Iga fotograafi teekonnal tuleb ette faas, kus ta hakkab pildistama makroobjektiiviga ning avastama sellega seonduvaid fototeemasid, s.h. makro-, toidu- ja tootefotograafiat. Kui oled varasemalt juba proovinud oma kätt makromaastikul, siis Sa juba tead, et tegu on hoopis teistsuguse maailmaga.

Makroobjektiivid pakuvad fotograafias omapärast vabadust, kus Sa ei ole piiratud oma teravustamisvahemiku poolest ning võid liikuda praktiliselt nii kaugele või lähedale oma subjektile, kui Su hing ihkab.

Makroobjektiivide sekka on nüüd saabunud Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD, mille puhul torkab eelkõige silma selle taskukohane 699€ hinnasilt. Kes hindadega kursis ei ole, siis makroobjektiivid ulatuvad tihtipeale 1000€+ hinnakategooriasse, mis teeb Tamronist hetkeseisuga ühe odavaima mudeli täiskaader hübriidkaamerate seas.

Seega, tegu on väga ahvatleva pakkumisega fotograafide jaoks, kelle rahakott on pisut kitsama võitu. Selle hinna osas võib aga mõnel tekkida kahtlus – mida pidi Tamron ohverdama, et saavutada niivõrd odav maksumus?

Objektiiv jõudis müügile nii Sony FE kui ka Nikon Z-bajonetile, mis võimaldas mul selle keerata oma Sony a7 IV täiskaader hübriidkaamera külge.

Ligi kuu ajase kasutusperioodi ajal sain selle objektiivi kohta teada nii mõndagi, mille seas oli palju positiivset, kuid ka mõni miinus, millest võiksid kindlasti teadlik olla enne ostmist. Mis seal muud ikka, lähme otse asja juurde!

Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD – disain

Võrreldes varasemaste Tamroni makroobjektiividega on paar märkimisväärset uuendust 90mm f/2.8 Di III Macro VXD mudelis. Esiteks, see on esimene Tamroni makro, mis on disainitud konkreetselt täiskaader hübriidkaameratele.

Sellest tulenevalt on kaotatud objektiivis optiline pildistabilisaator, kuna tänapäeval sõltutakse rohkem hübriidkaamerates peituvale keresisesele stabilisaatoritele.

Muuhulgas on nüüd kasutusele võetud elektrooniline teravustamissüsteem ehk “focus by wire” – see tähendab, et fookusrõngast keerates muutub teravustamiskaugus sisemise elektroonika abil.

Varasemalt toimus see protsess täiesti mehaaniliselt ehk kui keerasid fookusrõngast, siis keerasid ka sisemist optikat. Mõlemal süsteemil on omad plussid ja miinused, kuid hetke pärast jõuan ka ühe suure eelise juurde, mis kaasneb just elektroonilise teravustamissüsteemiga.

Tamron on seekord võtnud oma makroobjektiivi disainimisega minimalistliku suuna. Objektiivi pealt leiad ühe kummist kattega fookusrõnga ning tervelt ühe lüliti ja funktsioonnupu – kõik hädavajalik, mida makrofotograafiaks vajad.

Kõik muud lisad, mida Tamron oleks võinud objektiivile lisada oleks lihtsalt kergitanud selle hinda, mis oleks selle juba teiste makroobjektiividega samasse hinnaklassi pannud.

Üks viis, kuidas Tamron aitab Sul veel rahakotti õnnelikuna hoida on kasutades ühte ühist filtrikeerme suurust, kuna kvaliteetsed fotofiltrid võivad ulatuda mitmesaja euroni ning kui peaksid igale objektiivile hakkama erisuurusega filtreid ostma, siis võib asi väga kiiresti väga kalliks osutuda.

Kui veel 2016. aasta Tamroni makroobjektiivil oli veel kasutusel 62mm filtrikeere (nagu enamus teistel tänapäeva makrodel), siis uuel 90mm f/2.8 Di III Macro VXD objektiivil on 67mm filtrikeere – nagu peaaegu kõikidel teistel tänapäeva Tamroni objektiividel.

Filtritest ja filtrikeermest rääkides, siis objektiivi külge käib tegelikult veel üks tähtis lisand, mis on antud Tamroni objektiivi puhul täiesti tasuta kaasa antud.

Selleks on päikesevarjuk, mis on konkreetselt selle objektiivi jaoks ümber disainitud ning pakub üht meeldivat üllatust. Nimelt, päikesevarjuk HF072 sisaldab uuenduslikku disaini, millel on lahtikäiv luuk ning võimaldab Sul ligipääseda oma filtrile varjukit eemaldamata.

See tuleb kasuks eelkõige siis, kui kasutad objektiivi ees polariseerivat filtrit, varieeruvat ND filtrit või midagi sellist, mida oleks kasutamise ajal vaja keerata efekti muutmiseks. Sel juhul saad luugi lahti tõmmata ning oma pöidlaga keerata seesolevat filtrit vastavalt vajadusele.

