Nikon Z-seeria hübriidkaamera omanikuna peaksin ütlema, et senine Z-bajoneti kolmanda osapoole objektiivide valik on olnud üsna niru. Samas selle üle ei saa ma ka väga kurta, sest Nikon Z-süsteemi investeerides olin juba sellest murest teadlik. ja eks Nikon on selles ka ise olnud süüdi.

Väidetavalt, Nikon ei soovi teistelt tootjatelt Z-bajoneti objektiive, mis konkureerivad otseselt ettevõtte enda mudelitega ja seetõttu olemegi näinud, vaid pisut omapärasemaid “torusid”, mida Nikonil ei ole plaanis ise tootma hakata.

Vaatamata sellele on Nikon siiski teinud viimaste aastate jooksul koostööd Tamroniga, et luua nende taskukohasem suumobjektiivide seeria — objektiivid nagu Nikkor Z 17-28mm f/2.8 ja Nikkor Z 70-180mm f/2.8 on konkreetselt toodetud kas Tamroni poolt või Tamroni “retsepti” järgi. Nende kahe ettevõtte koostöös valmis ka objektiiv, mida isiklikult juba pikemalt oman ja selleks on Nikkor Z 28-75mm f/2.8.

Nüüd tundub mulle, et Nikon on vist sellest koostööst loobumas, sest müügile on jõudnud II generatsiooni 28-75mm f/2.8 suumobjektiiv, mis kannab Tamroni enda nimesilti. Siin see on — Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2, mille põhjaks on Nikon Z-bajonett.

Arvestades, et Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2 on olnud Photopointi enim müüdud hübriidkaamera objektiiv juba mitu aastat järjest ning praeguse hetkeni oli see saadaval ainult Sony E-bajonetile, siis pani see mu mõtlema: kas sellest objektiivist võiks saada ka nikonlaste esikoha vääriline objektiiv? Laenutasin selle Photopointi fototehnika rendist, et see proovile panna ja teada saada.

Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2 tehniline külg

Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2 pakub üpris mitmekülgset suumivahemikku lainurgast kuni lühikese telefotoni välja. Kombineerides selle valgusjõulise f/2.8 avaga ja veel alla 1000 eurose hinnasildiga, siis mõistan, miks see objektiiv on siiani olnud nii populaarne valik Sony hübriidkaamerate kasutajate seas.

Objektiivis peitub VXD (Voice-coil eXtreme-torque Drive) lineaarne mootor, mis lubab vaiksemat teravustamist võrreldes vanema samm-mootor tehnoloogiaga. See tähendab seda, et videoid salvestades ei jää mõnda tüütut teravustamisheli lindile. Lisaks on VXD mootorit peetud kiiremaks ja täpsemaks oma tööülesannetes, kuid selle väite panen ma alles hiljem proovile oma võrdluses Nikoni konkureeriva objektiiviga.

Tamroni külje pealt leidsin ka ühe meeldiva üllatuse, mida ühelgi teisel Nikon Z-objektiivil ei ole — USB-C pesa. Ei, see ei ole mõeldud Sinu objektiivi laadimiseks, vaid selle kaudu saad Sa teha objektiivile püsivara värskendusi ning isegi objektiivi funktsioone muuta.

Tamron Lens Utility tarkvara

Laadisin “TAMRON Lens Utility” tarkvara enda arvutisse, et see huvitav funktsioon proovile panna ja sel hetkel muutusin ametlikult kadedaks. Minu Nikon hübriidkaamera on peaaegu igas mõttes täiuslik, kuid üks selle miinuseid on, et sellel täielikult puudub võimalus kohandada objektiive enda maitse järgi.

Reaalne näide, kus ma seda teha tahaksin on videoid filmides, kus kasutan tihti manuaalset teravustamist. Default’ina kasutavad Nikoni objektiivid mitte-lineaarset teravustamist, mis kohandab teravusala selle järgi kui kiiresti või aeglaselt Sa fookusrõngast keerad.

Kuna see ei ole eriti täpne viis manuaalseks fokusseerimiseks, siis videograafid kipuvad eelistama lineaarset teravustamist. Seda saad Sa kahjuks seadistada Nikoni objektiividele vaid kallimates Z-seeria hübriidkaamerates.

See annab juba meeletu eelise Tamroni objektiividele, kui Sa paraku ei kasuta mõnda mitmetuhande eurost Z-kaamerat.

Võimalus muuta oma objektiivi täpselt selliseks nagu Sina tahad ja seda kõigest paari klõpsuga — see tekitab küll isu Tamroni objektiividele üle minna.

