Väljast ja seest

Niisiis – meie ees on värskelt Ricohi ärilisse omandusse siirdunud Pentaxi vahetatavate objektiividega kompaktkaamera… või kompaktne süsteemikaamera… misiganes nimetus kellelegi rohkem meelepärane juhtub olema. Kindlasti on selle nimeks Pentax Q ning kompaktne ja vahetatavate objektiividega on see igal sajal juhul sajast. Seda esimest korda kätte võttes ma suisa tundsin tungi võrrelda mõõtmeid Pentaxi kunagise pisikaamerasüsteemiga Pentax Auto 110. Selgus, et silm ei petnud, Q kere (98 x 57.5 x 31 mm) on pea millimeetripealt samade mõõtudega kui Auto 110 (99 x 56 x 32 mm). See aga omakorda tähendab, et Pentax Q on ilma igasuguste lisaklausliteta väikseim vahetatavate objektiividega digikaamera.

Kindlasti on üheks väikesemõõtmelise pandiks see, et sensor kaamerakeres on samuti suisa kokkuhoidlikult kompaktne. Kui mõned konkurendid on (mõõtudelt loomulikult suurematesse) korpustesse pannud poolkaadrisensoreidki, siis Q sensori mõõduks on ehtsalt kompaktkaameralik 4.6 x 6.2 mm (teisisõnu diagonaaliga 1/2.3 tolli). Pindlalalt mahuks sääraseid APS-C mõõtudesse tervelt 13 tükki. Kui veel mõni aeg tagasi oleks see automaatselt tähendanud nuttu ja hala pildimürade üle, eriti suuremate tundlikkuste juures, siis tänaseks on tehnoloogia tubli tüki edasi arenenud ning Sony toodetud 12.4 MP taustavalgustusega sensor pole sugugi kehvakeste killast. Oma osa kujutise silmale meeldivaks poleerimisel annab kindlasti ka Pentaxi uus pildiprotsessor ning ilmselt oleksime me kõik üheskoos üllatunud, kui kaameral puuduks optiline SR pildistabilisaator. Viimasele on usaldatud ka sensorilt tolmu maharaputamise funktsioon – ei saa ju unustada, et erinevalt tavapärastest kompaktkaameratest on Q sensor objektiivi eemaldamise järel väliskeskonna tingimustele avatud ning erinevalt peegelkaameratest pole kõige selle kurjuse ja sensori vahel isegi mitte peeglit.

Kuigi enne Pentax Q ametlikku esitlust liikus jutte, et selle ette hakkavad sobima juba eelmainitud Auto 110 süsteemi objektiivid, asjad siiski nii ei läinud. Kaameral on täiesti uus bajonett, mille jaoks lasti välja ka terve sari objektiive. Kaks neist võimaldavad automaatset teravustamist ja ava muutmist, ülejäänute puhul tuleb pilt käsitisi klaariks kruttida ning ava suurus on fikseeritud.

Erilised fännid leiavad turult ka adaptereid “suurte” objektiivide kasutamiseks, kuid tuleb arvestada, et näiv fookuskaugus suureneb 35mm peegelkaameraga võrreldes tervelt 5.5 korda. See tähendab, et peegelkaamera ees tavapärane 50mm optika muutub Q kerega ühendatuna üpriski pikaks teleobjektiiviks.

Väikese sensoriga kaasneb teinegi omapära – (üli)suur teravussügavus. Mõningatel juhtudel pole see sugugi soovitav ning appi võetakse elektroonika – kaameral on olemas spetsiaalne teravussügavuse vähendamise filter, mis udustab teravustuspunktist eemale jäävaid pildiosi.

Erinevate elektrooniliste võimaluste poolest on Q nagu jõulupuu – pildiprogramme, kaamerasisese töötluse võtteid ja muud säärast leidub igale maitsele. Neile, kes kõike seda kaamera pildiprotsessori hooleks ei soovi jätta, on kindlasti oluline RAW-vormingu kasutamise võimalus. Pisut kummalisena mõjub vaid, et kasutusel pole mitte Pentaxi puhul tavaliseks saanud PEF vaid Adobe propageeritav DNG failiformaat. Erinevate tarkvaradega kokkusobivuse parandamise seisukohast on see muidugi mõistetav ning ka CD-plaadil kaasatulev tarkvara (SILKYPIX Developer Studio 3.0 eriversioon) saab DNG-failide lahtikodeerimsiega suurepäraselt hakkama.