Veel aasta või paar tagasi poleks ma uskunud, et Samsung suudab oma telefonides bloatware’ile piiri panna. Oma viimaste mudelitega on Samsung aga üles näidanud kindlameelsust ning oma idamaist külalislahkust otsustavalt tagasi tõmmanud.

Tõsi küll, mingid telefoni funktsioonid on endiselt Samsungi põhised st eeldavad Samsungi konto olemasolu, kuid õnneks on nende tähtsus vähemalt minu jaoks suhteliselt marginaalne.

Õnneks seepärast, et Samsungi konto loomine telefoniga oli pikk ja tüütu protseduur, mis hävitas hulgaliselt minu kallihinnalisi närvirakke. Enamus neist Samsungi enda orientaalsetest vigurrakendustest siinjuures eraldi mainimist ei vääri, kuid tahaks peatuda mõnel, mis on antud telefoniga orgaanilisemalt seotud.

Kõigepealt muidugi kumerad servad:

Samsung püüab meeleheitlikult neile mingit funktsiooni tekitada ning mingi poole vinnaga see tal ka õnnestub.

S6 Edge Plusi servi võib kasutada mitmel moel. Nii võib sinna paigutada ikoonid enamkasutatavate kontaktide või programmide jaoks. Siin muidugi tekib küsimus, et miks ei võiks neid lihtsalt telefoni ekraanile paiguta. Aga see selleks.

Unerežiimis ekraani servale jooksma võib paigutada ka kellaaja, värsked uudised  või näiteks vastamata kõnede-sõnumite märguanded. Kui märguannetel võib veel mingi funktsioon olla, siis tundub sealt servalt pisikeses kirjas uudiste jälgimine sama jabur nagu öösel unesegaste silmadega püüda sealt kellaajale pihta saada.

Suurepärase leiutisena püüab Samsung propageerida ka võimalust jagada telefoni ekraani korraga kahe rakenduse vahel. Rakenduste valik sealjuures on piiratud, sest vähemalt osadele arendajatele on jätkunud piisavalt mõistust selle moeröögatusega mitte kaasa minna.

Kus on siin loogika, kui tehakse lõpuks normaalse suurusega ekraan ja siis muudetakse see elegantselt kaheks pisemaks? Kas järgmisena pakutakse tarbijale võimalust jagada ekraani ka neljaks või enamaks, et siis luubi abiga uljalt rööprähklemise ehk multitasking’uga tegeleda?

Seetõttu liigitan isiklikult ning halastamatult selle võimaluse kasutute vidinate kategooriasse ning loodan, et selle funktsiooni loojad sunnitakse peale surma põrgus (kuhu nad ilmselgelt sattuvad) läbi igaviku tegelema oma telefoni ekraanil just sellesama rööprähklemisega. Mis muud, kui meeldivat piinlemist!

Vähe on minu käes olnud telefone, mis oleks tekitanud sedavõrd tugevaid emotsioone nagu S6 Edge Plus. Paraku mitte ainult positiivseid, vaid ka negatiivseid. Selge see, et võttes kätte ilusa ja hästivalmistatud telefoni tekivad meis kõigis meeldivad aistingud. Minul võimendusid need aistingud mitmekordseks, kui ma esimese asjana käivitasin kaamera.

Vau! Milline kiirus fokusseerimisel, millised kaunid fotod! Olin täielikus vaimustuses. Ning see vaimustus kaamerast ei möödunud seni, kuni pidin telefoni raske südamega Samsungile tagastama. Ning kui mul vahepealse aja jooksul tekkis isu pildistada, siis tegin seda ikka Samsungiga, jättes oma vana hea iPhone 6 Plusi taskupõhja mossitama.

Vau! Milline kiirus fokusseerimisel, millised kaunid fotod! Olin täielikus vaimustuses.

Pisut etteruttavalt võin öelda, et parima mulje tehtud fotodest saab eeskätt telefoni enda ekraanilt, arvutiekraanil fotod enam nii vapustavad ei tundu. Kuigi kvaliteet on endiselt korralik, siis minetavad pildid oma erilise aura ja sära, mis neil  telefonist vaadates tundus olevat. Pildistamisrõõmu see igatahes vähemaks ei võtnud.

Kõige kõnekamalt räägib telefonikaamera headusest ilmselt see, kuidas ta teeb pilti hämaras või pimedas ning siin suutis S6 Edge Plus mulle tõepoolest muljet avaldada. Minu poolt igatahes maksimumpunktid.

Endlikaamera mind niipalju ei vaimustanud. Tundub, et Samsung on kasutanud selle juures mingeid oma kavalaid algoritme, mis näod küll siledamaks, samas aga ka ilmetumaks ning lamedamaks muudavad.

Ainus, mis mind kaamera juures häiris, oli olukord, kus maksimaalset 16Mp resolutsiooniga pilti sai teha vaid 16:9 ekraanisuhtega. Tavapärasem 4:3 ekraanisuhte puhul oli maksimumiks vaid 12Mp.

Pildistamine oligi minu jaoks parim osa antud telefoni kasutuskogemusest. Ülejäänu enam erilisi emotsioone ei tekitanud, tippklassi telefon nagu telefon ikka. Võiks ju kirjutada, kui kenasti Samsungi telefon uue androidiga toimetab, kuid see peaks olema normaalne, ilma, et sellel eraldi peatuda tuleks.

Siiski tahaks veel eraldi kiita Samsungi sõrmejäljelugejat. Olen seda varem proovinud mitmetel erinevatele Samsungi mudelitel, kuid reeglina on need katsed mind täitnud lõputu lootusetuse ja masendustundega. S6 Edge Plus oli esimene mudel, mille puhul mul sellele mugavale aga olulisele funktsioonile etteheiteid pole. Vähemalt ei jää kasutuskogemus alla iPhone’i omale.

Peale kiidusõnu tuleb aga paratamatult asuda ka frustreerivama osa juurde. Minu jaoks olid selleks telefoni kaardus servad.

Visuaalselt küll atraktiivsed, andsid need kasutusele juurde suure osa nö pain-in-the-ass faktorist. Küll aktiveerus tänu nendele pidevalt mitmikekraan ning erinevad muud funktsioonid. Kuna tegu oli keskmisest oluliselt kallima telefoniga, siis pidin seda ka peos hoidma igaks juhuks keskmisest kõvemini. See tähendas aga, et sõrmeotsad olid pidevalt servade peal ametis ning asjad lihtsalt juhtusid. Jube tüütu igatahes.

Mõistagi võiks ju need küljed ka deaktiveerida, kuid kas ainult edevuse pärast tasub siis maksta kaardus servade eest juurde sadu eurosid?

Lisaks valmistas veidi väiksemal määral ka frustratsiooni ekraani mõningane nö tuimus. Tihti pidin mõnele ikoonile koputama korduvalt ja innukalt, enne kui rakendus aktiviseerus. Mõistagi võis siin viga olla minu rohmakates töömehesõrmedes, näpud võisid olla higised vms. Kasutuskogemusele see igatahes kaasa ei aidanud.

Kõige minimaalsema puudusena võib Samsung S6 Edge Plus’ile ette heita seda, et tagumine külg kergesti sõrmejälgi kippus koguma, kuid see läheb ilmselt korda vaid mõnele valitud snoobile.