Keskformaatkaameraid peetakse tänapäeval pigem alternatiivtooteks – neid valmistatakse vähe, nad on rasked ja kohmakad, objektiive ei ole (järel)turul eriti saada ning kõige selle juurde käib küllalt krõbe hind. Kaalukausi paneb aga tasakaalu pildikvaliteet, seetõtu on keskformaatkaamerad kasutusel produktsioonis, agentuurides, reklaamitööstuses… – kõikjal kus vajatakse väga detailset pilt.

Pentax 645Z on aga keskformaatkaamera, mis keerab sellesama kaalukausi hoopis pea peale.

 

Pentax 645-seeria on pikkade traditsioonidega – esimene mudel (Pentax 645) koos sinna kuuluvate objektiividega tuli välja aastal 1984; kolmteist aastat hiljem (1997) tuli tootmisse mitmete uuendustega 645N, veel neli aastat hiljem (2001) väheste uuendustega Pentax 645N II.

 

 

 

 

 

 

 

 

Üks olulisimaid ootusi niisuguse klassi kaamera kaamera puhul on kindlast ehe pildistamiskogemus. Võimalikult vähe kellasid-vilesid, selge ja kiire ligipääs peamistele funktsioonidele (ava, säri, ISO, AF), kiire ja täpne (auto)fookus, ülikiire pildisalvestus (toorfaili suurus on ca 70Mb). Kõige sellega saab Pentax 645Z kenast hakkama.

Kaamerat esmakordselt tööle pannes läks tehaseseadmetest soovitud seadistuseni (nn “set it and forget it”) aega umbes minut ja edasist süvakaevamist menüüdes võib soovi korral hiljem mõnel jõudehetkel teha..

.. niisiis pidulik hetk: kruvin pildiotsijavarjuki klaasprisma ete, valin sobiva kaadri ja vajutan päästikule ja tunnen rõõmu veidi isegi tagasihoidlikust katkuhelist, arvestades et mõõtudelt on see liikuv mehhanism FX-formaadi katkutest suurem.

Kasutamispoolelt teeb head meelt veel väga avar pildiotsija. Kahjuks ei ole kunagist etaloni filmikaamerate seas, Canon AE-1 (väga suure ja avara pildiotsijaga) kaamerat hetkel võrdluseks võta – kuid vaade on lai ja avar, ehk teisisõnu on pildiotsija kasutatav ka manuaalfookusega pildistamiseks.

(Kliki ja vaata täissuuruses pilti)

 1/400 sek, f/7,1, ISO100, Pentax 55mm f/2.8 objektiiviga

100% väljalõige ülalolevast pildist

 

Tehnilise poole pealt võiks veel pikalt arutleda, eriti arvestades mitmete alternatiivsete keskformaatkaamerate ajalugu (miks mite Pentax’i enda 67), samuti arvestades praegusel ajal pakutavaid kaameraid ja kaameratesüsteeme (nt Leica S, Mamiya/Leaf, Hasselblad, Rollei..), kuid nagu teel olles on lõpuks peamine eesmärk sihtkohta jõuda, on kaamera puhul oluline pilt, mida ta toota suudab.

“Südameks” on 645Z-l 51-megpiksline sensor (tootjaks Sony; sama sensorit kasutavad ka näiteks Hasselblad H5D-50 seeria kaamerad). 645Z puhul ei kasutata AA-fltrit (AA-Anti-Aliasing filter), mis tagab teravama tulemuse kui filtriga sensor – seega on tehtud kõik selleks, et tulemus oleks nii detailne ja terav kui võimalik.

Loomulikult käib terava pildiga kaasas ka suurepärane optika – testkomplektiga kaasas olev 55mm F/2.8 (nn kit-objektiv) näitas end selles osas igat heast küljest.

Sensori puhul tuleb märkida veel kahte olulist omadust – tundlikkus ja dünaamiline ulatus. 645Z puhul on maksimaalne ISO 204800. Toorfail on “kasutatav” (väide on mõistagi suhteline) veel ISO 25600 juures, koos mõningase müravähenduse ja pildimõõtmete vähendamisega (näiteks 51mp pealt 12mp peale). Dünaamilist ulatust lubab tootja 14 stoppi (Nikon D800E puhul on see näitaja 14, Canon 5D Mark III puhul 11.7 (DxO andmed; 645z kohta DxO mõõtmised hetkeseisuga puuduvad)), teisisõnu on võimalused toorfailist päästa “ülepõlenud” ja “mustad” alad igati head.

Autofookus on kiire ja täpne (Ricoh/Pentax nimetab autofookuse “aju” nimega Safox 11 – sama moodul on kasutusel ka Pentax K-3 APS-C peegelkaameral). Peamiselt kasutasin keskmist fookuspunkti – toimis suurepäraselt ka veidi hämaramas valguses. Ka “full autofocus”, ehk kõik 27 punkti töösse pannes ei olnud tulemus halb – üsna hästi taipas kaamera, mida ma fokusseerida tahtsin.

 

Lasen kaameral 55mm /2.8 objektiviga mõned korrad maksimaalselt lähedale ja siis lõpmatusse fokusseerida – AF-mootor teeb enda tööd kiirelt ja vaikselt.

