Juhtmevabade kõrvasiseste kõrvaklappidega on edvistada üsna võimatu, sest kõik need näevad välja sarnased nagu kanamunad. Kusjuures, kõrvaklappide hoiukarbid võiksid isegi teatava mööndusega meenutadagi muna kui sellist.

Kui väliselt ongi enamus neist juhtmevabadest klappidest isikupäratud valged või mustad väikese varrega punnid, siis kesta all olevad tehnilised detailid võivad eri mudelitel olla märkimisväärselt erinevad. Samuti erinevad sellised kõrvaklapid üksteisest ka lisavarustuse poolest. Roccat Syn Buds Air juhtmevabadel kõrvaklappidel on pakkuda mõndagi, mis esimesel hetkel silma ei hakka.

 

Välimus

Roccat Syn Buds Air hoiu- ka laadimiskarp on üsna tüüpiline ja klassikaliselt vaimuvaene ümarlapikkandiline karbike, millel on peal keskmise suurusega hõbedane Roccati logo. Viimasele ma muidugi pikka iga eriti ei ennusta, eriti kui seda näiteks tihedas püksitaskus peaks kandma.

Oma mõõtmetelt peaks see olema pigem keskmine, ehkki see mahub ka minu teksaste nn münditaskusse ning see on vaieldamatul plussiks.

Ehkki klapipakend jätab sellise kõrgetasemelise preemiumtunde, siis karp ise tundub paraku pisut odavakene. Mitte täiesti või päris odav, vaid pisut odavavõitu, aga mitte nii odav, et seda oleks piinlik seltskonnas taskust välja võtta. Seda enam, et klapid ise mitte mingil juhul odavana ei tundu, vähemalt ühel põhjusel.

Nimelt pole neist “punnidest” väljaulatuv vars mitte tavaline sirge ja lihtsake, vaid kerge seksika jõnksuga. Ma pole küll kindel, kas sellel jõnksul on ka mingi praktiline eesmärk, kuid vähemalt visuaalile mõjuvad need toniseerivalt. Tore, et Roccat pole siin läinud lihtsama vastupanu teed ja tahab, et mängurid ka pisut erilisemad välja näeksid.

Nende Bluetooth kõrvaklappidega tuleb kaasa ka lühike USB-A-to-USB-C laadimisjuhtme jupats, mis oma kummise kaabliga mõjub sellise kaablite algtasemena. Laadimisjuhe pole iseenesest mõistagi mingi eriline elustiilitoode, mistõttu ma selle kallal norima ei hakkagi. Hea tahte näitena on Roccat selle kaablikese vähemalt oma logoga varustanud :)

Lõpetuseks on karbis klappidega kaasa ka erineva suurusega silikoonist tagavaramuhvid. Tegelikult peaks sellised kaasa tulema kõikide kõrvasiseste klappidega, sest tegelikult ju sellist universaalset kõrvakanali suurust pole ja tarbijal peaks olema võimalik valida enda jaoks kõige sobivam variant.

 

Tarkvara

Tarkvara ei tule kaasa kaugeltki mitte kõikide kõrvasiseste (ja kõrvapealsete ning -ümbritsevate) juhtmevabade klappidega – pigem on siin tegu tubli vähemusega.

ROCCAT SYN Buds Air nutirakendus tundub roccatlikuna nii välimuselt kui funktsionaalsuselt. Juba arvutist tuttav must-sini-valge värvivalik, põhjalik, samas minimalistlik funktsionaalsus. Kõike seda olen ma näinud juba Roccati hiirte ja klaviatuuride puhul. Esialgu oli suhtlemine klappide, telefoni ja tarkvara vahel veidi puine, kuid aja jooksul muutus see märgatavamalt sujuvamaks.

Rakendusel on kolm põhilist funktsiooni – näidata klappide täituvust, hallata klappide funktsioone endale käepärasemaks ning kasutada ekvalaiserit.  Viimane on küll üsna minimalistlik – saab esile tõsta bassi, bassi ja kõrgeid ning vokaali. Lisaks veel salapärane Signature-säte, mis kõlab arvutividinaid tootva firma kohta üsna pretensioonikalt.

Ehkki tarkvara on olemas, siis ennustan, et eriti tihedalt seda siiski keegi kasutama ei hakka. Ühe korra seatakse asjad paika ja nii reeglina ka jääb, aga meeldiv, et selline võimalus on siiski olemas.

 

Roccat Syn Buds Air heli

Kõrvaklappide puhul on helikvaliteet ilmselt kõige olulisem faktor. Roccat Syn Buds Air siin häbenema ei pea, sest heli on selge, piisavalt detailne ja jõuline ehk 99,9% kuulajatele selline heli meeldiks.

Siin meenub mulle lugu, kui kuulsalt viiuldajalt Yehudi Menuhhinilt küsiti, mida ta arvab nõukogude viiuldajast Oistrahhist. „Oistrahh on vaieldamatult teine viiuldaja maailmas,“ vastas Menuhhin „aga neid esimesi on väga palju.“ See tähendab, et Roccat Syn Buds Air on küll suurepärane ja professionaalne esineja, aga audiofiilidele pole ta kindlasti mitte eelistatud valikuks.

