Mida lihtsam on asi, seda keerulisem on sellest kirjutada. Hiirematt on siin suurepäraseks näiteks. Peaaegu nagu prooviks kirjutada arvustust taskurätile. Kui noorem generatsiooni muidugi üldse teab, mis asi see on. Väike vihje – taskus kantav tekstiilist vahend nina nuuskamiseks. Tegelikult muidugi hiirepadjad nii lamedad ja ühekülgsed ei ole. Eriti veel kaasaegsed hiirepadjad, mille puhul kasutatakse lausa teaduse ja tehnika viimast sõna. Ikka selleks, et hiirepadjal liikuv hiir oleks kas võimalikult kiire või täpne. Ning et hiirematt peaks vastu rohkem kui paar mängusessiooni. Aga alustame ikka otsast.

 

Roccat Dyad on pakitud üsna imposantsesse ümbrisesse. Vähemalt hiirepadja kohta. Hoolimata suhteliselt tagasihoidlikest mõõtmetest, ei jää Dyad tänu sellele vähemalt poeletil märkamatuks. Kuigi laual võib see vägagi lihtsalt juhtuda – keskmiste mõõtmetega, üpris õhuke ja üleni must peale Roccati logo ja tootenime. Elegantsel mustal on lisaks mehelikule välimusele paraku ka puuduseid. Nimelt jääb iga väikseim kui tolmukübe selle kergelt küütleval pinnal nähtavale nagu rosoljeplekk juubelilaua linale.

Dyadi puhul ei saa kindlasti mööda sellest, kui õhuke see on. Õhukesi ja kvaliteetseid tekstiilmatte on juba iseenesest vähe, kuid Roccat on suutnud 1,5 mm sisse mahutada tervelt kolm kihti – pealmise tekstiilikihi, selle all oleva terasplaadi ning kõige all oleva libisemiskindla kummeeritud kihi. Pole just eriti lame värk, kas pole?

Mis aga mati teistesse gabariitidesse puutub, siis mina isiklikult eelistan pindalalt pisut suuremaid matte. Eriti kui arvestada, et arvutimonitoride pindala on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Selle viimase vastu aitab väiksema mati puhul mõistagi korralik DPI ning Dyadil sellega probleeme ei peaks olema, matt suudab adekvaatselt reageerida kuni 24 000 DPI-ni! Makske kinni või tehke järele.

 

Tänu oma õhulisusele või peaksin ma ütlema õhukesesule on Dyadit väga meeldiv kasutada, käe all teda praktiliselt tunda polegi. Erinevalt mõnest kummeeritud kangast valmistatud hiirematist ei hakka käsi sellisel matil ka pikemate mänguperioodide jooksul higistama. Üldse jätab kokkupuude matiga nahale meeldiva tunde, ehkki see on valmistatud puhtast sünteetikast. Nagu kõik tekstiilist hiirepadjad.

Tekstiilist kattega hiirepadjad on teatavasti mõeldud täpsust nõudvatele mängudele. Mina ise paraku oma virtuaalseid vastaseid läbi optilise sihiku ei vaata, vaid nuhtlen neid tulekerade ja jäätormidega ning muu maagilise tulevärgiga, mis oma tõhususelt meenutavad rohkem jahipüssi, schmeisser’it või leegiheitjat. Seega pole ma päris õige inimene hindama Dyadi poolt pakutavat täpsust. Küll aga võin kinnitada, et hiir libiseb matil väga õige kiirusega, mis jätab suhu meeldivalt tammise järelmaitse. Lühidalt öeldes on kontroll hiire üle üks parimaid, mida ma kogenud olen. Matt pole liiga libe ega liiga kare, vaid täpselt tasakaalustatud.

Terasest tuumik lisab matile veelgi veetlust. Ka kõige libisemiskindama alusega tekstiilist matid kipuvad mingil hetkel ikkagi sisse võtma veidraid volte või kumerusi. Hiiremati raudne selgroog hoiab sellised viperused ära ja virtuaalne lahinguväli on kenasti kontrolli all.

Ainukeseks personaalseks etteheiteks Dyadile oleks selle mõõtmed. Mitte et need just erakordselt väikesed oleksid, aga ma olen lihtsalt harjunud suuremate mattidega. Kusjuures viimase aja trendid pakuvad ju ka selliseid hiirematte, millele ka klaviatuur kenasti ära mahub. Samm sellistest edasi oleks ilmselt hiirematt-laudlina.

 

Dyad on hiirepadi profile. Ta ei torka eriti silma, õigupoolest tema füüsiline kohalolek laual jääb peaaegu märkamatuks nagu tõelisele killerile kohane. Ometi pakub tema pea märkamatu juuresolek täpselt piisavas koguses nii täpsust kui kiirust. Täiuslik kontroll. Samuti ei nõua Dyad ülemääraselt lauapinda. Vaid veidi enam kui tavaline keskmine hiirepadi, olles samas sellest kordades tõhusam. Arvestades Dyadi letaalsust on see aga kõige soodsamahinnaline killer, mida te oma raha eest osta saate.

• Roccat Dyad hiirematt Photopointis