 

Kuidas siis on lood pildikvaliteediga? Väga, väga head. Pildikvaliteedi teemale on taas kerge mitmeid tunde (päevi, nädalaid) aega ohverdada. Lühidalt võiks ütelda, et FX-maailma parimad (Nikon D8x0*) jäävad lahutusvõime osas veidi maha, FX-maailma “head” (5D3, 6D, D6x0) juba päris kaugele maha.

1/125 sek, f/4.5, ISO400, Pentax 55mm f/2.8 objektiiviga

Üks asi, mis kiiresti klaariks saab niisuguse resolutsiooniga pildistades: kaamera peab ikka väga kindlalt paigal olema, eriti käest pildistades. Värin, mis 15-20megapiksli pealt väga näha ei ole, on 51mp päris kenasti näha. Seega hoolimata füüsiliselt raskest kaamerast on “äraväristatud” pilti teha palju kergem, kui väiksema (lahutusvõimega) peegelkaameraga.

Omajagu kaalu on ka mõistagi kaameraga harjumisel – mida pikemalt kasutad erinevates tingimustel, seda paremini kohaned, sh. leidma rasketes tingimustes stabiilset pildistamisasendit, antud kaamera ergonoomikat arvestades.

1/320 sek, f/7.1, ISO200, Pentax 55mm f/2.8 objektiiviga

100% väljalõige ülalolevast pildist

 

645Z kaamera juures ilmutas end veel üks nähtus, mis põhimõtteliselt on rõõmus äratundmine ajastust, kui digitaalse sensori asemel projekteeriti kujutis filmile. Nimelt – mõtlemine ja kaalutlemine enne reaalset ülesvõtet.

Kui üldine trend kipub minema kvantiteedi suunas (võidab see, kellel on surres kõige rohkem pilte), siis keskformaatkaamera tekitab piisavalt austust, et päästikunuppu mite päris süüdimatult lagistada. Mite et kaamera sellega hakkama ei saaks – saab küll ja kenasti (3 kaadrit sekundis ja JPG puhul mitukümmend kaadrit enne puhvri täitumist), kuid kindlasti on kvantiteedi jaoks sobivamad teistsugused tööriistad.

Reaalses elus tähendas see ilming, et õhtuks ei loendanud ma pilte mite sadades, vaid kümnetes (on ehk sedagi liiga palju? :) )

1/500 sek, f/7.1, ISO100, Pentax 55mm f/2.8 objektiiviga

100% väljalõige ülalolevast pildist

 

Kokkuvõteks oli 645Z kasutamine äärmiselt põnev kogemus. Seda, et mul oli kasutusel vaid üks objektiiv (55mm f/2.8) pean pigem plussiks – rohkelt avastamisrõõmu (teiste objektiividega) on veel tulevikus ees. Samuti on limiteeritud faktorid (aeg, koht, vahendid) kosutavad loovusele ja inspireerivad leidlikkusele.

Pentax 645Z näol on tegu väga kvaliteetse leiuga kusagil kahe maailma vahel. Ta pakub keskformaadi pildikvaliteet ja tavapeegelkaamera kasutusmugavust. Kui ilmastikukindlus on FX/DX-maailmas aastal 2014 juba standardiks saamas (“saad vihmas(t) ja poris(t) ka pilt teha”), siis keskformaadi-maailmas pigem erandiks; Pentax 645Z on siin selges eelisseisus pildistamises stuudioseintest väljaspool.

Mis mulle veel personaalselt väga meeldis, on kaamera lihtsus ja kasutatavus – ehk siis “seadista ja unusta”: ühe korra paned kõik paika, ja ülejäänud päevad (kuud, aastad) tegeled pildistamisega, ilma et ükski üleliigne kell või vile end ilmutaks.. Ja veel üks tehniline detail – Pentax 645Z suudab ka Full HD videot teha. Kahjuks oli sedakorda aega niivõrd napilt käes, et see maailm jäi täiesti puutumata. Samas on näidisvideoid internetis juba piisavalt saadaval.

1/250 sek, f/5.6, ISO200, Pentax 55mm f/2.8 objektiiviga

100% väljalõige ülemisest pildist

 

 

** Kõik näidispildid on “ilmutatud” toorfailist (RAW), mootoriks Adobe Camera Raw 8.5; Photoshop CC **

Lisaks veel ülevaateid 645Z kaameratest – niipalju kui on kasutajaid, on ka arvamusi, seega kindlasti tasub nõnda unikaalse toote puhul infot hankida pigem rohkem kui vähem – eriti kui silmapiiril on ostumõtted.

• Ming Thein’i võrdlev ülevaade 4 kaameaga
• Ülevaade imaging-resource.com veebilehel
• Ülevaade techradar.com veebilehel
• Michael Reichmanni ülevaade techradar.com veebilehel
• Ülevaade photographyblog.com veebilehel
• Ülevaade ephotozine.com veebilehel

 

• Pentax 645Z kere Photopointis: 7999€
• Pentax 645Z + 55mm f/2.8 Photopointis: 8999€