Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image

Digitest | 3. dets. 2024

Rulli end üles

Üles

1 kommentaar

Pentax MX-1 – retro rulez :: Digitest

Pentax MX-1 – retro rulez
Margus Männik

Mäletate ütlust rauast meeste ja puust laevade (ning vastupidi) kohta? Räägitakse, et kaameratega olla lood üsna sarnased – mida aeg edasi seda vähemaks jääb neis klaasi ja metalli ning plastik muudkui tungib hoogsalt peale. Uhke retrodisainiga Pentax MX-1 seda trendi ei esinda.

 

 

Olulisemad tehnilised andmed

 

Pentax MX-1 olulisemad tehnilised andmed
 Pildisensor  1/1.7″ diagonaaliga CMOS sensor, 12.0 Mpix, sisseehitatud stabilisaator (SR)
 Tundlikkus  ISO 100 kuni 12800 (Auto: ISO100-1600)
 Objektiiv  mittevahetatav, 11 läätse 8 grupis, fookuskauguste vahemik 6.0 – 24.0 mm (28-112 mm ekv), f/1.8-2.5, SMC vääristus
 Teravustamine  ühekordse teravustamisega või jälgiv kontrastituvastusega AF, 25 teravustuspunkti, näotuvastusrežiim, käsitsi teravustamise võimalus. Vähim teravustuskaugus tavareziimis 60 cm, supermakrovõttel 1 cm.
 Säriajad  1/8000…30 s (elektroonilise katikuga)
1/2000…30 s (mehhaanilise katikuga)
 Sarivõte  max. 4.2 fps, kuni 10 kaadrit järjest (JPEG, 12MPix)
Särimõõtmine  TTL multi-segment, kesk-kaalutud või punktmõõtmine
Särikompensatsioon +/- 2 EV (1/3 EV sammuga)
 LCD ekraan  kallutatav 3-tolline TFT LCD, 920000 pildipunkti, seadistatav heledus ja värviülekanne
 Välklamp  sisseehitatud välkalmp, ulatus kuni 12m
 Failivormingud  Foto JPEG (EXIF v2.3) ja / või RAW (DNG), max 4000×3000 pikslit. Video MPEG-4 AVC/H.264, max Full HD (1080p, 16:9, 30fps)
 Mälukaart  SD, SDHC, SDXC
 Liidesed  USB 2.0, HDMI tüüp D AV väljund (PAL/NTSC)
 Vooluallikas  liitium-ioonaku D-LI106 liitiumaku (CIPA testis 290 võtet)
 Mõõtmed ja kaal  122x61x51-83 mm, 390 g koos aku ja mälukaardiga.

Väljast ja seest

Mis siis seekord? Noh, tähelepanelikult andmeid uurides võib see juba silma jääda. Milline kompaktkaamera veel pea 400 grammi kaalub?!

Pentax MX-1 uhkeldab massiivse messingkorpusega. Reklaamtekst lubab, et kui kaamerat usinalt mööda maad lohistada, kuluvad servad peagi retrokuldselt läikima… hea küll, nagu irooniast näha, pole see featuur ilmselt mulle mõeldud. Korpuse disain rõhub retromoele, kuid ”vana hea” klassikalise peegelkaamera a la Pentax MX mõõtu see minu silmis ikkagi välja ei venita. Kasvõi juba pentaprisma ”küür” on ju puudu!

Tänu ülapaneelil asetsevatele seadeketastele on väljanägemine siiski midagi enamat, kui päris Smena-8. Ja ülalt-vasakult väljakargava välklambi graveeringuga kattepaneel on tõsiselt lahe. Veel lahedam oleks samast leida välise välklambi ühenduspesa (aga vat ei leia).

Tagumisest küljest haarab muidugi enamuse endale üles-alla kallutatav LCD-ekraan. Tänu kaamera üpris laiale korpusele jääb siiski paremal küllaldaselt ruumi ka juhtnuppudele nii, et midagi ei ole üksteisele selga kuhjatud. Kogu korpuse laiuses on libedale värvitud metallile peale kleebitud kena, veidi pehmet nahka meenutav plastikmaterjal, kuid midagi käepidemelaadset kahjuks pole. Eestvaates ongi kaamera suisa igav ja lage.

Siiski-siiski, just eestvaates on näha Pentax MX-1 parim osa, selle objektiiv. Suhtelist ava f/1.8 ei kohta kompaktkaameratel kuigi sageli, ühtaegu valgusjõulist ja teravat objektiivi seda enam. Tasuta lõunaid teadagi pole, mistõttu valgusjõulise ja terava ristand ei saa olla väga veniv – neljakordse ulatusega zoom, alaku see pealegi 28mm ekvivalendist, enam ei üllata.