Tasuks aga märkida, et 90mm f/2.8 Di III Macro VXD suudab teravustada väga lähedale ning antud juhul lausa nii lähedale, et päikesevarjuk läheb minimaalsel teravustamiskaugusel subjekti vastu. Seega, kui kavatsed putukaid pildistama minna, siis päikesevarjukiga on oht nad lömastada…

Tamron Lens Utility tarkvara

Nüüd jõuan ka eeliseni, mis kaasneb elektroonilise teravustamissüsteemiga. Kuna Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD objektiivil on olemas USB-C pesa, sarnaselt teistele uutele Tamroni objektiividele, siis tänu sellele on võimalik objektiivi ühendada oma Android, macOS või Windows seadmega. Sinna tuleb alla laadida “Tamron Lens Utility” tarkvara ning selle rakenduse kaudu saad hakata programmeerima oma objektiivi.

Tegu on väga lihtsa ülesehitusega rakendusega, kus on väga konkreetselt kirjas, mida muuta saad ning milleks see muutub. Konkreetne näide, mida Sa Tamroni tarkvara abil tuunida saad on nt. fookusrõnga pöördenurka ehk mitu kraadi pead rõngast keerama, et jõuda minimaalsest teravustamiskaugusest maksimaalseni.

Mida suurema kraadi Sa määrad, seda pretsiisnem manuaalfookus on. Sellist võimalust mehaanilise teravustamissüsteemiga objektiivil ei ole, sest füüsilisi elemente ei ole võimalik ümber programmeerida.

Videograafide rõõmuks on tarkvaras võimalik ka eelseadistada kindlad fookuspunktid, kuhu objektiiv teravustama peab ning selle abil on videotes võimalik saavutada sujuv “focus pull” ilma, et peaksid seda ise manuaalselt tegema hakkama.

 

Tehniline külg

Tegu on makroobjektiiviga ning see tähendab ülilähedale teravustamist. Kui lähedale, Sa küsid? Alates 23 cm – ning see mõõt on arvestatud alates sensorist ehk nagu üleval pool mainitud sai, siis tegelikkuses lähed Sa minimaalsel teravustamiskaugusel päikesevarjukiga vastu subjekti otsapidi.

Objektiivi ühe ja ainsa lüliti abil saad Sa teravustamisvahemikku ka piirata vastavalt enda vajadustele. Kui keskendud ainult lähedal asuvatele subjektidele, siis “0,7m – MOD (Minimum Optical Distance)” režiim teravustab ainult ülilähedale. Kui pildistad portreesid või midagi kaugel asuvat, siis selleks on “0,7m – ∞” režiim, mis välistab lähedale teravustamise ning keskendub ainult kaugemal asuvatele subjektidele. Muuhulgas saad vahemiku piiramise ka välja lülitada, lükates lüliti “FULL” režiimile.

Kahjuks konkreetset “AF/MF” lülitit objektiivi peal ei ole, millega saaksid hõlpsasti vahetada auto- ja manuaalfookuse vahel. Küll aga on sellel üks funktsiooninupp, mille sain oma Sony a7 IV hübriidkaameras määrata kui “AF/MF Toggle Switch” ehk kui Sul midagi asjalikumat funktsiooninupule määrata ei ole, siis saad selle vähemalt AF/MF lülitiks muuta!

Pole ka mingit kahtlust, et tegu on tõelise makroobjektiivide ning seda väidet tõestab mitte ainult selle minimaalne teravustamiskaugus, vaid ka 1:1 suurendus.

Tänu sellele on pildistatav subjekt kujutatud pildil sama suurena kui see reaalmaailmas on ning see on tähtis just eelkõige professionaalsete fotograafide jaoks, kes pildistavad nt. tooteid ning soovivad neid pildil kujutada võimalikult realistlikuna.

Kõike seda informatsiooni arvesse võttes, siis tehnilise poole pealt on see objektiiv kindlasti muljetavaldav, eriti arvestades selle hinnaklassi.

Isiklik kogemus võib aga veel tuua mõningaid üllatusi või teadmisi selle kohta, mida niisama tehnilisi andmeid lugedes välja ei tuleks. Vaatame siis, mis veel minu enda kasutusperioodi jooksul objektiivi kohta välja tuli!

 

Minu isiklik kogemus

Minu eesmärk oli katsetada Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD objektiivi erinevates olukordades ning mitte lihtsalt pisidetailide jäädvustamiseks. 90mm on väga huvitav fookuskaugus selle poolest, et see on praktiliselt nagu 85mm, mis on teadatuntud fookuskaugus nt. tänava- ja autofotograafias ning moemaailmas.

Seega, minu kasutusperioodi jooksul kohtlesin seda objektiivi rohkem nagu 85mm fiksobjektiivi, mis lihtsalt juhuslikult oli võimeline ka väga lähedale teravustama.

Minu kogemusel toimis see väga hästi, kuid see on minu jaoks pigem halb uudis, sest alles hiljuti sain omale soetatud Sony FE 85mm f/1.8 fiksobjektiivi. Tagasi vaadates, kui ma oleks selle Tamroni objektiivi olemasolust teadnud, siis ma oleks pigem selle ostnud – kuigi ma ilmselt müün praeguse objektiivi maha ning ostan Tamroni niikuinii.

