©Tekst ja fotod: Margus Männik

Peegelkaamera ostuga tuleb enamasti värske pildistaja käte vahele ka objektiiv. Varem või hiljem hakkavad selle võimalused pildistamishuvilist piirama. Kui kaameravalik on tehtud Pentaxi kasuks, tuleks parima optika hankimisjuhisena jätta meelde kaks üsna lihtsat sõna – “star” ja “limited”.

Pentaxi digipeegelkaameratele mõeldud objektiivid kannavad teadagi indeksit DA. Mida aga kujutavad endast need kuldse logoga torud, mille nimetuses tuttavate tähtede järel seisab veel tärn (star)? Nendest – tärniga Pentaxi objektiividest teeb juttu seesama kirjatükk. “Limited” seeriale keskendume juba järgmises.

DA*

Pentax DA* objektiivid – Nagu näete olen ma sellel kenal perepildil parema ülanurga DA* 60-250mm f/4 tarvis vabaks jätnud.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et „tavalistest” DA’dest erinevad need objektiivisisese teravustusmootori (SDM), ilmastikukindluse ja täpsemate optilis-mehhaaniliste lahenduste poolest.

Kõik neli hetkel tootmises olevat (ja kaks peagi müügile jõudvat) DA* objektiivi on tihenditega kaitstud niiskuse ja tolmu sissetungimise eest ning neid võib ka kõige kanoonilisemate reeglite järgi liigitada valgusjõulisteks. 16-50mm, 50-135mm ja 200mm optikate suurim suhteline ava on f/2.8, 300mm tele vastav näitaja on f/4. Mida aga kujutab endast SDM?

SDM – objektiivisisene teravustamismootor

Läbi aegade on Pentaxi automaatteravustamise mikromootor asunud kaamera keres. Rõngakujuline SDM-ultraheliajam asub aga objektiivi korpuses. See ei välista säärase optika kasutamist SDM-toeta kaameratel – sel puhul tegeleb teravustamisega endiselt kaamerasisene mootor.

Kui palju SDM „klassikalisest süsteemist” kiirem on, sõltub kaamerast. Näiteks K20D sisse pakitud mootor on nii võimas, et teravustamiskiiruse vahe on praktiliselt märkamatu, samas kui K100D Superi ees toimetavad DA* objektiivid SDM-funktsiooni lubamise järel märgatavalt kiiremini. Küll aga on SDM alati tavamootorist oluliselt vaiksem.

Ilmastikukindlus

Objektiivide ja kaamerate ilmastikukindluse teemal on palju räägitud. Mitmed ütlevad, et mis seal vahet – ma ju ei roni paduvihma alla pildistama. Niiskus ja tolm võivad aga üllatada mujalgi kui Eestimaa vihmases sügises.

Ma olen oma K10D, K20D kerede ja DA* objektiividega pildistanud nii Aare jõe kärestikes kui tuulises Araabia kõrbes ja mõlemal puhul ei näinud ma enda kõrval ühtki „teise partei meest”, kes oleks julgenud oma aparaati väljagi võtta… olgem ausad – eks ma oleks ise ka sellistes oludes tihenditeta tehnika sügavamale kaitsvasse sumadani toppinud.

Selleks, et objektiiv seest uduseks või tolmu täis läheks, pole aga tarvis sugugi ekstreemsetesse paikadesse minna – piisab täiesti kohalikust rannaribast. Nii on küllaldaselt põhjust eelistada ilmastikukindlat optikat (ja kaamerat).

Pentax DA*16-50mm f/2.8

APS-mõõdus sensoriga digipeegelkaamerate ilmumise algusaegadel valitses üleüldine lainurkobjektiivide nappus – filmikaameratele alla 28mm fookuskaugusega objektiive kuigi arvukalt ei toodetud, digisensori ees läks aga korraga tarvis suisa 20mm fookuskaugusest „lühemat” optikat. Vähe sellest – digisensor nõuab ka, et valguskiired langeksid selle pinnaga võimalikult risti (filmi puhul pole see kuigi kriitiline).

See tingiski uute lühikese fookuskaugusega fiks- ja varioobjektiivide konstrueerimise laine. Pentax DA*16-50mm f/2.8 on hea näide sellise keeruka ülesande edukast lahendusest.

Filmiajastul maksid sama laia võttenurka (ca. 83 kraadi, vastab 24mm fookuskaugusega objektiivile 35mm kaamera ees) võimaldavad valgusjõulised varioobjektiivid terve väikese varanduse, täna tuleb välja käia vaid veidi üle 10000 krooni. Nii laia vaatenurgaga vario kohta on Pentax DA*16-50mm igati tubli geomeetria ja teravusega.