Paljudele võib aga üllatuseks tulla, et objektiivis leidub neutraalhall filter, millega abiga saab vajadusel säri pikemaks venitada. Meil siin pahatihti on küll selletagi pime nagu päikesevarjutuse ajal, kuid näiteks voolava vee pildistamisel kulub kolm f-stoppi pikem säri ära küll. Sel puhul tarviliku statiivi ühenduspesa on kenasti metallist, kuid kahjuks mitte täpselt objektiivi keskkoha all.

Sensoriga on tänapäeval üpris keerukas kedagi rabada. Pentax MX-1 sensor on 12 miljoni pildipunktiga, sel on stabilisaator ja ümberringi hulk kujutise kvaliteeti parandavat elektroonikat. Terve lasu võtteprogramme, näotuvastus, HDR, geomeetriliste moonutuste korrektsioon. Etterutates võib öelda, et oma tööd teeb see kooslus nagu tubli eesti talupoeg – korralikult, ruttamata… Aga see kõik on tegelikult pisut ebaoluline, kuna esimese Pentaxi kompaktkaamerana suudab MX-1 salvestada pilte RAW-vormingus, täpsemalt DNG-failidena. Olgem ausad, oli ikka ka tagumine aeg sellise kaameraga välja tulla.

Tänu ülapaneelil asetsevatele seadeketastele on väljanägemine siiski midagi enamat, kui päris Smena-8.

pentax-mx1-stuudio-56 MX1_nupud

MX1_flash

Reaalses kasutuses

lead

 

pentax-mx1-stuudio-100

pentax-mx1-stuudio-61

pentax-mx1-stuudio-62

Kaamera on küll üpris suur, raske (kompakti kohta muidugi) ja kandiline, kuid käes hoida on seda üpris mugav. Taskufotokas see kindlasti pole (kui teil just Tootsi mõõtu taskud pole), kuid peegelkaameraga võrreldes on seda palju hõlpsam kaasas kanda.

Korpus on tänu kasutatud materjalidele tugev ja rõhutatult kvaliteetne. Juhtnupud on küll pigem väikesepoolsed, kuid tänu korpuse mõõtmetele pole need üksteise otsa kuhjatud vaid parajate vahedega, et neid mitte segamini ajada või mitut korraga vajutada.

Kiidusõnu jagub mul ka seadeketastele – paraja suurusega, mugavalt tabatavad ja intuitiivsed kasutada.  Vaatamata soojadele ilmadele katsetasin MX-1 ka kinnastega. Ainsad probleemid tekkisid särikompensatsiooni kettaga, mis kippus alul korduvalt kas plõksu jagu liiga vähe või liiga palju pöörduma.

Pimedas põmmutamise kaamera Pentax MX-1 siiski pole. Teravustamisele tuleb küll appi abilamp, kuid selle võim üle 4-5 meetri ei ulatu.

Tänapäevasele kompaktkaamerale kohaselt töötab kõik kenasti, kui võtteks vähegi valgust jagub – teravustamine, värvitasakaal, mürad – kõik on kena ja ladus. Pimedas põmmutamise kaamera Pentax MX-1 siiski pole. Teravustamisele tuleb küll appi abilamp, kuid selle võim üle 4-5 meetri ei ulatu. Kunstvalgus (eriti päevavalguslambid) on paras pähkel parimatele peegelkaameratelegi, nii ei tasu loota, et MX-1 alati veatult toimetaks. Tõsi, siin on kõvasti abi RAW-vormingusse pildistamisest.

Sama nõks – RAW vorming nimelt – toimib ka mürade silumisel, kuid üle ISO3200 ma ilma erilise põhjuseta ikkagi ei roniks. Lisaks säbrule tapab suur tundlikkus ka teravuse ja peened kujutise detailid. Sensori nn. naturaalne tundlikkus tundub olema ISO200 kandis, mistõttu alla selle tehtud piltidel ei ole rohkem detailsust ega paremaid värve oodata.

 

 

Pildikvaliteet

IMGP0066

f=24mm, f/6.3, ISO100, 1/125s, JPEG, AutoWB

IMGP0187

f=19.9mm, f/5, ISO100, 1/2000s, JPEG, AutoWB

IMGP0104a

Minu moodi makrofotofännidele valmistab rõõmu objektiivi lähipildistamise võimekus. Lühimaks teravustuskauguseks supermakrovõttel on 1 cm. (f=6mm, f/1.8, ISO800, 1/40s, DNG)

IMGP0104

Sama fail otse-kaamerast-JPG kujul. Pange tähele geomeetriliste moonutuste korrektsiooni ja erineusi detailide väljajoonistumises

Ekstreemsused kõrvale jättes pole Pentax MX-1 pildikvaliteedil aga häda kõige vähematki. Värvid on korras, kontrastsus suurepärane ja pildi teravus tänu korralikule objektiivile eeskujulik. Kui RAW-vormingud hirmutavad, siis JPEGisõpradel soovitaksin ma uue kaamera kasutuselevõtul kindlasti katsetada erinevaid seadistusi, et leida just endale kõige meeldivam. Võimalusi jagub menüüdes matkamisel küllaga.