Pole küsimustki, et 90mm f/2.8 Di III Macro VXD on väga terava pildiga objektiiv – see on tavaliselt makroobjektiividel alati tugev külg olnud. Pildistatud sai nii pärani lahtise f/2.8 avaga kui ka kitsama f/8 avaga ning minu meelest olid pildid igati pidi teravad ning aberratsioonide vähesed.

Samuti üllatusin objektiivi autofookuses, kuna makroobjektiive kasutatakse suurenisti täismanuaalselt ning arvasin, et autofookusest ei tasu sel põhjusel palju loota. Objektiivis on siiski kasutusel sama VXD (Voice-coil eXtreme-torque Drive) lineaarne teravustamismootor, mida kasutavad ka kõik teised uuemad Tamroni objektiivid – neid ma ometi olen autofookuse poole pealt heaks kiitnud.

Seetõttu saingi enamus ajast väga vabalt hakkama ilma manuaalfookuse kasutuseta ning veel suure eduga – objektiiv suutis minu poolt soovitud fookuspunkti väledalt leida ning vajadusel seda ka jälgida ning jätkuvalt edasi teravustada.

Lisaks tänavafotograafiale sai ka mõned makropildid tehtud, mille seast meeldis mulle kõige rohkem üleval olev pilt. Kusjuures, pildil nähtavat ämblikuvõrku palja silmaga ma ei näinud.

See on jällegi üks huvitav võlu makroobjektiivide puhul – vahest pildistad Sa nii lähedalt ning saavutad nii terava pildi, et suuremal ekraanil pilti kuvades leiad igasuguseid huvitavaid detaile, mida Sa enne ei pannud tähelegi.

Ülilähedalt pildistades tasuks ka ava kruttida küllaltki palju väiksemaks, kuna nagu näha, siis isegi f/8 ava peal on ainult väga pisike osa pildist fookuses. Sellega tuleks igal juhul arvestada, kui pildistad telefoto-objektiiviga ning oled nii lähedal oma subjektile.

Samuti pead Sa telefoto fookuskaugustel arvestama, et väiksemad käevärinad jäävad lihtsamini pildi peale. Ausalt öeldes, ma tundsin antud Tamroni objektiiviga pildistades aegajalt puudust pildistabilsaatorist, mida ma olen varasemalt saanud kasutada nt. Sony FE 90mm f/2.8 Macro G OSS objektiivis. Kuigi mu kaameras on ka keresisene stabilisaator, siis mõni pilt jäi ikkagi hägusaks, kui kasutasin madalamaid säriaegu nagu 1/80s.

Fiksobjektiivi kohta on 90mm f/2.8 Di III Macro VXD palju mitmekülgsem kui oleks osanud arvata – selle telefoto fookuskaugus, minimaalne teravustamiskaugus ning programmeerimise võimalus “Tamron Lens Utility” tarkvaraga tegi sellest mõnusa kaaslase väga mitmes erinevas pildistamise keskkonnas. Kuigi videograafia otstarbeks ma seda katsetada ei jõudnud, siis nägin selles juba palju potentsiaali ning usun, et sellest objektiivist leiaksid kasu nii foto- kui ka videograafid.

 

Lõpetuseks

Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD on minimalistliku disainiga makroobjektiiv, mis ei paku luksusi nagu selle konkurendid, kuid täidab siiski oma ülesannet ning teeb seda ka hästi. See on nagu makroobjektiivide Škoda – mugavusi on pigem vähema võitu, kuid kõik hädavajalik on siiski olemas ning selle eest on suudetud ka hind madalamaks teha.

+ Taskukohane hind

+ Väga hea pildikvaliteet

+ Sujuv ning programmeeritav fookusrõngas

+ Makroobjektiivi kohta üpris kiire autofookus

+ 67mm filtrikeere, mis on ühine enamus teiste Tamron objektiividega

+ Lahtikäiva luugiga päikesevarjuk

– Puudub AF/MF lüliti

– Puudub pildistabilisaator

– Päikesevarjuk on pisut liiga pikk – minimaalsel teravustamiskaugusel lööb otse vastu subjekti

See objektiiv ei ole ilmtingimata mõeldud vaid makromaastikul kasutuseks ning nagu näidispiltidelt nägid, siis see tuleb kenasti toime ka teistes olukordades.

Kui Sinu kaamerakotist on veel puudu nt. 85mm fiksobjektiiv, siis Tamron 90mm f/2.8 makroobjektiiv suudab ka selle augu täita, kuna fookuskaugused on neil peaaegu identsed ning Tamroni VXD teravustamismootor on piisavalt väle, et tulla toime ka näiteks portreefotograafias.

 

• Telli Tamron 90mm f/2.8 Di III Macro VXD ning teravusta nii lähedale, kui Su hing ihkab »

Muide, kui soovid ka ise selle objektiivi enne ostmist järele proovida, siis suundu Photopointi foto- ja videotehnika renti, kus on see kenasti laenutamiseks olemas nii Tallinnas kui Tartus.