Nii kohalik kui maailma meedia on Pentaxi uusi kaameraid uurides põhilise tähelepanu pööranud mudelile K20D. Eks see ole ka mõistetav – selles on ju enam uuendusi, millest mõtteid mõlgutada. K200D’ga lähemalt tutvudes selgub, et seegi pole sugugi igavate killast.

Tehnilised andmed ja ergonoomika

Iga uue mudeli puhul on põhiküsimus – mida uut see pakub ning kellele on see suunatud? Tehnoloogia areng on tänapäeval niivõrd kiire, et eelmisel aastal vaid professionaalseks kasutamiseks mõeldu võib täna vaadata vastu oluliselt odavama hinnaklassi riistadest. Ka K200D on sellest üpriski hea näide, sest 10-megapiksline sensor, keresisene värinastabilisaator ja ilmastikukindlus kuulusid veel üsna hiljuti vaid oluliselt kallima hinnaklassi kaamerate varustusse.

Ma pole just eriline pikslite kokkulugemise fänn, kuid alustagem tradistsiooniliselt sensorist. Selle suurim lahutusvõime on 3872×2592 pildipunkti ehk lihtsamalt väljendudes 10.2 megapikslit. Jah, tegu on tõepoolest mitmetel teistelgi kaameratel (sh. Pentax K10D ja Sony Alpha 100) korralikult järeleproovitud CCD-sensoriga. Tundlikkuste vahemikuks on klassikaline ISO100-1600. Kuna pilditöötlust tehakse eraldi kiibil, jääb kujutis mürasuselt uuemate CMOS-sensorite “toodangule” alla, kuid seda probleemseks pidada pole siiski erilist põhjust. Liiatigi ei tohi unustada, et nagu teistelgi Pentaxitel on K200D’l efektiivne keresisene pildistabilisaator, mis võimaldab tihti kõrge tundlikkuse asemel kasutada lihtsalt tavapärasest 2-3 korda pikemat säriaega. Automaatse teravustamise eest hoolitseb SAFOX VIII nime kandev 11 teravustuspunktiga süsteem. Loomulikult saab teravustada ka käsitsi. Põhimõtteliselt saab kaamera ette kruvida pea iga K-bajonetiga või M42-keermega objektiivi. Seejuures toimivad nii säriparameetrite määramine kui stabilisaator – vaid fookuskaugus tuleb käsitsi sisestada. Valgusmõõteseadis võimaldab nii 16-segmendiga maatriks-, kesk-kaalutud kui punktmõõtmist.

Vastavalt potentsiaalsele sihtrühmale leiduvad kaamera reziimikettal lisaks PASM-valikutele ka motiivprogrammid erinevate tüüpstseenide hõlpsamaks jäädvustamiseks. Pikemal retkel võib väiksemate kogemustega kodanikule ära kuluda seegi fakt, et kaamera toiteks kasutatakse laialt levinud AA-mõõdus vooluallikaid. Ootamatult tühjaks saanud akude asemele saab patareid osta igast külapoest. Korralikud vooluallikad ei väsi kaameras kuigi kiiresti ning pikad võtteseeriad ei väsita ka pildistajat ennast, juba traditsiooniliselt ergonoomiline korpus võimaldab mugavalt toimetada kasvõi tunde järjest. Arvestades meie kliimat pole sugugi vähetähtis, et erinevalt konkurentide sama hinnaklassi toodetest on Pentax K200D korralikult tolmu ja niiskuse eest kaitstud. Tihendid leiduvad ka eraldi juurde ostetaval akutallal. Kui lisada ilmastikukindel DA* objektiiv, pole vihmasabinas ega paadiretkel enam tarvis oma kallist fotomasinat pritsmete eest palavikuliselt kilesse pakkida. Hämaras toimetades mõjub pilditulemusele kindlasti hästi parendatud pildiotsija. Kui vanemad peeglitest koostatud prismad jäid täisklaasist prismadele kõvasti alla, siis tänaseks on vahe oluliselt vähenenud. K200D’l on ka sisse-ehitatud välklamp (juhtarv 13) ning sellele võib lisada eraldi välklambi. Välk ei pea seejuures sugugi kaamera kukil asuma – K200D suudab AF-360FGZ ja AF-540FGZ lampidega suhelda ka juhtmevabalt.