Eraldi tahaks paar sõna kirja panna MX-1 välklambi kohta. Esmalt olin ma üpris kindel, et tegemist on peamiselt disainielemendiga, kuid kasutamise käigus pidin tõdema, et see pisividin suudab täiesti arvestatavalt valgust anda. Isegi vähima fookuskauguse korral on kaader ühtlaselt valgustatud, ei mingeid lomograafiasõpradele rõõmu valmistavaid tumedaid nurki. Tööulatuski on päris tubli – kuni 10 meetri kauguselt polnud pildistamine mingi probleem. Julgesti võib soovitada ka pisilase kasutamist täitevälguna. Kaamera elektroonika saab selle juhtimisega igati adekvaatselt hakkama.

Päris unistuste kaamera MX-1 siiski pole. Ma ei ütle, et tõrvatilgakesed meepoti suisa ära rikuvad, kuid natuke mekki muudavad küll. Esimene, kõige suurem maitserikkuja, on kaamera salvestuskiirus. Iseenesest poleks ju kellegi asi, kui kiiresti pildipuhver mälukaardile ringi kirjutatakse, kuid selle ajal ei lase kaamera teha seadistusi – ei saa muuta ei sari, ava, tundlikkust, pildiprogrammi ega midagi. Selle üritamisel ilmub ekraanile kiri “Data being recorded” ja kogu lugu. Kirjutame pildid kaardile ja peale seda – palun väga! Kehvemal juhul võtab see aga aega oma 10-15 sekundit. Mandrite rändamise kiirusega võrreldes on see muidugi ülikiire, kuid pildistamisel… no kuulge… õues on 2013. aasta ja ma olen kuulnud, et kiired protsessorid ja mälud olla juba päris odavad.

Teine tõrvatilgake puudutab kaamera varustust – kuiväga mulle ka sisseehitatud pisivälk poleks imponeerinud, siis 500 euro eest tahaks ikka kangesti saada ka valise välklambi kasutusvõimalust. Ja ehk samasse pistetavat optilist pildiotsijatki?

IMGP0389

Voolava vee efekti tekitamine päikesepaistes on kompaktkaamerale pahatihti üle jõu käiv ülesanne. Tänu sisseehitatud ND filtrile saab MX-1 sellega hõlpsasti hakkama. (f=18.2mm, f/8, ISO100 1/2s, JPEG, AutoWB).

IMGP0614

ISO100

IMGP0613

ISO200

IMGP0612

ISO400

IMGP0611

ISO800

IMGP0610

ISO1600

IMGP0609

ISO3200

IMGP0608

ISO6400

IMGP0607

ISO21800

IMGP0236c

Lisaks kõrgetele tundlikustele tasub müradele ja värvitasakaalule tähelepanu pöörata ka vähegi tavapärasest pikemate säriaegadega pildistamisel väheses valguses. Appi tuleb RAW – vasakul-all korrigeerimata JPEG, paremal-üleval konverditud ja kiirelt parandatud kujutis (f=16.7mm, f/2.3, ISO800, 1/20s)

IMGP0323

Küljelt paistva päikese korral kuluks marjaks ära varjuk. Seda pole aga kahjuks kusagile kinnitada. (f=6mm, f/8, ISO100 1/8s, JPEG, AutoWB).

 

Kokkuvõtteks

pentax-mx1-stuudio-57

Minu tutvus Pentax MX-1 kaameraga kujunes mitmetel põhjustel märgatavalt pikemaks, kui algselt plaanitud. Sellele kulutatud aega siiski taga nutta pole vaja ja mälestuseks jäi mulle ka terve hulk kenasid pilte. Ideaalne kaamera MX-1 minu jaoks pole – see on (kompaktkaamera kohta) suur, raske, aeg-ajalt uimasevõitu, pole ilmastikukindel, puudub optiline pildiotsija… ja sellele on jälle kord kulutatud ports inseneride tööaega, mida oleks võinud näiteks peegelkaamera telekonverteri väljatöötamiseks kasutada (no las ma virisen ikka ka natuke).

Samas on sel terve hulk positiivseid külgi – hea pildikvaliteet ja kasutusmugavus,  cool disain, suurepärane objektiiv, RAW-vormingu võimalus ja veel palju muudki. Nii, et päeva lõpuks olen ma ikkagi päris rahul, et Pentax otsustas selle MX-1 loomisele ja meieni toomisele vahendeid kulutada. Loodame, et need end tagasi teenivad ning tulevik toob esimesele pääsukesele lisaks veel teisigi MX-1 geenipärandit kandvaid mudeleid.

Pentax MX-1 hõbedane Photopointis: 499€

Pentax MX-1 must Photopointis: 499€