Samsung Galaxy Tab S tahvelarvuti – musklitega iludus :: Digitest
Tekst: Erki Oras. Fotod: Lauri Veerde. Tundub, et tahvelarvutid nagu ka nutitelefonid on lõpuks valmis saanud. See tähendab, et antud formaadis ilmselt mingeid revolutsioonilisi muudatusi või uuendusi ilmselt oodata pole. Ning kui mingeid metatasandil muudatusi tulebki, siis pole tulemuseks enam ei nutitelefon või tahvelarvuti, vaid juba midagi muud.
Antud ajahetkel aga on kõige rohkem valmis kõige parem nutifon või tahvel st vidin, mis vajab kõige vähem täiendamist, parandamist ning konkurents sellele positsioonile on tuline. Apple, Samsung ja LG on suunanud oma paremuse tõestamiseks kõik oma ressursid ning kuuldavasti liitub peatselt ka HTC tahvelarvutite ’sõjaga’.
Uus 10-tollise ekraaniga Samsung Galaxy Tab S näeb välja vägagi valmis. Küll aga tekitab mõningaid küsimusi kasutajakogemus.
Välimus
Kui siiani on iPad’e peetud tahvelarvutite koostekvaliteedi etaloniks, siis uue Tab S-i koostekvaliteedile ning välimusele pole ühtegi etteheidet. Metallist raam ning metalne tagakülg (metalne, kuid paraku siiski plastist) mõjuvad vägagi veenvalt, tunne on tihke ja kompaktne. Tundub, et õhemaks tahvelarvuti enam muutuda ei saa.
Saledast figuurist hoolimata tundub tahvel üllatavalt raske. Kuigi kaaluvahe iPad Air’iga on marginaalne, siis kasutades tundub Air märgatavalt kergema ning õhulisemana. Nö kaalukam olek aga pole mingil juhul puudus, vaid paljude jaoks on see kindlasti väärtuseks omaette, lisades nõnda tootele usaldusväärsust.
Oma tüüpiliselt samsungiliku (kuigi kergelt eksklusiivse kiiksuga) disainiga sobib Galaxy Tab S suurepäraselt eduka ettevõttejuhi lauale või edasijõudnud projektijuhi töövahendite hulka, harmoneerudes hiilgavalt nii soliidse ülikonna või hinnalise kostüümiga. Kuigi Tab S-i saab allalaadida ka nö lasterežiimi rakenduse, siis väikeste võrukaelte jaoks tundub see olevat veidi kallivõitu kann juba oma eksklusiivsusele pretendeeriva välimuse poolest.
Riistvara
Vaieldamatult kuulub Galaxy Tab S-i riistvara tahvlimaailma tippude hulka. Mõistagi kõige silmatorkavamaks on selle juures 10,5-tolline 2560×1600 Super AMOLED ekraan, mis on saanud hulgaliselt kiidusõnu juba kõikjalt maailmast. Vaieldamatult imponeeriv on ka Samsungi enda 1,9 GHz Exynos 5 kaheksatuumaline(!) protsessor, millel peaks idee poolest looma moodi jõudu olema. iPadide kahetuumaliste protsessoritega võrreldes võiks jõudlus ju vähemalt neljakordne olla. Tahvli suutlikust suudavad suurendada kindlasti ka 3Gb muutmälu.
Apple’i tahvlikaameratest paremaid numbreid pakuvad ka Tab S-i kaamerad – tagakaamera 8mp vs iSighti 5Mp ning ekraanikaamera 2,1Mp vs iSighti 1,2Mp.
Lisaks ekraanile on ohtralt kiitust pälvinud ka Samsungi tipptahvli 7900mAh aku, mis näiteks säästurežiimis (must-valge ekraan, ei mingeid vilesid-kellasid) peaks vastu pidama kümneid päevi.
Tahvli stereokõlarid teevad täiesti korralikku häält, kuid erilisi elamusi oodata oleks siin asjatu. Nagu igasuguse tahvlikõlari puhul mõistagi.
Galaxy Tab S-i põhimäluks on minimalistlik 16Gb, kuid seda saab mälukaardi abil suurendada kuni 128Gb võrra, niiet kõigest hoolimata mahuprobleeme tekkima ei peaks.
Tahvli turvalisuse tõstmiseks on see varustatud ka sõrmejäljesensoriga. Selle funktsionaalsusest tuelb eraldi juttu edaspidi.
Tarkvara
Siin võiks piirduda kahe sõnaga: TouchWiz ja KitKat. Öö ja päev. Pimedus ja valgus. Paha ja hea. Seda antipoodide rida võib lõpmatuseni täiendada. Kui KitKat 4.4 on iseenesest väga hea, siis Samsungi toodetes kipub see kaduma monstroosse TouchWizi alla. See tähendab, et tahvelarvutis (nagu ka telefonis) peremehetseb TouchWiz, kes KitKati kindlalt oma kanna alla hoiab st rabab omale näiteks enamuse operatiivmälust. Mina isiklikult ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele TouchWiz meeldiks.