Seoses objektiivi ilmastikukindlusega, siis Tamron on selles osas peetud üheks parimaks. Kuigi selle USB-C pesa on ilma ühegi lisakaitseta, siis seda sama saab väita ka nutitelefonide kohta, mida võib isegi vee all hoida teatud arv minuteid. Tamron 28-75mm f/2.8 G2 objektiivi päris vee alla toppida ei tasu, kuid tänu kõikidele oma tihenditele võid Sa üpris enesekindlalt jäädvustada vihmastes ja tolmustes ilmaoludes.

Igatahes, oma hinnaklassi kohta pakub Tamron kindlasti rohkem kui peaks ning esmamuljed on ühesõnaga muljetavaldavad. Nüüd vaatame, kuidas see reaales maailmas vastu pidas.

Kasutajakogemus

Kaaluga kõigest 550 grammi on Tamron 28-75mm f/2.8 G2 suurepärane reisi- ja igapäevakaaslane. Minu rendiperioodil tundsin alati, et objektiiv on mõnusalt tasakaalukas ning ei kaalu üldse liialt mitmekülgse ja valgusjõulise suumobjektiivi kohta. Võrdluseks, Nikkor Z 24-70mm f/2.8 S kaalub juba 805 grammi, mille vahet kohe kindlasti märkaksid pikematel sessioonidel.

Kuna ma isiklikult juba oman Nikkor 28-75mm f/2.8 suumobjektiivi (ehk põhimõtteliselt Tamroni I generatsiooni 28-75mm suumi), siis üldises pildis mul väga palju uut kogeda ei olnud.

Fookuskauguse vahemik ja maksimaalne ava on neil mõlemal sama, mis tähendab, et olin objektiiviga juba üsna tuttav ja teadsin nii selle tugevusi kui ka limitatsioone. Märgatav vahe oli küll teravustamises, aga sellest juttu pisut hiljem.

Ausalt öeldes, mul ei olegi midagi halba öelda selle objektiivi kohta. Tamroni teisel generatsioonil on ilus, minimalistlik disain, mis minu meelest komplimenteerib Nikon Z-hübriidkaameraid väga hästi.

Esiklaasi ette on võimalik keerata kõige levinumaid 67mm suuruseid filtreid, mis mul ka parasjagu oli, sest seda sama filtrikeerme suurust kasutavad ka kõik minu teised objektiivid.

See on üks parimaid asju üldse, kui kõik Sinu objektiivi suurused klapivad ja Sa ei pea hakkama jamama erinevate filtrite ja filtriadapteritega — kõik on lihtsalt ühe standardse suurusega ja ongi asi ants!

Mis mind minu eelmiste objektiivide puhul alati häiris oli nende lähim teravustamiskaugus, mis kipus olema 50 cm kandis.

Mul oli lähivõtteid praktiliselt võimatu saada ja isegi juhul, kui mul oli võimalik samm kaugemale võtta, siis hakkasid igasugused muud asjad kaadrisse jääma. Täielik katastroof oli see teema, kuid selle jutuga tahtsin jõuda selleni, et Tamron 28-75mm f/2.8 G2 suum on lähivõtete jaoks tip-top.

Laiemast otsast ehk 28mm saad Sa juba teravustada alates 18 cm ning telefoto otsast ehk 75mm teravustab see alates 38 cm, mis pole ka paha. Makroobjektiiv see kindlasti ei ole, kuid n.ö. “kõik-ühes” objektiivi kohta on need väga suurepärased näitajad. Ülemine pilt on tehtud tele-otsast enamvähem lähima teravustamiskaugusega.

Üks asi, mis veel väärib pisut tunnustust on Tamroni peal paiknev Fn ehk funktsiooninupp, millele saad määrata enda poolt valitud funktsiooni.

Nikoni hübriidkaamerates on juba hunnik valikuid, mida sellele seadistada saad ning nende seast valisin mina “Subject Tracking”, mis viskab Fn nuppu vajutades ekraani peale ette ruudukese, mille saan oma subjekti peale panna ning sel järel hakkab see teda jälgima.

Samuti saad Sa taaskord ära kasutada Tamroni tarkvara, et sellest funktsiooni nupust veelgi rohkem kasu saada. Rakenduses on Sul võimalik ka näiteks seadistada kindlaid punkte, kuhu nuppu vajutades teravustada, mis on videograafidele ülimalt kasulik funktsioon, et manuaalset “focus pull” tehnikat teha põhimõtteliselt automaatselt.

Mida rohkem ma sellest Tamroni objektiivist kirjutan, seda rohkem ma kahetsen oma Nikoni objektiivi ostu.

Kuid nüüd on aeg need kaks objektiivi kõrvuti panna, et teada saada, kas Tamron on ka kiirem ja kvaliteetsem või kas siinkohal saab Nikon endale mõned punktid tagasi teenida?

Nikon vs. Tamron

See tuleb pisut kummaline võrdlus, sest nagu ma olen korduvalt juba öelnud, siis Nikkor 28-75mm f/2.8 on lihtsalt esimese generatsiooni Tamron 28-75mm f/2.8.

