Maailmas on hetkel õige mitu mobiiltelefonide tootjat, kes on otsustanud tarbijat igal aastal uue ja üha parema mudeliga rõõmustada. Enamasti see neil ka õnnestub. Üheks selliseks firmaks on Samsung. Sel kevadel õnnestas Korea elektroonikahiid globaalset avalikkust oma järjekordse tippmudeliga, mis kannab nimetust Samsung Galaxy S8. peale mõningaid eksirännakuid maandus üks Samsung Galaxy S8 Plus eksemplar ka minu näppude vahele ning allpool püüan edastada oma kohati vastuolulisi muljeid. Ehkki testimiseks oli valida ka tavaline Galaxy S8, siis positiivse inimesena eelistan ma ALATI seadmete plussversioone.

 

Võib kindlusega väita, et Samsungi nutitelefonid on aastatega muutunud ühe kenamateks ning koostekvaliteet kõrgemaks. Vähemalt Galaxy S-seeria oma. Erandiks muidugi edev, kuid kasutuvõitu Edge-kujundus. Õnneks on Galaxy S8 mudelite juures sellest vabanenud ning tulemuseks on vaieldamatult kauneimad Samsungi nutitelefonid, mida maailm näinud. Koostekvaliteedist võib vabalt rääkida ülivõrdes, klaasist korpus lihtsalt särab elegantsist ning õigesse kohta asetatud sõrmejäljelugeja hoolitseb funktsionaalsuse eest – selle telefoni välimusse on lihtne ära armuda. Samas meenutab see disain mulle hirmsal moel Samsungi põhirivaali Apple telefone. Eriti kui kõrvutada näiteks musta S8-at ja jet black-värvitooni iPhone 7 Plus’i. Tõsi, kui ma selle tippduo kõrvale panen kolmandaks Huawei P10, siis viimase sarnasus Apple’i kõnetoruga on veelgi ilmsem. Aga nagu öeldud on tegu Samsungi seni kauneima telefoniga ja siin võib tootjale julgesti plusspunkti anda.

 

Tarkvara	Android 7.0 Nougat TouchWiz UI
Ekraan	Super AMOLED mahutundlik puuteekraan 2960 × 1440 pikslit, 6,2″ diagonaal (529 ppi) Corning Gorilla Glass 5 kattega
Jõujaam	Exynos 8895 SoC Kaheksatuumaline (4 × 2,3 GHz & 4 × 1,7 GHz) protsessor Mali-G71 MP20 graafikaprotsessor
Mälu	64 GB sisemälu 4 GB operatiivmälu Kuni 256 GB microSDXC mälukaart
Ühendused	WiFi IEEE 802.11 a/b/g/n/ac dual band (2,4GHz & 5 GHz) Bluetooth 5.0 A2DP, EDR, LE (Bluetooth Smart) NFC, WiFi Direct, DLNA; Infrapuna liides 2G, 3G, 4G LTE (kuni 1024 Mbps / 150 Mbps) USB 3.1 Type C 3,5 mm heli sisend/väljund
Sensorid	Vikerkesta (iirise) skänner, sõrmejäljelugeja, kiirendusmõõtja, asendisensor, lähedussensor, valgussensor, kompass, baromeeter, pulsimõõtja GPS (GPS, A-GPS, GLONASS, BDS)
Kaamera	12 MP tagapaneelil (faasituvastusega autofookus, LED välk) Videosalvestus 4K (2160p) 30/25p; FullHD (1080p) 60/50p Eesmine kaamera: 8 MP (1440p 30 fps)
Aku	3500 mAh liitium-ioon
Korpus	IP68 sertifitseeritud (tolmu- ja veekindel; kuni 1,5 meetri sügavusel 30 min)
Mõõdud	159,5 × 73,4 × 8,1 mm
Kaal	173 g

Uue Galaxy S8 Plus ekraan on sedavõrd uhke, et vääriks eraldi äramärkimist ka disainipeatükis. Ekraanivärvid on erksad, sügavad ja lihtsalt ilusad, samas aga mitte ebaloomulikult erksad nagu varasematel Galaxy mudelitel. Eriti efektsed on need värvid, kui neid võib vaadata 6,2-tolliselt ekraanilt. Paraku on kumerad servad ka ekraani nõrkuseks, kuna nende ainukeseks funktsiooniks on silmailu. Seega jääb ka ekraanipinna praktiline pindala mõistatuseks. Telefoni kiituseks võib aga öelda, et oma suuruselt ei ületa see oluliselt 5,5-tollise ekraaniga iPhone 7 Plusi mõõtmeid. Igatahes on ekraan superedev ning ka siin teenib Samsung ära plusspunkti.

