• Silver Pik
• Avaldatud 30. dets. 2015

Supersuumobjektiivid on fotograafi seisukohalt vaadates ühed veidrad objektiivid, mis on loodud teatud mõttes valedel põhjustel. Nimelt, paljudel juhtudel püüeldakse ikka kompromissitu kvaliteedi poole, ei olda nõus ohverdama isegi poole megapiksli jagu informatsiooni ning võitjaks jääb objektiiv, kaamera või muu vidin, mis on teistest kasvõi mikromeetri jagu eespool. Supersuumid seda kohe kindlalt ei ole – siin määravad hoopis teised kriteeriumid edukuse.

Hea supersuumi retsept on tegelikult võrdlemisi lihtne. Esiteks peab see pakkuma võimalikult suurt suumivahemikku, et peegelkaameraga saaks kõik pildid ära teha, ilma et peaks objektiivi vahetama. Teiseks, supersuumobjektiiv peab olema piisavalt kompaktne, et seda oleks mugav kõikjale kaasa võtta – nii safarile Aafrika savannidele kui avastusretkele Suure Õuna linnadžunglisse. Kolmandaks, supersuum peab olema piisavalt kerge, et seda olek hea kaasas kanda pika päeva põlislaanes jalutades. Neljas kriteerium, täie aususe ning tõsiduse juures, supersuumobjektiiv peaks pakkuma paremat pildikvaliteeti, kui kaameraga kaasa pandav kit-objektiiv. Viimane komponent supersuumi edukuse juures on hind – kui ühe universaalse objektiivi saab murdosa raha eest – mis muidu kuluks kolme või enama objektiivi soetamiseks, siis mida enamat oskaks tahta. Edukat objektiivi luues tuleb teha samas mõistlikud kompromissid: universaalsus või pildikvaliteet; kergus ning kompaktsus või vastupidavus; kvaliteetsed materjalid või suurem hinnasilt ja paljud muud aspektid.

Siirdudes nüüd juba Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiivi juurde. Selle puhul räägime tegelikult uuendatud / edasiarendatud versioon juba 10 aastat tootmises olnud Tamron AF 18-200mm f/3.5-6.3 XR DI II LD objektiivist. Samas pole tegu pelgalt uuendatud versiooniga – siia objektiivi on pandud viimastel aastatel loodud 18-270mm ning 16-300mm objektiivide kogemused. Küsimus on lihtsalt selles, kas supersuumide pesamuna tuleb toime temale pandud ootustega.

Objektiivi küljel on kolm lülitit – autofookusest käsitsi teravustamisele lülitamine, pildistabilisaatori sisse-välja lülitamine ning kolmas lukustab objektiivi 18 mm asendisse ära. Viimast nii väga tegelikult vaja ei olegi – objektiiv ei vaju gravitatsiooni mõjul paigast ära üheski asendis.

Võttes võrdluseks eelmise versiooni sellest objektiivist – kaal on sisuliselt samaks jäänud, filtrikeere objektiivi ees jätkuvalt 62 mm diameetriga. Uuenduse on saanud aga objektiivi sees olev teravustamismootor. Vana mikromootori asemele on pandud objektiivi sisse uuem DC mootor. Uus mootor teeb aga teravustamise kiiremaks ning vaiksemaks.

Fotograafias kehtib kaks kuldreeglit: “Mida suurem suum, seda kehvem pildikvaliteet” ning “Saad, mille eest maksad”. Supersuumobjektiivid on loodud just vastupidiselt kahele eelpoolmainitud reeglile – ikka suurem suumiulatus ning võimalus seda saavutada hoiupõrsast tühjaks imemata. Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC puhul tekib paratamatult küsimus, et kui mõistlikud kompromissid sai objektiivi disainimisel tehtud ning kas oma eesmärki täidab.

Kromaatiline aberratsioon on kenasti kontrolli all ning detailsus ja kontrastsus korralikud.
Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC
190 mm | f/6.3 | 1/400 sek | ISO 100 | Käest

Pildikvaliteet

Pildikvaliteedi osas läheneme teemale empiiriliselt – igasugused graafikud, joonised ning põhjalikud võrdlused tippobjektiividega võime südamerahuga välja jätta. Pigem võtan võrdlusobjektiks kit-objektiivid, kuna nende asenduseks Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC loodud on. 

Objektiivi teravus on üsnagi korralik lainurgast kuni suumi keskeni, saavutades maksimaalse detailsuse f/8-f/11 juures, mis on täiesti ootuspärane. Teleasendis on natuke rohkem detailsuse kadu, kuid isegi A4 paberile fotosid pannes võib lõpptulemusega väga rahule jääda. Ülipositiivne on näha seda, et uuel objektiivil on kromaatiline aberratsioon (keerulise mõiste lihtne seletus – roheline ning lilla vari kontrastsetel piirjoontel) üllatavalt hästi kontrolli all, mis omakorda panustab kontrastsema ning teravama kujutise loomisse.

