Kõigepealt klahvid. Ehkki neid on väga palju, asuvad osad neist kohtades, kuhu minu käsi loomulikus asendis ei satu. Isegi mänguasendis ei satu. Mänguasend aga on nö ’kihv’, kus keskmised kolm näppu on hiire kohal tihedalt kokku surutud.

Ehk on minu sõrmed üleliia töntsakad, kuid mulle lihtsalt väga meeldis neid nt Speedlink Decuse peal laiutada. Sellises asendis läheb vähemalt minu käsi pikemate mängusessioonide ajal krampi. Lõdvema asendi puhul aga jäävad parempoolsed servaklahvid kasutusest välja.

Samuti saab hiire seljal asuvat haiuime normaalse käeasendi juures liigutada vaid ühes suunas. Pöidla ja nimetissõrme alla jäävad klahvid seevastu on mugavalt kättesaadavad. Pöidla alla jääv easyshiftplus-klahvi kasutades aga jäävad pöidla ’käeulatusest’ välja teised pöidlaklahvid. Seega saab EasyShift’i abil teoreetiliselt klahvide funktsioone duubeldada, kuid reaalselt st mängusituatsioonis neid siiski kasutada ei saa. Samas aga on isegi kättesaadavate funktsioonide arv minu jaoks täiesti piisav.

Ise ma ilmselt valge seljaga arvutihiirt ostma ei hakka. Või kui, siis ilmselt peale seda kui PC-lt Mac-ile üle kolin. Hoolimata sellest, et ma olen suhteliselt korralik ja puhtusearmastaja inimene, kattub hiire lumivalge selga suhteliselt lühikese aja jooksul ebamääraste mustuselaikude ja –räpsudega.

Õnneks on need hiire siledalt plastpinnalt kergesti eemaldatavad ja kasutades jäävad need nagunii peopesa all märkamatuks. Sellest hoolimata oleks soovitav valgeseljalisele Tyonile regulaarselt ’pesupäevi’ korraldada, sest õige virtuaalsõdalane hoiab oma lahinguvarustuse teatavasti veatuna. Seega mittesnoobidele soovitaks hoida edevuse vaka all ning valida üleni musta hiire.

Tegelikult olen ma Roccati ülikonfigureeritavat tarkvara kiitnud juba õige mitmes arvustuses. Erandiks pole ka Tyon. Ometi on mul visata üks ebamäärase suurusega kivi selle tarkvara kapsaaeda. Nimelt pole mul endiselt õnnestunud selle abil endale allutada hiire valgustust. Täielikult allutada.

Asi on selles, et minu tahtele alistub seal nii valgusrežiim st see, millise sageduse ja intensiivsusega valgus pulsseerib. Või ei pulsseeri. Küll aga puudub mul kontroll selle valguse värvi üle. Suure tõenäosusega võib viga olla tooli ja klaviatuuri vahelises filtris ja ilmselt on mul selles tarkvarapadrikus jäänud märkamata mingi aken, kust linnuke ära võtta või sinna panna. Äkki sinul, armas lugeja, õnnestub see paremini. Aga kuna antud kiiks hiire mängitavust absoluutselt ei sega, siis jalgu ma siin eriti trampima ei hakka.

Siin on mul väga head kogemused nagu kõigi Roccati ja teiste tippklassi hiirtega. Hiir liigub ilma viivitusteta, täpselt nii kiiresti ja kindlalt nagu su käsi. Klahvid kuuletuvad momentaalselt nagu peabki. Väikese nipina soovitan kasutusele võtta hiire helisignaalid, mis karuse mehehäälega teatavad nii profiilide kui ka DPI muutumisest.

Lisaks saab Roccati hiirtega sõdimise eest ka mingeid virtuaalseid aurahasid ning ka nendest antakse mängijale hetkegi kõhklemata teada. Õnneks ei toimu seda eriti sagedasti, et need sõnumid tüütuks spämmiks muutuksid.

Kokkuvõtteks jään ma enda juurde – Roccat Tyon on hiirekuningas. Vähemalt nende jaoks, kes eelistavad oma aega mööda saata MMO-de, FSP-de ja erinevate kihutamismängude (X-Celerator nihik hiire vasemal küljel) seltsis. Nii et kui su hiir vajab väljavahetamist, siis pole muud kui hoiupõrsal pea maha ja vutt-vutt Photopointi Tyon’i järgi.