 

Kasutamine

Kuna klappidel ja laadimiskarbil puuduvad erinevad füüsilised nupud, siis selle ühendamiseks telefoniga soovitan kindlasti lugeda kaasasolevat manuaali. Lugeda võiks tähelepanelikult, sest nii telefoni, kui ka rakendusega ühendamine ei ole esmapilgul päris loogilised.

Nimelt tuleb nutitelefoniga paaritamiseks vajutada üheaegselt mõlema klapi nö nupule – mina seda alguses ei teinud ja nii ühendusid mul mõlemad klapid eraldi. Ehkki muusikaesitusele see mõju ei avaldanud, siis oli see ikka kuidagi ebamugav ja vale. Reegleid järgides sain klapid siiski korralikult ühendatud.

Veidi ebaloogilisena tundus mulle, et peale seda, kui klapid juba telefoniga olid ühendatud, siis tuli neid rakendusega veel eraldi ühendada. Ja ka selleks tuli omaette rituaali järgida – klapid pidid olema karbis, karp avatud ja telefoni kõrval. Kohati on tehnoloogia tõepoolest eristumatu maagiast.

Oma olemuselt on Syn Bud Air pigem tööriist kui muusikainstrument. Sellel on IPX4 veekindlus, 20-tunnine kestvus kasutusele (5 tundi klapid, 15 tundi laadija) ja USB-C kiirlaadimine ehk oma parameetritelt sobib see aktiivselt tegutsevatele inimestele.

Tuleb tunnistada, et kõrvas püsisid need klapid konkurentsitult hästi ning tõenäoliselt ei mõjuta nende tööd ka higi või kerged vihmapiisad.

Kõrvaklappide haldamine läbi nendele vajutamise pole minu arvates kõige mugavam variant. Tuttavatega kohtudes eelistasin pigem klapi kõrvast võtta, kui hakata seda kuidagi vajutama. Sama lugu on mul ka Sony kõrvasiseste juhtmevabade klappide viimase mudeliga, nii et Roccat siin häbenema ei peaks. Kõrvasisestel klappidel pole paraku kuigi palju ruumi füüsiliste nuppude jaoks ja nii tulebki püüda võtta olukorrast parim ehk siis koputada ja vajutada. Minu arvates tuleb sellega kõige paremini toime Apple oma AirPods Pro mudeliga.

Omaette parameeter on kindlasti ka klappide kättesaadavus karbist. Siin saab Roccat asjaga kenasti hakkama, erinevalt eelnevalt minu arvustada olnud Xiaomi punnikestest, mis vägisi sõrmede vahelt plehku tahtsid pista.

Roccat väidab, et klappe saab ühe laadimisega kuulata kokku 20 tundi (5 tundi klapid ja 15 tundi klapilaadija). Tõenäoliselt vastab see täiesti tõele, sest minul läks kokku umbes nädal, enne kui klapid laadima panin ja ka siis panin pigem intuitiivselt, mitte et selleks oleks mingi vajadus olnud. Mõistagi ei kuulanud ma neid iga päev kuigi intensiivselt, võibolla vaid tunni või paar, peamiselt oma neljajalgse sõbraga õues jalutades.

 

Kokkuvõtteks

Roccat Syn Buds Air mudelil on mitu head omadust, mida ma üleval ka ausalt välja tõin. Iseasi muidugi, et neid omadusi jagub ka päris paljudele teistele kõrvaklappidele ning klappide keskmine tase tõuseb aeglaselt, kuid kindlalt tänu turu küllastusele ja tugevale konkurentsile.

Kui ma peaksin näiteks otsima klappe ainult muusika kuulamiseks ning veekindlus ning eraldi tarkvara poleks mulle olulised, siis pööraksin oma pilgu ilmselt kauge Hiinamaa poole. Sealt saab vägagi korralikku helikvaliteeti Roccat Syn’ist mitu korda odavama hinna eest. Tõsi küll, ilmselt tuleb siis teha järeleandmisi näiteks koostekvaliteedis või akude vastupidavuses või kümnes muus pisiasjas.

Kui ma nüüd hakkan kokku liitma kõiki neid Syn’i plusse, siis muutub see hind iga tehtega üha soodsamaks ja soodsamaks. Ma arvan, et hoolimata lühikesest latentsiajast pole need klapid siiski mänguritele, vaid pigem neile, kes ennast pidevalt ja aktiivselt liigutavad ning armastavad sealjuures ka värskes õhus viibida. Kui sa ennast selles tegelases ära tunned, siis võib Roccat Syn Buds Air osutuda sulle vägagi asjalikuks ja rahuldustpakkuvaks valikuks.

 

• Telli Roccat Syn Buds Air juhtmevabad kõrvaklapid endale Photopointist ››