Reaalses kasutuses

Sony foto/videotehnika akud laevad konkurentidega võrreldes märgatavalt kauem. Samas, aku elueaga nad otseselt teiste seast silma ei paista. NEX-7 ei olnud siin erandiks. Andis ikka oodata, et akulaadija tuli lõpuks ära kustuks. NEX-5 ülevaadet alustasin ma muideks sama jutuga, nii et selle koha pealt ei ole vahepeal midagi muutunud.

Disainis/ehituses on see-eest uut nii mõndagi. Plastikust pildimasin on selga saanud metalse, vastupidava korpuse. NEX-7 tundub tänu uuendatud käepidemele nii väikese kaamera kohta käes üllatavalt mugav. Kuigi NEX-7 on 5-ga võrreldes mõlemas suunas veidi suuremaks venitatud, on tegemist siiski otse öeldes tillukese kaameraga. Sony või Sony/Zeissi suumtorusid kasutades see jutt muidugi ei kehti, täpselt samuti Tamroni 18-200mm puhul, mida seekord NEX-7 ees peamiselt kasutasin. Kui on plaan seda pilli näiteks käekotis või jopetaskus kaasas kanda, tuleks mõelda nn. pannkookobjektiividele, kas siis Sonylt endalt või teistelt tootjatelt.

Välised uuendused kõrvale jättes on suurim edasiminek eelkäijatega võrreldes kahtlemata megapikslites, mida nüüd pea poole rohkem on. Liiga suur number megapiksleid (suhteliselt) väiksel sensoril on küll alati kahe teraga mõõk, aga siin on asjad enamvähem kenasti balansis – fotod on detailsed ja teravad ning tundlikkust kannatab enamikes oludes vabalt kun 3200-ni keerata. Teoreetiliselt oleks võinud megapikslitega muidugi hobuseid hoida, kui selle arvelt mõned klikid puhtamaid tundlikkusi oleks antud. 24 megapikslit nõuab parima tulemuse saavutamiseks väga head klaasi ning RAW formaadis pildistamist. JPG-sse pildistades ei ole tulemus otseselt hull, aga silmaga nähtav vahe RAW kasuks on siiski olemas. Näidisfotode peatükis on näha otse kaamerast tulnud JPG-d, mis võetud nii Sony kui Tamroni suumidega.

Sony NEX-5 proovimisel tekitas kaamera tobe ning aeglaselt toimiv menüüsüsteem üksjagu peavalu. Peale kasutajate kisa muudeti seda kuuldavasti “inimlikumaks”, kuid NEX-7 menüüdes vajalikke funktsioone taga otsides tuli NEX-5 ehedalt meelde. Kuigi üldiselt on mul Sony menüüde loogika tänu teistele proovitud kaameratele enam-vähem meeles, saaks siin asju siiski palju mõistlikumalt lahendada. Lisaks ei teeks veidi protsessorijõu eraldamist paha, et see kõik natukene kiiremini käiks. Sama jutt ka videote/piltide järelvaatamise kohta, mis mälu järgi tundus olevat täpselt sama aeglaselt toimiv kui NEX-5l.

Mis videot puudutab, siis see on põhimõtteliselt võrreldav Canon EOS 5D Mark II omaga, olles seejuures võib-olla tsipakene detailsem. Ei midagi erilist, kuid fotoaparaadi kohta väga hea. Põgusate katsetuste järel võib öelda, et murelapseks on mõningane aliasing, samas korvab selle (kui ka ehk veidi liiga kange kompressiooni) võimalus filmida Full HD-s 50/60 kaadrit sekundis.

Kuna Sony suumtorudega olen NEX-seeria kaameraid varemgi proovinud, haarasin nüüd näppu NEX-dele valmistatud Tamroni uue 18-200mm f/3.5-6.3 DI III VC objektiivi.

200mm peale välja keerates pisut teleskoop-õngeritva meenutav suum jättis väliselt väga usaldusväärse mulje – sujuva fookuse- ja suumikäiguga, parajalt raske ja metalne tükk. 18mm peal on tegu suhteliselt kompaktse objektiiviga. Tõsi küll, pisikese NEX-i ees tundub see ka “magavas” asendis üpris suure objektiivina.

Kuna Sony NEX-seeria kaamerate sensori kroppfaktor on 1.5x, on seda objektiivi kasutades reaalne vaade 27-300mm. Teisisõnu saab objektiive vahetamata ja sensorit tolmutamata ühe toruga kaadrisse nii avara maastiku kui kaugemal toimetava kahe- või neljajalgse.

Kui vaja kiirelt reageerida või ei viitsi lihtsalt statiivi ühes vedada, aitab teravate piltide saamisele kindlasti kaasa Tamroni optiline pildistabilisaator (VC), seda eriti pikemas otsas.

Üüratut suumiulatust arvesse võttes võib objektiivi joonistamisoskusega rahule jääda. Kaadri servades on küll märgata teravuse kadumist, samuti pole talle võõras kromaatiline aberratsioon, kuid esimesega on hädas ka kordades kallimad objektiivid ning teise vastu on rohtu igas kaasaegses RAW-konverteris. Joonis ei konkureeri mõistagi kallite kvaliteetsuumide või fikstorude omaga, aga päris ausalt öeldes kartsin ma palju hullemat. Võetud proovikaadrid, eriti koostöös NEX-7 24 megapiksliga, lubavad väga suuri ja kvaliteetseid trükke.

Objektiivi joonis tundub enam-vähem võrdne nii laias kui pikas otsas, viriseda võiks mitte just maailma kõige ilusama bokehi ning pikas otsas liiga pimeda ava (f/6.3) üle. Muus osas – selle raha eest on Tamroni 18-200mm f/3.5-6.3 DI III VC väga hea diil!

Näidispilte nii pikast kui laiast otsast näeb ülejärgmises peatükis.