K200D vs K10D

Kindlasti huvitab paljusid, kuidas positsioneerub K200D umbes poolteist aastat tagasi turule toodud K10D suhtes. Nagu öeldud, on neil mõlemal üks ja seesama 10.2 miljoni pildipunktiga sensor, kuid ideoloogiliselt on siiski tegu erinevate riistadega. K10D on suunatud nõudlikumale fotohuvilisele, kel pildistamise põhitõed juba selged ning kes on nõus parima tulemuse nimel ka rohkem tööd tegema – eeskätt konvertima RAW-faile ja häälestama oma pilte arvuti abil. Pentax K200D omanik tahab pigem kaamerast saadava faili otse, ilma järeltöötluseta paberile (või digiarhiivi) saata. Failivorminguks valitakse seejuures reeglina JPEG ning selle seadistused (teravdamine, värviküllastus, kontrastsus jt.) peavad vastama “klantspildi mallile”.

Erinevusi leidub ka kahe kaamera otseselt pildikvaliteeti mitte puutuvates parameetrites – K200D automaatteravustamine on veidi aeglasem (eriti vanemate objektiividega) ningväiksem mälupuhver tingib tagasihoidlikuma sarivõttesuutlikuse. Suurim vahe on aga kahe kaamera kasutajaliidestel – K10D pakub kahe, K200D aga ühe seadistuskettaga lahendust. Samuti on mõned seadistused (näiteks AF-reziimi valik) eraldi nupu alt menüüsse kolitud.

K200D vs K100D

Kuigi Pentax K100D (ja eriti K100D Super) olid igati ontlikud pildimasinad, näitab K200D veenvalt, et hea saab teha paremaks. Kuigi 6 miljonit pildipunkti on algajaile tegelikult reeglina täiesti piisav, annab 10-megapiksline sensor suurema vabaduse. 10.2 Mpix sensoril on ka efektiivsem müravähendus ning laiem dünaamiline diapasoon. Edasiminekut on märgatapaljudes teisteski omadustes. Lisaks ilmastikukindluse lisandumisele on parendatud pildiotsijat ja menüüsüsteemi. Uudisena saab kasutada akutalda (D-BG3) ning uuenenud on ka soodne kit-objektiiv (DA 18-55mm F3,5-5,6 AL II).

K200D vs konkurendid

Pole midagi parata – teistele brändidele on Pentaxi uus amatöörikaamera selgelt tugevasti pinnuks silmas. Suurtootjad Nikon ja Canon on mudelitel D60 ja EOS450D piirdunud vaid üsna kosmeetiliste uuendustega, samas kui K200D pakub odavama hinna eest nii ilmastikukindlust kui keresisest stabilisaatorit. Ka odava kit-objektiivi poolest võib Pentaxit “suurtele” vabalt eelistada. Lisaks (kuigi see pole just igale algajale fotohuvilisele oluline) on Pentaxi ühtesobivus vanade objektiividega konkureerivatest kaameratest vaieldamatult kõige parem.

K200D põhikonkurendiks tuleks pidada hoopis Sony Alpha 200, mis pakub sama hinna eest praktiliselt samu võimalusi. Pentaxi kasuks võiks valiku kallutada siiski Sony Alpha optika kõrgem hinnatase.

Kokkuvõtteks

Keerukas küsimus – milline kaamera valida – on K200D areenile ilmumisega natuke lihtsamaks muutunud. Kui Pentaxi eelmise põlkonna mudelitele heideti ette ühelt poolt tippkvaliteedi saavutamise liigset keerukust (K10D) ja teisalt aegunud sensoritehnoloogiat (K100D/K100D Super/K110D), siis nüüd on astutud suur samm ideaalse amatöörikaamera suunas. Seda on lihtne kasutada, kuid samas ei kasva pildistaja kaamerast liiga kiiresti välja. Konkurentidest eristub K200D mitme olulise omadusega – eeskätt korduvalt mainitudilmastikukindluse ja keresisese pildistabilisaatori poolest. Kõik see teeb Pentax K200D’stpraegusel hetkel nii hinna/omaduste suhtelt kui absoluutkategoorias väga hea valiku.

Ülevaade on algselt ilmunud Photopointi Ajaveebis 25.04.08