Globaalsest negatiivsest tagasisidest hoolimata ei suuda Samsung loobuda oma toodetesse laadimast gigabaitide kaupa oma ebapopulaarset ning mitte eriti kasutajasõbralikku tarkvara. Tõsi küll, Samsung suudab Tab S-i puhul oma kirge siiski vaos hoida ning mõningane valikuvabadus tahvli kasutajale siiski jäetakse, Samsung lihtsalt lisab oma üldisesse tarkvaramürglisse ka hulgaliselt ’kingitusi’ st rakendusi, mida kasutaja võib alla laadida. Sedapuhku siis juba vastavalt oma soovile.
Nii on Galaxy Tab S täis tuubitud kõige erinevamaid rakendusi, alates Samsungi tüüpilistest S-rakendustest kuni eksootilise Hancom Office kontoritarkvarani. Kõigi nende lahkamiseks siin puudub tegelikult igasugune vajadus ning antud arvustuse pikkus ületaks igasuguse inimliku vastuvõtlikkuse piirid. Küll aga tahaks siiski visata veel ühe spetsiifilise kivikese Samsungi tarkvarapõllule.
Nimelt kiitles Samsung juba mõnda aega tagasi rakendusega, mis väidetavalt jälgib kasutaja silmi, ega lase näiteks lugemise ajal ekraanil unerežiimile minna. Ausalt öeldes olin selle omaduse ise jõudnud juba unustada, kuid Tab S tuletas seda mulle ise meelde, kui teatas, et rakendus minu pilku ei leia ja lõpetab seepärast töö. Nii juhtuski ja käivitada seda rakendust mul edaspidi ei õnnestunudki. Aga eks tegijal ikka juhtub.
Samas aga töötab tarkvara igati sujuvalt, kuigi tahvli kaheksatuumaline protsessor ning 3Gb muutmälu häälestasid mind millekski veelgi enamaks. Võibolla olekski töö veelgi sujuvam, kui TouchWiz jõudlusele kaikaks kodaratesse ei oleks.
Tarkvara alla tuleb liigitada ka võimalus ekraani erinevate rakenduste vahel jagada, kuid ka seda käsitleme me edaspidi.
Kasutamine
Elu on korduvalt näidanud, et vägev riistvara või võimalusterohke tarkvara ei garanteeri veel nauditavat kasutajakogemust. Seda nii masinate puhul kui ka inimlikust aspektist vaadatuna. Samsung Galaxy Tab S on hetkel vaieldamatult üks võimekamaid Androidiga tahvelarvuteid, samuti on ju tipptasemel ka Android KitKat, mis tähendab, et ka tulemusest võiks rääkida ülivõrdes. Peaaegu võibki. Peaaegu.
Aga alustame algusest. Kätte võtta on Tab S-i mõnus. Tihke tunne ning tahvel tundub tõepoolest õhuke. Käeshoidmisel aga tekkivad esimesed küsimused.
Tahvli nn kodunupu ja firma logo asetuse järgi võib järeldada, et Tab S on mõeldud kasutamiseks eeskätt horisontaalasendis. Kinnitamata andmetel olevatki Tab S mõeldudki eeskätt just meedia so filmide tarbimiseks. Paraku on aga tahvli otsaküljed peaaegu olematu servaga, mis tähendab, et tahvel tuleb toetada peopesadele, et sõrmed ei satuks ekraanile.
Tahvli pikiküljed on pisut laiemad, kuid see eeldab, et ekraani hoitakse käes vertikaal- ehk siis ristiasendis. Lisaks on Samsung paigaldanud ekraani paremasse serva tegumiriba otseteedega põhirakenduste (meil, pildigalerii, internet jms), mis vähimagi puudutuse korral esile kargab. Ühesõnaga horisontaalasendis tahvlit hoida on tiba keeruline.
Täiendavat ebamugavust pakub ka see, et nii kodunupp, kui ka teised kaks olulist funktsiooninuppu on paigutatud tahvli alumise serva keskele ning keskmise suurusega kätega on nende kasutamine keeruline, et mitte öelda raske. Tahvlite vertikaalasendis hoides aga kipuvad need eelmainitud nupud jälle näpu alla jääma ka siis kui seda vaja pole. Arvatavasti on see aga siiski vaid harjumise asi.
Seega käes hoida Tab S-i on mugavam vertikaalasendis, horisontaalis seevastu võib seda olla mugavam kasutada laua peal või tahvli jaoks mõeldud dokis. Kokkuvõttes tekibki mul tunne, et töötegemiseks ongi seda tahvlit parem kasutada laual või dokis, uudiseid lugeda või filme vaadata sobib suurepäraselt ka käest või põlvedelt.