Mõnedel kasutajatel on olnud probleeme teravustuspunkti täpsusega, kuid tänu Pentax K20D objektiivikohasele peenhäälestusvõimalusele saab sellest hõlpsalt üle. Minu objektiiv pärineb päris esimestest partiidest (varaseid DA*16-50mm eksemplare on siin-seal kehvapoolseteks peetud), mistõttu ma olen seda üsna põhjalikult testinud – ning olen sellega igati rahul.

DA* 16-50mm f/2.8 sobib suurepäraselt nii reisil pildistamiseks kui ka lähivõteteks. Toodud näitepildid on tehtud lühimal ja pikimal fookuskaugusel, mille korral kujutis peaks olema kõige tagasihoidlikuma kvaliteediga.

Pentax DA* 50-135mm f/2.8

Siiski pean tunnistama, et see pole mu lemmikobjektiiv – selle tiitli annaksin ma hoopis teisele „staarile” – DA* 50-135mm f/2.8.

Esmapilgul ehk veidi kummaline fookuskauguste vahemik on tegelikult ülimalt sobilik vägagi erinevatesse žanritesse liigituvate fotode jäädvustamiseks. Keeruka konstruktsiooniga objektiivi pikkus ei muutu ei suumimisel ega teravustamisel. Pisiasi? Proovige järele ja te hakkate sellest puudust tundma.

Suur ava võimaldab teravaks jätta just selle pildiosa, mida fotograaf soovib. Fookuskauguste vahemik on universaalsem, kui esmapilgul tundub.

DA* sarja 200 ja 300mm teleobjektiivid

DA* sarja 200 ja 300mm teleobjektiivid tegid 2008. aasta alul järsu lõpu juba tüütuks muutunud virinale Pentaxi pikafookuselise optika puudumise üle. Ilmselt pole ma mitte ainus, kes on pikalt juurelnud selle üle, kumba neist hankida. Minu valik langes lõpuks küll pikema tele kasuks, kuid teie pildistamisharjumused ei pruugi ju minu omadega kokku langeda.

Mõlemad objektiivid joonistavad suurepärase teravusega kujutise – DA* 200mm f/2.8 abil jäädvustatud portreefotosid on fotograafid soovitanud suisa kunstikult udustada. Poolteist korda pikema DA* 300mm f/4 objektiivi fookuskaugusega kaasneb avaarvu võrra väiksem valgusjõud, mis võib looduse pildistajatel esile kutsuda ninakirtsutuse.

Siiski pole f/4 sugugi mitte „pime” objektiiv ning teataval määral kompenseerib väiksemat ava ka Pentaxi keresisene stabilisaator (SR). Reaalses elus tuleb paratamatult arvestada kaasasveetava optika kaalu ja mõõtmeid – mitmeidki pikkade f/2.8 objektiividega ette võetud pildistamisretki meenutan ma tänini raske ohkega. DA* 300mm f/4 on mul tihti aga lihtsalt igaks juhuks kaasas.

Muide, mõlemad DA* fiksteled sobivad suurepäraselt ka filmile pildistamiseks – kaamerakere peab vaid toetama elektroonilist ava juhtimist.

DA200: Väljalõige 200mm DA* objektiiviga tehtud fotolt. Kas te teadsite, mis on Tallinna Toomkiriku lipuvarda tipus?

DA300: Paljud arvavad ekslikult, et 300mm teleobjektiiv kõlbab vaid kaugel asuvate asjade pildistamiseks. Vale puha!

Peagi saabuv DA* 60-250mm f/4

Veel selle aasta lõpus peaks üle maailma müügile saabuma vast üks oodatumaid Pentaxi objektiive – DA* 60-250mm f/4.

Juba kaks aastat tagasi esmatutvustatud konstruktsioon on tänaseks teinud läbi hulga parandusi ja täiustusi. Seeriatootmisele eelnevate katseobjektiividega pildistatu põhjal võib loota tõsiprofessionaalset tulemust pakkuvat tööriista.

Lähitulevikus täieneb DA* sari veel ka 55mm ülivalgusjõulise (f/1.4) portreeobjektiiviga. Sellega tehtud proovikaadreid pole ma veel näinud, nii et täpsematest omadustest on vara rääkida. Kaugemas tulevikus terendab DA* teleobjektiividele sobiv 1,4-kordne SDM-telekonverter.

Ülevaade on algselt ilmunud Photopointi Ajaveebis 17.11.08