Kummalisemaks teeb asja see, et olgugi Nikoni mudel jõudis müügile 2021. aasta lõpus, siis see maksab endiselt rohkem kui 2024. aasta aprillikuus müügile jõudnud Tamroni G2 versioon — 1049€ vs. 949€.

Nikon saab ka muidugi õigustada kõrgemat hinda, sest tegu on brändinimega ja inimestel on kombeks usaldada kaameratootja toodanguid rohkem kui kolmanda osapoole analooge.

Üks teine põhjus, miks veel tänapäeval ostetakse kaameratootja enda objektiive on selleks, et võtta maksimumi oma hübriidkaamera funktsioonidest.

Näiteks, Sony lubab ainult enda objektiividega kasutada oma kaamerates “focus breathing compensation” funktsiooni, et vähendada videotes esinevat teravustamishingamis efekti. Kuid minu teadmiste põhjal, Nikonil ei ole hetkeseisuga ühtegi sellist erilist funktsiooni.

Paberi peal on need kaks objektiivi peaaegu identsed. Nikon on 120mm pikk ning kaalub 565 grammi ja Tamron on 119mm pikk ning kaalub 550 grammi. Mõlemad kasutavad 67mm filtrikeeret ja nende lähimad teravustamiskaugused on ka enamvähem samad (Nikon teravustab 1 cm võrra kaugemalt).

Üks erinevus on neil küll seespool, sest Nikon kasutab pisut vanemat STM samm-mootorit ning Tamron kasutab VXD lineaarset mootorit. Katsetasin mõlemat objektiivi üks haaval ning kahjuks (või õnneks) pean teatama, et minu Nikkor 28-75mm f/2.8 oli aeglasema fokusseerimisega.

Kui see polnud juba piisav tujurikkuja, siis Nikonist oli kuulda teravustades ka kõrgenoodilist pinisemist, mis jääb ka vahel videosalvestuste peale. Teisel küljel, Tamron oli sama vaikne kui mina pidudel.

Katsetades kahte objektiivi põhjalikumalt, panin ma proovile ka mõlema objektiivi teravuse ning seda konkreetselt nende lähima teravustamiskauguse pealt, kus pildikvaliteet kipub kalduma pehmema poole. Klikka allolevatele piltidele, et neid ise lähemalt uurida.

Pean tõdema, et mida rohkem aeg edasi on läinud, seda vähem ma olen hakanud hoolima objektiivi teravusest ja muudest pisiasjadest, sest 2024. aastal on praktiliselt kõik objektiivid aktsepteeritava pildikvaliteediga.

Ka nende kahe objektiivi puhul pead Sa tõesti kaadrid luubi alla panema, et mingisugust erinevust näha. Mõlemad on pildikvaliteedi poolest väga korralikud objektiivid ning ma ütleksin, et olen isegi üllatunud nende tulemuste üle.

Kokkuvõttes, Tamroni objektiiv on soodsam, funktsioonirikkam (mida saad ka rakenduses kohandada), kiirema ja vaiksema teravustamisega ning lisaks saad Sa Tamronile registreerida lausa 5-aastase lisagarantii, kusjuures Nikonile kehtib vaid 1-aastane garantii. Kas ma pean üldse ütlema, kumba objektiivi valida?

Lõpetuseks

Kui ma oleks vaid paari kuu võrra oma ostu edasi lükanud, siis ma oleksin kahtlemata ostnud Nikoni mudeli asemel endale Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2 objektiivi. See on igas mõttes parem valik ning kui see juba odavam ka on, siis millest me üldse enam räägime.

Kui Sinu Nikon (või Sony) hübriidkaameral on veel üks valgusjõuline standardsuum puudu, siis Sa ei saa Tamronit valides mööda panna. Nad toodavad korraliku konstruktsiooniga, suurepärase pildikvaliteediga ja mõistliku hinnaga objektiive ning loodetavasti on neilt tulevikus oodata veel vahvaid torusid just Z-bajonetile.

Hetkel jääb minu suurimaks sooviks, et Z-bajonetile tuuakse ka Tamron 70-180mm f/2.8 G2, milles on võrreldes esimese generatsiooniga optiline pildistabilisaator. Kui see peaks juhtuma, siis paneksin ka selle toru hea meelega proovile ning selle lõpus ilmselt ostaksin selle endale päriseks.

Jõudes lõpuks tagasi selle artikli alguses esitatud küsimuse juurde: kas sellest Tamroni objektiivist võiks saada ka nikonlaste esikoha vääriline objektiiv? Vastus on… absoluutselt!

 

• Telli Tamron 28-75mm f/2.8 Di III VXD G2 suumobjektiiv Photopointist »