Silmapaistvalt surmav Roccat Kone XP mängurihiir
Iseenesest on muidugi veider, et keegi lisab aastal 2022 oma toote nimesse lühendi XP. Nimelt ainuke asi, millega see mulle seostub on Windows XP, mis omas ajas oli muidugi üsna ilus ja edev.
Ja see on ka ainus asi, mis Roccati uusimat hiirt kunagise operatsioonisüsteemiga ühendada võiks. Konteksti pannes oligi XP üsna edumeelne ja uuenduslik ning tõtt öelda kehtib see ka Roccat Kone XP kohta. Ehkki mitte nii uuenduslikult nagu oli omal ajal Windows XP, aga üsnagi silmapaistev vähemalt minu jaoks.
Välimus
Välimus
Tegelikult on välimus uue Roccat Kone XP juures kõige silmatorkavam asi. See võib kõlada üsna mõistetamatu faktina, kuid tegelikult on sellel üks ja suur põhjus – hiire läbipaistev ja seest valgustatud korpus. Ja mitte lihtsalt valgustatud, vaid Roccat Aimo valgusrežiimiga valgustatud.
See tähendab, et kui arvuti taga on nii Roccat Aimo võimalusega klaviatuur kui hiir, siis on tulemuseks üsna mõjuv valgusmäng. Mõistagi ei pea Kone XP-ga kasutama ainult Aimo valgusrežiimi, kuid see on lihtsalt kõige muljetavaldavam. Tegelikult ka mõjub Kone XP pimedas toas tõelise öölambina tänu piisavalt suurele valgust emiteerivale pinnale.
Mõistagi pole Roccat suutnud jätta kasutamata juhust ja paigutanud keset hiire läbipaistvat “selga” keskmise suurusega logo. Nii et kui hiire valgusallikas oleks piisavalt tugev, siis võiks see logo heita näiteks toa lakke valgussignaali nagu Batmani filmis. Igatahes on üsna huvitav vahelduseks näha ka hiire “soolikaid”,eriti veel vahelduva värviga valguses.
Oma kujult ja suuruselt on hiirekene üsna sale. Mitte väike, vaid just sale, sest sihvakas on hiire kohta ilmselt vale öelda.
Järgmise olulise faktorina peaks peatuma ilmselt hiire kaablil. See on pärinud emafirma Turtle Beach hiirte patenteeritud tekstiilkatte, mis on tavalisest märksa elastsem ning painduvam ega takista hiire liikumist vähimalgi määral. Küll aga on selline kate varmas korjama laualt enda külge tolmu ja muud sodi. Seega tasub hiirekesega talitada pigem puhtamal pinnal, kuigi iseenesest pole kaabli puhastamine eriti kontimurdev töö.
Tarkvara
Tarkvara
Olen siinses blogis juba korduvalt kiitnud nii Roccat Swarm tarkvara kui ka selle arengut ning võin siin taas üle korrata, et hoolimata oma võimalusterohkusest on see endiselt piisavalt intuitiivne ning kasutajasõbralik.
Ometi pean tunnistama, et esmakordselt tekkisid mul selle tarkvaraga teatavad probleemid – täpsemalt erinevate profiilidega, mida rakenduses teha võib. Nimelt ei saanud mingi aja pärast Swarm aru, kui tuli automaatselt profiile vahetada. Ja ma ei suutnudki aru saada, mis selle probleemi põhjustas ning pidin kuni testperioodi lõpuni profiile vahetama käsitsi – see õnneks on hiirel asetseva spetsiaalse klahvi tõttu väga mugav. Ehk oleks sellest probleemist jagu saanud tarkvara reeglipäraselt reinstallides, kuid paraku jäi mul selleks kannatlikkusest ja reaalsest vajadusest puudu.
Võrreldes Roccati, Logitechi ja Razeri tarkvarasid, siis on nii Razeri kui ka Logitechi omad pigem sellised lihtsad, isegi elementaarsed. Roccati oma seevastu on komplitseeritum, aga samas on selle kasutamine isegi huvitavam või isegi põnevam, kui teiste oma. See on tõsisematele mänguritele, kes tahavad oma hiire käitumist lihvida iga viimase kui nüansini!
Roccat Kone XP kasutamine
Roccat Kone XP kasutamine
Saledus tähendab tavaliselt ka kiirust. Ehkki viimasel ajal on minu käe alla sattunud mitmeid Roccati hiiri, mis on nii kiiremad kui ka kergemad kui Kone XP, siis selle kiiruse üle kuigi kõvasti nurisema ei pidanud.
Kuigi jah, Kone XP näol on minu arvates tegu tanki ja võidusõiduauto ristandiga. See tähendab, et kuigi Kone XP pole nii kiire, kui sportauto, siis on sellel piisavalt stabiilsust ning tulejõudu nagu tankil. Olles samas märgatavalt kiirem mistahes tankist. Minu silmale võiks Kone XP näol olla tegu sellise turbomootoriga soomusautoga, millel piisava tulejõu juures ei jää vajaka ka kiirusest. Midagi sellist Mad Maxi maailmast.
Kone XP on lamedam ja madalam, kui näiteks Roccat Nyth ning käsi istub seetõttu hiirel märksa mugavamalt. See tähendab ka pikemaid ja lõõgastunud mängusessioone ning randme karpaalsündroom igatahes kasutajat ähvardama ei peaks. Mugavalt näppude alla jäid ka kõik klahvid sh ka arvukad pöidlaklahvid, mille õige asukohaga pahatihti peavalu tekib.
Kui aga sind on kunagi mängu juures häirinud hiirekaabel, siis Kone XP mudeliga seda muret pole, sest kaabel on pehme ja paindlik nagu memme pai.
Ometi pole okasteta roose ja asi, mis mind veidi häiris oli hiirepatjade kiire kulumine. Mitte et see oleks olnud katastroofiliselt kiire, vaid lihtsalt märgatavad kulumisjäljed tekkisid neile liiga kiiresti.
Kokkuvõte
Kokkuvõte
Roccati hiirtega on mul veider fenomen – tihtipeale hakkavad need mulle liialt meeldima. Kone XP-ga tekkis mu, aga veider suhe – ehkki tegu on ühe mugavaima hiirega, mida ma pikka aega olen kasutanud, siis sügavamat armastust mul selle vastu lõpuks ei tekkinud. Pigem võiks seda suhet nimetada hoopis sõpruseks.
Kone XP muutus märkamatuks, kuid lahutamatuks osaks minu käest, sest kõik asjad olid täpselt omal kohal ning reageerisid esimesele nõudmisele. Hoolimata atraktiivsest valgusmängust jäi kirgede tulevärk ära, selle asemel tekkis stabiilne ja usaldusväärne töine suhe. Mis vahel on koguni väärtuslikum kui kuum tunnetepalang.
Roccat Kone XP mängurihiirel on põhimõtteliselt kõik tunnused, et minu töölauale jäädagi – isegi hind tundub enam kui normaalne. Paraku seisavad mu töölaual juba sõbralikult kõrvuti kolm hiirt ja nii võib mul jääda varsti lihtsalt liiga vähe ruumi nende liigutamiseks.
Kui aga sinu laual on hiire jaoks ruumi, siis Kone XP näol saad omale vägagi võitlushimulise ja tõhusa närilise, kes aitab su läbi virtuaalsete lahinguväljade, paksu ja vedela ning mängleva kergusega ka keskmisest tööpäevast.