Varem on Pentax eksperimenteerinud värviliste kaameratega, ent nüüd on nad sammu edasi astunud. Pentaxi uuel peegelkaameral K-S1 on küljes rohkem tulukesi kui tagasihoidliku inimese jõulupuul. Kuidas kaunis kaamera ka pilti teeb?

Ütleme otse välja – fotoaparaadid, eriti digipeeglid, pole enam teab mis põnev kraam. Vanasti, siis kui telefonid olid veel helistamiseks, oli lugu muidugi teine – kaamerate pildikvaliteet ja kiirus paranes iga põlvkonnaga ja oli, millest rääkida.

Pentaxi firmamärgiks on olnud neil aastatel just hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooted. Täna möllavad aga paljud Jaapani tootjad hoogsalt hübriidimaailmas, Nikonil ja Canonil on täiskaader, aga Pentax on jäänud konservatiivseks, ent pole püssi sugugi põõsasse visanud.

 

 

Nutimobiilse fotogeneratsiooni tähelepanu ei tõmba kuiva jutuga sensoritest või objektiividest. Tuleb teha asi, mis paistaks silma. K-S1 teeb seda sõna otseses mõttes, sest nii ees- kui tagapool helendavad värvilised tulukesed. Käepidimes on neli rohelist LEDi, tagaküljel põleb suur sinine OK-nupp ja selle ümber valged režiimikirjad. Päästikut ümbritseb samuti helendav rõngas.

Pildikvaliteedile need omadused ilmselt suurt mõju ei avalda, aga pole ka ainult bling. Eesmised LEDid näiteks kustuvad ükshaaval viitpäästikut kasutades. Kui viimane kustub, käib klõps. Päästiku pulseeriv värv muutub vastavalt režiimile. Foto puhul on see roheline, video puhul punane.

 

 

Tagaküljele on aga disainerid paigutanud režiimide valikuratta, selle, mis tavaliselt asub kaamera peal. Valikuratta sees asub neli noolenuppu, mida pole just kõige mugavam vajutada ja kõige keskel siis mainitud siniselt hiilgav suur OK, millele saab alati väga hästi pihta. Roheliselt helendab valikurattal vaid aktiivne režiim, ülejäänud kirjad, nagu öeldud, on valged.

Lisaks tulukestele teeb K-S1 atraktiivseks ka suurus või õigemini selle puudumine. Tegemist on kui mitte kõige pisema APS-C kaameraga, siis ühega väiksematest kindlasti. Tõsi, käes hoida K-S1 üleliia mugav pole, aga eks väiksema käega kasutaja võib ju hoopis vastupidiselt arvata. Disainilt, nagu ka menüüde graafikalt, meenutab K-S1 pigem seda aega, kui koduvideoid salvestati magnetlindile – siledad sirged pinnad, kandilised nurgad ja graafika. Aga eks ole seegi omamoodi stiilne.

 

Kaamerasisesed ilufiltrid kaotavad vajaduse arvutis värve ilusamaks kruttida.

 

Pentax K-S1 kasutab Sony toodetud 20megapikslist CMOS-sensorit koos uue Prime M2 protsessoriga ja peab möönma, et see kooslus toimib erakordselt hästi. Suurim võimalik ISO on 51 200 ning isegi siis saab RAW-failidest kätte päris palju detailsust. JPG failid on täiesti kasutatavad nii umbes ISO 12 800ni. Kaamera funktsionaalsusest rääkides tuleb öelda, et siinkohal on avastamisrõõmu päevadeks, et mitte öelda kuudeks. Seadistada saab erakordselt palju ning (loomingulisi) režiime ja kombineerimist jagub lõputult.

Kaamerast tulnud ISO 51 200 JPG. RAW pildistamine ja Photoshopis konvertimine annab juurde kordades detailsema ja parema tulemuse:

Toreda omadusena väärib märkimist näiteks RAW-andmete salvestusvõimalus ka JPG-vormingu puhul. Teisiti sõnastades – teed pilte JPG režiimis, ent näiteks mõne foto puhul tundub peale pildistamist, et võiks nii igaks juhuks RAW ka võtta. Viimase pildi puhul on RAW-info alati puhvris ning selle saab nupuvajutusega kaardile salvestada. Samuti on võimalus ka kaamerasiseselt RAW-faile ilmutada, seda nii ühe- kui hulgikaupa.

 

Video otse Pentax K-S1 kaamerast

K-S1 salvestab muidugi ka Full HD videot, aga ainult MOV-vormingus. See eest saab aga isegi helinivood mõne astme ulatuses käsitsi reguleerida ja kaadrisagedust muuta. Kiitma peab samuti pildistabilisaatorit, mis toimib erakordselt hästi. Faasipõhine autofookus toimib suhteliselt nobedalt, aga eelvaaterežiimi kasutades ei saa kontrastipõhise kohta päris sama öelda.

 

 

Üldiselt on pildistamisprotsess üsna meeldiv, kui leppida mõningate nüanssidega, mille selles hinnaklassis paratamatult n-ö kauba peale kaasa saab, nagu näiteks komplektobjektiiv, mille võimed jäävad kaamera omadele nähtavalt alla või ekraan, mida ei saa keerata ja mis ei lülita end automaatselt välja, kui kaamera silma juurde tõsta.

Ka katikuklõps ei kõla kuigi professionaalselt. Ja siis veel on teravustamismootor, mille robotlik jõuramine ei soosi näiteks ei lindude lähivaatlust ega ka mistahes muid vaiksemat sorti pidulikke hetki, mida see võib rikkuda. Aga laste portreede pildistamiseks sobib K-S1 just selle omaduse pärast suurepäraselt, sest uudishimulikud pilgud kaamera suunas on autofookuse puhul alati garanteeritud.

Kui sind fotokunst tegelikult ka huvitab, siis tasub K-S1 prooviks kätte võtta küll. Inspiratsiooni, võimalusi ja kvaliteeti on selles kaameras peidus ikka kordades rohkem kui mistahes taskutelefonis. Pentax K-S1 on lõbus väike digipeegel, mille käsitsemise mugavuse üle võib küll norida, aga mis teeb väga häid pilte – eriti kui optikasse investeerida.

Ülevaade on algselt ilmunud ajakirja [DIGI] 2014 aasta novembrikuu numbris.Telli ajakiri koju siit.

• Pentax K-S1 peegelkaamerad Photopointi veebipoes