 

Uues Galaxy S8 telefonis on Samsung ekstrapõhjalikult panustanud turvalisusele – sõrmejäljesensor, silmaiirise skaneering ning näotuvastus! Vähesed telefonid võivad kiidelda samaväärse turvalisusega. Minu lemmikuks sai näotuvastus, kuigi sellel olid oma väikesed kiiksud. Nimelt ei tundnud telefon mind ära, kui panin ette prillid (tavalised, mitte päikeseprillid) ning pähe mütsi. Samuti võõrastas telefon mind hämaras ega avanud igaks juhuks oma ekraani. Sellises olukorras oli suureks abiks sõrmejäljelugeja, mille Samsung esmakordselt oli viinud oma õigele kohale – telefoni tagaküljele, kohe kaameraobjektiivi kõrvale. Ehkki esialgu kippus sõrmeots vahetevahel tuvastamist otsima kaameraobjektiivilt, siis on see ainuõige koht sõrmejäljesensorile. Võibolla oleks lihtsalt tulnud veidi nihutada kaameraobjektiivi. Sõrmejäljesensor on aga taas parim, mida Samsung seni pakkunud on – väga sujuv ja kiire. Põhimõtteliselt esimene tõepoolest veatult töötav sõrmejäljelugeja, mida ma Samsungi telefonides kasutanud olen, kõik varasemad on tekitanud suuremal või vähemal määral frustratsiooni.

Silmaiiriseskaneerimisega ma sõbraks aga ei saanudki, kuna see ei salli ei prille ega läätsesid. Prillikandjana oleks aga mul ääretult ebamugav iga kord enne või peale telefoni haaramist võtta eest prillid. Lisaks ei saa kasutada paralleelselt näotuvastust ja silmaiirise skaneerimist. Ehkki Samsung ise peab näotuvastust pigem mugavusteenuseks, siis igapäevaseks kasutamiseks sobib see suurepäraselt kui telefon just mingeid riigi- või firmasaladusi ei sisalda. Tänu töötavale sõrmejäljelugejale annaks ka siin pigem punkti Samsungile, hoolimata ebastabiilsest näotuvastusest. Kusjuures loodetavasti näotuvastus areneb piisavalt, et sinna võiks sisestada mitu nägu – näiteks pereliikmed või siis endast mitmesuguseid variante erinevate peakatete, prillide või kasvõi valehabemega.

 

Nutitelefonide juures on kaamera minu jaoks ülitähtis. Seega olen selles punktis ka ülinõudlik. Ning minu silmale on Samnsungil siin peal nagu mingi needus. Ja seda juba läbi mitme põlvkonna. Asi on selles, et Samsungi telefonid teevad igati häid, supersuurepäraseid pilte. Kui neid telefoni ekraanilt vaadata. Tõmmates aga pildi oma lauaarvutisse on korraga kogu see sära ja teravus kuhugi kadunud. Pildid muutuvad ilmetuks ja lamedaks. Vähemalt võrreldes telefoniekraaniga. Ehk ongi kontrast liigkaunite kaamerapiltide ja arvutiekraani oleva pildi vahel põhjuseks, miks ma Samsungi kaamera fotodesse nii kriitiliselt suhtun. Samas aga pole ma kordagi sarnase efektiga kohtunud iPhone’ide juures, kuigi ka nende ekraanid kuuluvad ühtede parimate hulka. Ning kui iPhone’i fotod tunduvad kenad telefoniekraanil, siis on need seda ka arvutist vaadates. Minu kriitikameelt süvendas veelgi asjaolu, et Samsungiga samaaegselt oli minu käes ka Huawei P10 uus mudel, mille kaamera tulemused valmistasid mulle siirast rõõmu. Ehkki S8 Plusi kaamera “näg”’ hämaras paremini ja tegi ka sellevõrra paremaid pilte, ei suuda ma anda talle maksimumpunkte, seda enam, kui mu käeulatuses on kaks telefoni, mis teevad temast paremaid pilte. S8 Plusi kaamera juures meeldis mulle endale kõige enam valikuline fookus, mis sarnaneb veidi iPhone’i portree-režiimiga. Samamoodi tundub ka Samsungi valikuline fookus eelistavat eeskätt inimesi, ehkki sai hakkama ka elutute objektidega. Paraku aga ei teravustanud kaamera tihti ainult valitud objektile, vaid tekitas ka ebamääraseid laike objekti ümber ning see viis mu hinnangu veelgi allapoole.

Edasijõudnud pildistajaid ilmselt rõõmustab RAW-failide tugi. Arvestades seda, kui mitu korralikku telefonikaamerat on hetkel omavahel konkureerimas, siis ei piisa enam lihtsalt korralikest tehnilistest näitajatest ning mitmekülgsest tarkvarast. Selleks, et olla parim, on vaja veel lisaks väikest magic’ut nagu seda pakuvad Apple iPhone, Google Pixel, Huawei P10 ning varasemaid mudeleid arvestades ilmselt ka LG G6.

