Esmakordselt on minu töntside sõrmede alla sattunud arvustamiseks hiir ja klaviatuur, mis pole mõeldud mängimiseks – Speedlink Niala. Isegi nagu imelik on veidi. Aga püüan pisut rahuneda ja jagada saadud muljeid. Sissejuhatuseks võin öelda, et see on üks keerukamaid ülesandeid, millega mul on kokku tulnud puutuda. Küsite miks? Räägin sellest allpool.

 

Speedlink on eristanud sikud lammastest juba pakendi välimuse järgi. See tähendab, et kui Speedlinki mängurikraam on mehelikult mustpunases pakendis, siis kontori- ehk töötooted on pakendatud valgepunasesse karpi. Niisiis, jätame meelde: mustpunane – lõbu, valgepunane – töö. Muuhulgas saame pakendilt teada, et hiire ja klaviatuuri power-kombo töötab isegi sellise eksootilise operatsioonisüsteemiga nagu Windows Vista. Mõistagi ka Windows 7,8 ja 10-ga.

Karp on oma mõõtmetelt tagasihoidlik nagu ka karbi sisu suurus. Kuigi on tegu täismõõtmelise klaviatuuriga on nii see, kui ka hiir üpris kompaktsed. Samas on aga mõlema tegelase välimus sedavõrd elementaarne, et siin pole isegi minusugusel vanal arvustushundil oma hambaid mitte millelegi taha ajada. Täielik funktsionaalsus, mitte midagi liigset. Ok, klaviatuuril on üks lisaklahv, mis kopeerib hiire parema klahvikliki funktsioone ning patarei täituvuse näidik klaviatuuri ülaservas. Samas aga puudu klaveril selline oluline element nagu jalad, millega Speedlink on varustanud isegi oma vähem kui 10-eurose Ludicium-klaviatuuri. Hiir seevastu on oma välimuselt absoluutselt ilmetu.

Hiireseljal asetsev hõbehall logo isegi nagu täiendab seda ilmetust. Õnneks käib tal vähemalt nagu igal moodsal ilma sabata hiirel juhtmevaba signaali vastuvõtja patareikaane alla peitu. Selleks ajaks, kui seda tarvis pole.

Lisaks oma toodetele on karbis ka kaks üpris mahukat ja mitmekeelset manuaali, mille ülesandest ma hästi aru ei saa. Või on tõesti veel arvutikasutajaid, kes ei oska hiirele või klaviatuurile patareid paigaldada? Sellise paberiraiskamise asemel oleks piisanud visiitkaardisuurusest paberitükist veebiaadressiga, kus oleks saadaval kõik euronõuetega kaasnev info.

 

Maailmas (va Aliexpress ja muud Hiina võrgukaubamajad) pole just palju juhtmevabasid hiire ja klaviatuuri kombosid, mida saaks kätte vähem kui 20 euro eest. Rõhk on siin sõnal “juhtmevaba”. Sellise hinna eest ei tohiks pakutavale kaubale ka mingeid pretensioone esitada. Ja seda ma ei teegi.

Hoolimata oma tagasihoidlikust välimusest ja mõõtmetest peidab Niala hiir endas siiski ühte üllatust. Nimelt saab rullikuklikiga muuta selle DPI-d! Ehkki valik on üpris napp ja valida on vaid kolme variandi (800, 1200 ja 1600) vahel, on seda isegi üllatavalt palju tavalise kontorihiire kohta. Peaaegu nagu mängurihiir juba. Arvan, et vaevalt kasutaja peaks oma igapäevases töös kuigi sagedaselt DPI-d vahetama. Pigem valitakse välja enda vajadustele ja ekraanile sobiv ning jäädakse selle juurde. Minu Roccat Sense matil liikus hiireke igatahes üllatavalt libedalt, peaaegu nagu tõeline mängur.

Klaviatuuri kohta mul emotsioonid peaaegu puuduvad. Nagu öeldud on tegu ühe kõige tavalisema klaviatuuriga, millega ma kokku olen puutunud. Ainus, millega Niala klaviatuur uhkeldada võib on juhtmevabadus. Minu jaoks aga nullib selle eelise ära suhteliselt tuim ja mudane klahvikäik. Päris kindlasti saab sellega iga töö tehtud, kuid mina eelistaksin oma näppude all midagi konkreetsemat. Paljuski on see aga harjumuse asi ning pikemas perspektiivis saaksin ka selle igapäevase kasutamisega hakkama.

Mis aga juhtmevabadusse puutub, siis pakub Speedlink tavapärase viie meetri asemel oma Niala-komplektile koguni kaheksameetrist kasutuskaugust. Tõsi küll, ma ei kujuta ette olukorda, kus seda vaja võiks minna. Oma majapidamises mul Speedlinki lubadust igatahes kontrollida ei õnnestunud, piisavalt vahemaad lihtsalt ei olnud. Hiire kõhu all on sisse (ja välja) lülitamiseks pisike nupp, et säästa hiire patareid või akut. Tõsi küll, hiir peaks ka ise minema peale 8-minutilist ooteaega automaatselt akut säästvale unerežiimile. Arusaamatutel põhjustel klaviatuuril aga analoogiline akusäästmisnupp puudub.

Mõlema toote jaoks on vaja ühte AA-mõõtmetega patareid. Mulle isiklikult vahetatava patarei või akuga asjad ei meeldi. Kui juba juhtmevaba, siis pigem nagu mu südamele armas Razer Ouroboros, mis tööst või mängust vabal ajal rahulikult laadimisdokis istub. Tootja sõnul annab klaviatuuril asuv valgustatud patareiikoon vilkumisega märku patarei tühjenemisest, kuid minu käes olnud aja jooksul patarei tühjenemismärke ei ilmutanud.
Hiire ühendamisel arvutiga võib esialgu olla väikeseid probleeme. Vähemalt mina pidin sisselülitusnuppu paar korda sisse-välja liigutama, enne kui hiir elumärki ilmutas. Hiljem aga oli ühendus tugev ja stabiilne nagu ankrukett.

 

Niala komplekt on nii oma välimuselt kui ka kasutuselt tööloom. Selline väike hall ja tubli eeslikene, kes märkamatult oma igapäevast koormat veab. Sobib samasugusele töömurdjale, kes oma töövahenditele suurt rõhku ei pane ning nende peale liigselt kulutada ei taha. Või siis sellisele tööandjale. Ilmselt sobiks selline kombo suurepäraselt näiteks mõnda esitlusruumi, kus kasutaja selle oma sülearvutiga ühendab ning seda oma esitluse juures kasutab. Üldkasutatavuse juures võib muidugi probleemiks muutuda nanomõõtmetega vastuvõtja, mis võib kergesti kaduma minna.

Isiklikult näeksin seda komplekti pigem elutoas lisandina televiisoriga ühenduses olevale meediaarvutile. Eriti veel kui arvestada Niala hinda, mis on põhimõtteliselt samal tasemel lihtsama kaugjuhtimispuldi omaga. Seda enam, et tänu oma kompaktsetele mõõtmetele on klaviatuur hõlpsasti kasutatav näiteks süles ning ka optilise hiire jaoks sobib praktiliselt iga pind, mis käe alla satub.

 

Speedlink Niala juhtmevabad klaviatuuri ja hiire komplektid Photopointis »