Erinevad geomeetrilised moonutused on ka selle objektiivi puhul esindatud, eriti veel 18 mm asendis. Seal on selgemini näha, kuidas kaadri äärealadel tõmmatakse sirged jooned kõveramaks. Samas ei ole see midagi katastroofilist – selle klassi objektiividele ning ka kit-objektiividele täitsa loomupärane pigem.

Vastu päikest pildistades ole valmis suuremaid plekke pildil nägema.
Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC
18 mm | f/3.5 | 1/200 sek | ISO 100 | Statiivilt

Vastu eredat valgusallikat, nagu päike, pildistades soovitan ettevaatlik olla. Nimelt sisepeegeldused (suured eredad plekid piltidel) on altid tekkima. Natuke päästab seda komplektis olev päikesevarjuk, kuid täpselt vastu päikest tulistades sellestki kasu pole.

Bokeh on sel objektiivil tegelikult päris meeldiv.
Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC
68 mm | f/5 | 1/125 sek | ISO 160 | Statiivilt

Stabilisaator

Üks aspekt, mis mul alati Tamroni objektiivide juures väga meeldib, on nende võimekas pildistabilisaator. Sarnaselt kallite tippklassi SP seeria torudele pannakse ka soodsamatesse objektiividesse tipptehnika. See omakorda tähendab seda, et kasutaja saab kasutada ~3-4 stoppi pikemat säriaega, kui tavaolukordades oleks see võimalik.

Kuldreegel säriaja määramisel – kui sul on 50 mm objektiiv / asend, siis minimaalne säriaeg oleks 1/50 sek; 200 mm objektiivi puhul juba 1/200 sek jne. See on lihtne kalkulatsioon, et saavutada terav pilt mida käte värisemine ära ei rikuks. Samas mõjutab seda reeglit kaamera megapikslid (suurem sensori lahutusvõime toob varem erinevad liikumised nähtavale) ning pildistabilisaator (mis võimaldab kasutada kuldreeglist pikemat säriaega).

Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC
200 mm | f/6.3 | 1/15 sek | ISO 100 | Käest

Hea hoidmistehnika korral saab Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiivi kasutades 200 mm asendis ka 1/5 sek säriajaga talutavalt teravaid kaadreid, kuid väga alla 1/20 sek säriaega väga ei soovita laskuda. Isegi 1/20 sek puhul võime rääkida 3 1/3 stopisest säriaja pikenemisest. Teisisõnu, Tamron on pannud sellesse objektiivi tehnika, mis tavaliselt kordi kallimate torude sisse peidetud.

Pildistabilisaatori puhul – oma silm on kuningas. Vasakpoolne video on filmitud stabilisaatorit kasutades, parempoolne aga stabilisaatorita.

Lisaks pikemale säriajale on ka pildiotsijasse kuvatav pilt ühtlasem, mis lihtsustab pikemas asendis kadreerimist. Samamoodi teeb stabilisaator igas objektiivi asendis käest filmimise sujuvamaks, kompenseerides väikesed käevärinad.

Autofookus

Üks koht, kus näha hinna osas kokkuhoidmist, on teravustamismootor. Võrreldes vanema mudeli sees oleva mikromootoriga on uuem DC mootor vaiksem ning kiirem – see omakorda teeb lihtsamaks ka kiiremini liikuvate objektide jälgimise. Teravustamise kiirus ning täpsus on tõesti eeskujulikud. Samas on ka negatiivsed ilmingud – see ei küündi PZD või USD mootorite tasemele – neist ikkagi natuke lärmakam ning aeglasem. Lisaks, sel objektiivil puudub pidev käsitsi teravustamise võimalus (tuleb lülitada eelnevalt MF asendisse) ning AF asendis keerleb teravustamisrõngas kaasa. See omakorda sunnib tähelepanelikkusele – ära hoia kätt rõngal jalus.

Suum & kasutusmugavus 

Tuleme nüüd ühe põhiaspekti juurde. Kas seda objektiivi on ka hea kasutada? Lühike ning lihtne vastus on: JAH. Pikk vastus oleks aga järgnev:

Suur suumiulatus tähendab jätkuvalt suurt vabadust. Sa ei pea erinevate rakenduste jaoks erinevaid objektiive kaasas kandma, mis on juba ise suur pluss. Pildistades üldplaani ning seejärel soovid tuua kauget objekti lähedale, säästa objektiivi vahetamisel aega ning hoida ka kaamera sisu tolmust ning mustusest puhtana? Kuipalju suuremast mugavusest siin rääkida küll saaks.