 

John Cleese’i käe all valmis kunagi suurepärane sari „Faulty Towers“, mille üheks tegelaseks on hispaanlasest hotelliteener Manuel, kes ei saa enamasti aru, mida tal teha palutakse ning kes õhinal tegutseb siis oma parima äranägemise järgi. Just seda tegelast meenutas mulle Samsungi uues lipulaevas elutsev virtuaalassistent Bixby. Ehkki Samsung on pidanud Bixbyt piisavalt tähtsaks, et varustada see spetsiaalse füüsilise nupuga, siis minuga Manueli, vabandust, Bixbyga, koostöö ei tahtnud kuidagi laabuda. Ilmselt paraneks ühistöö, kui telefoni testperiood kestaks kuid, aga nädalase tutvusperioodi vältel õppis elektrooniline kammerteener selgeks vaid kõige elementaarsemat, mille üle ma kiitust jagama veel ei kipu. Samas on tal kindlasti kõvasti potentsiaali pikema kasutusaja vältel oma peremehe või perenaise harjumusi ja käitumist tundma õppida, et kergendada omaniku argipäeva. Midagi ei tulnud välja ka kaamera ja Bixby koostööst. Teatavasti peaks Bixby-režiimil kaamera pakkuma fotograafile pildistatava kohta erinevat informatsiooni. Näiteks konkreetse veinipudeli/sildi pildistamisel arvustusi selle kohta, toidusoovitusi jm. Minul see paraku ei õnnestunud. Veinide peale ei reageerinud kaamera üldse sh ei lugenud isegi välja sildil olevat teksti. Rösteri pildistamisel aga pakkus ta mulle kontekstist sõltumatuid fotosid erinevast köögitehnikast nagu külmutuskapid, ventilaatorid ja muruniitjad. Umbes nii nagu oleks seda teinud Manuel. Kõigele lisaks oli ka Bixby-nupp otse helireguleerimisnuppude all ning nii sööstiski Bixby korduvalt õhinaga ekraanile ilma, et keegi teda tegelikult kutsunud oleks. Si, senor!?

 

Ehkki 3500 mAh aku pole teab mis hiiglaslik, siis tänu Samsungi nutikale energiahaldusele peaks sellest jätkuma ka pikaks päevaks piisavalt. Tööinimesele see tähendab. Hoolimata isegi Allways-on-display-ekraanist, mis kuvab ka telefoni unerežiimis kella, saabunud sõnumeid ja muud pudi-padi. Viimane on üks Samsungi mõnusamatest omadustest, mida teised tootjad ei paku. Akut aga ei õnnestunud mul kordagi päeva lõpuks tühjaks saada, vaid sain selle maksimaalselt poole peale. Lisaks laeb aku mõnusalt kiiresti. Mitte küll peapööritavalt kiiresti, kuid kindlasti märgatavalt kiiremini kui varasemad mudelid.

Ehkki Samsung S8 Plusil endal stereokõlarid puuduvad, siis teeb ka ainukene kõlar mõnusalt valjult häält nagu viimsepäevapasun. Samsung ise panustab ilmselt juhtmevabadesse kõlaritesse, mida saab sinihamba abil ühendada kahekaupa. Melomaanidele mõeldes pakub S8 Plus nagu ka S8 flac-failide toetust. Moodsa tantsumuusika sõpru rõõmustavad kindlasti komplekti kuuluvad kõrvasisesed AKG kõrvaklapid, mis võivad, lisaks üpriski korralikule helile, uhkust tunda tekstiikattega kaablite üle, mis on telefoniga komplekti käivate klappide puhul ainulaadne.

 

Esimesel hetkel Samsung Galaxy S8 Plusi kätte võttes tabas mind vau-efekt. Tänu suurepärasele välimusele ning suisa säravale ekraanile. Kasutades aga hakkas sära hajuma ning kätte jääb väga hea raudvaraga korralik, kuid isikupäratu nutitelefon. Kui just moodsaima disaini peal väljas ei olda, siis põhimõtteliselt ajaks asja ära ka Samsungi eelmine, S7 mudel. Tavakasutajale muidugi. Power user’itele ja Samsungi fännidele aga võib uut telefoni soojalt soovitada. Neile, kelle süda aga Samsungi külge kasvanud ei ole, võib soojalt soovitada kiigata Huawei P10 või P10 Plusi poole. Mis Huawei puhul jääb puudu erinevates samsungilikes vidinates ja lisades, teeb P10 tasa oma Leica kaameraga.

Samsung Galaxy S8 seeria nutitelefonid Photopointis »