Suurel ja samsungilikult värvikireval ekraanil jooksevad filmid, mängud ja rakendused sujuvalt, ilma vähimagi viivituseta. Sama kiire on ka erinevate rakenduste vahel liikumine. Just nii nagu peabki.
Ekraani paremas servas olev tegumiriba on tõepoolest mugav enimkasutatavate rakenduste avamiseks.
Lisaks sellele võib veel aktiveerida ka pidevalt ekraanil oleva ’mummu’ millele vajutades avaneb samuti riba 4-5 otseteega.
Vaadates sedasama värvikirevat ekraani päikesepaistes ei näe ma mingit vahet Galaxy Tab S-i ja paljukiidetud ja –kirutud iPadide ekraaniga. Nähtavus on sama hea või halb, sõltub vaataja hoiakust.
Ekraanipilt on nähtav ja arusaadav, aga mitte eriti hästi st silmi tuleb pisut pingutada. Toas aga silm lausa puhkab ekraanile vaadates.
Väikeseks tõrvatilgaks Samsungi verivärskes meepotis oli see, kui mingil põhjusel katkes ootamatult WiFi-ühendus praktiliselt ruuteri kõrval. Peale taaskäivitamist võrguühendus taastus ning hiljem sarnaseid ekstsesse ei kordunud. Tegelikult pole kindel, kas näidata siin näpuga Samsungi või Androidi suunas, kuid fakt jääb faktiks.
Samsungi poolt välja reklaamitud ekraanijagamine eri rakenduste vahel on selline pool muna (aga mitte tühi koor).
Esiteks käib see vaid valitud rakenduste kohta (nt Gmail ja pildikaust) ning ekraanile jääb näha ebamugavalt vähe mõlemast rakendusest. Isiklikult mina ei suuda esialgu leida sellele võimalusele ühtegi olulist rakendust, mis paneb mind seda võimalust liigitama Samsungi tüüpiliste turundustrikkide alla.
Seega on parem hoida avatud rakendusi pigem eri ekraanidel, eriti kui arvestada seda, kuivõrd kiiresti ja sujuvalt nende vahel liikuda saab. Jõudu jagub Tab S-il kõige jaoks kuhjaga.
Mõistagi on Galaxy Tab S varustatud ka pildistamisvõimalusega ning erinevaid sätteid on lisatud lausa kuhjaga. Võrreldes aga Samsungi tippklassi telefonidega on tulemus st foto aga suhteliselt nutune. Olgu siis tavalises või HDR režiimis. Mina isiklikult neil kahel olulist vahet ei teinud.
Allpool võrdluseks paar nii tavalise kui HDR režiimiga tehtud pilti. Nagu juuresolevalt näha, on värvid tuhmid ja pilt üpris elutu. Ilmselt sobivad tahvliga tehtud pildid pigem millegi kommenteerimiseks-illustreerimiseks kui kunstfotodeks.
Tavaline jpg foto
Richtone(HDR)
Tavaline jpg foto
Richtone(HDR)
Kokkuvõtteks
Samsung Galaxy Tab S-ist paremat ja võimekamat 10-tollist androidtahvlit ilmselt hetkel ei ole. Vähemalt Eestis ei ole. Tipptasemel koostekvaliteet, millele lisandub samal tasemel riistvara koos Androidi viimase väljalaskega on kooslus, millega on võimatu mööda panna. Olgu siis soov tööd teha, mängida või filmide jms seltsis lihtsalt aega veeta.
Tahvel näeb välja äärmiselt esinduslik, sellisega pole häbi liikuda tippjuhtide seltskonnas. Õigupoolest tundub see sinna just sobivatki oma lihvitud, kuid samas täiuslikult kiretu ja steriilse välimusega. Mingil juhul ei kujuta sellist arvutustehnika täiuslikku tippteost näiteks perekonna pisemate mängukannina. Või isegi mingite Kalamaja hipsterite rohmakate näppude vahel. Küll aga on see kui valatud mõne eduka tegevjuhi, advokaadi või kirurgi kätte.
Vähimatki etteheidet pole teha ka kasutuskogemusele. Samas aga ei tekkinud nö vau-efekti. Hoolimata Samsungi igakülgsest pingutusest. Tegu on lihtsalt tehniliselt vägal heal tasemel tahvliga. Erinevas suuruses väga häid tahvelarvuteid aga ilmub müügile üha rohkem ja väiksemate intervallidega. Kasvõi Samsungi enda tootmisliinidelt. See, et Samsung püüab viimasel ajal oma koostekvaliteediga Apple’ile kandadele astuda, on väga hea. Aga ka sellest kipub aja jooksul väheks jääma. Sest paraku kipub elu näitama, et tänapäevasel tahvelarvutite turul ei piisa enam tavalisest rehnungist, kus 2+2=4. See tähendab, et lisaks parimale raud- ja tarkvarale peab toode sisaldama veel midagi, et kaks pluss kaks oleks viis. Või veel parem – koguni kuus.