone”
Digifiltrite galerii
Pop Art
Soft Focus
Pale&Light Colour
Light Tone
Grainy Film
Pin Hole
Diorama
Cross Process
Gentle Sepia
Dramatic Tone
Key Line
Videorežiim
Olympus XZ-2 videorežiim on minu jaoks suurim pettumus selle kaamera juures. Filmirežiimis saab muuta ainult kolme valikut: Full HD/HD, Heli salvestamine/selle keelamine ja tuule poolt tekitatud müra automaatse vähenduse sisse/välja lülitamine. Kõik muu on automaatne. Igapäevapildistaja jaoks, kes enda ümber olevat dokumenteerida soovib, on selline videorežiim muidugi igati sobiv – liiatigi, et video filmimise ajal saab ka sisse-välja suumida. Kui eesmärgiks on aga loovamat laadi video, siis tuleb fotohuvilisel küll mõne muu aparaadi poole vaadata.
Kokkuvõte
Olympus Stylus XZ-2 kompaktkaamera on valmistatud tõsisema fotohuvilise jaoks, kellele kaamera käsitlemise mugavus on olulisem kui selle taskusõbralikkus. XZ-2 kaamera näeb ilus välja ning selle ergonoomika ning juhtnuppude-rõngaste-rataste paigutus ja funktsionaalsus muudab pildistamise lihtsaks. Mugavust lisab pildistamisele ka nurga alla seatav LCD-ekraan – omadus, millega tippklassi kompaktidest võib veel praalida ainult Sony uus X100 II.
Pildikvaliteedi poolest on Olympus XZ-2 suurimaks trumbiks teiste sama klassi kaamerate ees (välja arvatud Panasonic LX7) objektiiv. Lisaks sellele, et objektiiv pildistab väga terava joonisega ja minimaaalsete sisepeegeldustega fotosid, ei muutu see oluliselt pimedamaks ka lõpuni sisse suumides. See muudab XZ-2 kaameraga pildistamise märksa paindlikumaks kui näiteks Sony X100 II või Canon S110 puhul. JPG faile pildistades ei pea XZ-2 kaameraga pelgama ka ISO 1600 väärtust. RAW-pildistajad võivad ka ISO 3200 ja 6400 juures täiesti arvestatavalt häid tulemusi saada.
Manuaalse särijuhtimise võimaluse puudus videorežiimil, liiga kauge lähim teravustamiskaugus lähivõtetel ning aeglane protsessor, mis põhjustab kadreerimise aegluse digitaalsete filtrite kasutamisel ja kaamera hangumise kiire RAW failide pildistamise korral. Need on kolm selle kaamera miinust minu jaoks. Veel võiks ju sel kaameral olla lihtsam menüü ja pisut kiirem autofookus, kuid need aspektid ei ole nii kriitilised nagu kolm esimest omadust.
Kui sindki need miinused muretsema panevad, siis mine ja osta endale hoopis Panasonic LX7, millel on olemas nii 1 cm makrorežiim, PASM režiimid video filmimisel kui ka kiirus RAW failide pildistamisel. Kui need miinuspunktid aga sinu pildistamisvajadusi ei ohusta ja sulle XZ-2 kaamera väga meeldib, siis jääd Olympusega igati rahule.
Üks asi veel: erinevalt kõigist teistest on sel ka ju eestikeelne kasutajaliides.