Parim näide selle suumi iseloomustamiseks. Vasakpoolne pilt on tehtud 18 mm asendis, parempoolne aga sama koha pealt 200 mm asendis. Täpselt nii suure vabaduse annabki üks supersuumobjektiiv.

Mida see suur 11,1× suum (200÷18=11,1) siis tegelikult meile annab? 18 mm on selline klassikaline lainurk, mida sa saad kasutada üldplaanide pildistamisel, kuid ka grupipiltide jms jaoks – ehk olukordades, kus ühte kaadrisse on vaja palju mahutada. Sealt edasi jääb klassikaline vahemik 35-50 mm suurepäraste naturaalsete piltide – nagu näiteks porteefotode tegemiseks. Üle 50 mm minnes siseneme aga lummavasse teleobjektiivi maailma, kus kõike tuuakse fotograafile lähemale, perspektiivimoonutused teevad subjekti saledamaks, kaadrit surutakse natuke kokku ning ka teravussügavus väheneb, mis lihtsustab tausta eraldamist subjektist.

Kolm kaadrit samast kohast statiivilt: 18 mm, 50 mm ning 200 mm.

See suumivahemik omakorda katab ära 18-55 mm kit-objektiivi fookuskaugused ning sinna juurde ka 50-200 mm teleobjektiivi, mida tihti ei taheta fotokotis kaasas vedada.

Teine suur mugavus kasutusmugavuses on jällegi lähipildistamise võimalus. Tänu sellele, et objektiiviga saab 200 mm asendis 49 cm kaugusele teravustada, näidatakse fotograafile ust makrofotograafia maailma. 0,25× suurendus ei ole küll päris see, mida makroobjektiivist eeldame, kuid… see ei olegi makroobjektiiv. Samas miniatuurseid objekte saab edukalt talletatud.

Lähipildistamist kuipalju.
Canon EOS 600D + Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC
200 mm | f/14 | 1/2 sek | ISO 100 | Statiivilt

Kasutusmugavust annab juurde ka see kummitihend objektiivi tagumises osas – kerge uduvihmaga seeni metsa all pildistades objektiivi pärast muretsema ei pea (kui su kaameral puudub ilmastikukindlus, siis sellele peab ikkagi tähelepanu pöörama). Loomulikult mängib rolli ka objektiivi kergus – 400 g kaelas või käeotsas (pluss kaamera kere) on ikka väga vähe. Eks seda ole natuke rohkem, kui standard kit-objektiivil, kuid samas mitte niivõrd palju rohkem, et hakkaks kaalukausiks muutuma.

Ütlus “kui see sobib kõigeks, siis ei sobi see millekski” on siiski paraja liialdusega välja hõigatud. Jah, ma mõistan – püha kolmainsusega (15-30 mm; 24-70 mm, 70-200 mm objektiivid) seda võrrelda ei saa kohe kuidagi – see objektiiv kaalub ju ainult kolmandiku ühest eelnevalt mainitud variandist. Supersuumid ongi loodud selle jaoks, et sa ei muutuks veoeesliks, kes pidevalt pusib objektiivide vahetamisega. Need on loodud selleks, et pildistamine oleks võimalikult lihtne ning stressivaba. Ning seda Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC ka pakub.

+ Suur 18-200 mm suumi ulatus
+ Kvaliteetne pildistabilisaator
+ Ülikerge ning kompaktne
+ Niiskuskindla disainiga
+ Korralik pildikvaliteet supersuumi kohta
– Teravustamisrõngas liigub teravustamisel kaasa
– Sisepeegeldused vastu valgust pildistades

Tamron on teinud ära väga suure töö, et pakkuda mugavat ning soodsat supersuumobjektiivi, mis saadaks sinu kit-objektiivi varakult pensionile. See pakub suuremat, 11,1× suumiulatust, kvaliteetset pildistabilisaatorit ning kiiret teravustamist väga kompaktses ja kerges vormis. Vähe sellest – see objektiiv on kergem ja soodsam, kui Canoni või Nikoni samalaadne 18-200mm objektiiv ning isegi soodsam kui 50-200 mm objektiivid. Seda kõike sama või parema pildikvaliteedi ning kasutusmugavuse juures. Kirsiks tordil on see, et kõik eelnev on saavutatud sedasi, et hoiupõrsas jääb päeva lõpuks objektiivi kõrval terveks.

• Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiiv Canonile Photopointis 199 €
• Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 DI II VC objektiiv Nikonile Photopointis 199 €